MALEVAKORRALDAJA

Malevakorraldaja peatüki eesmärk on lahti seletada, kuidas luua toimiv(ad) malevarühm(ad) ning kuidas kogu malevahooaeg ajaliselt malevakorraldajale välja näeb. Malevakorraldajat võib siin vaadata ka kui ettevõtjat, kes loob toimivad süsteemid ja keskkonnad, et täita nii tööandja, malevanoorte kui ka rühmajuhi vajadused malevarühma praktiliseks toimimiseks.  

Malevakorraldajale on vajalikud hea suhtlemisoskus ja organiseerimisvõime.

Kasuks tulevad teadmised noorsootööst, ettevõtlusest, projektijuhtimisest ja paberimajandusest.

Allikas: Sihtasutuse Õpilasmalev pildiarhiiv

Malevakorraldaja aastaplaan

Malevakorraldaja aastaplaan on kompaktne kokkuvõte sellest, kuidas ajalises järjekorras võiks malevasuve korraldus välja näha. Arvestades iga omavalitsuse asjaajamise eripära, kujuneb kindlasti järgnev aastaplaan mõnevõrra omanäolisemaks, kuid põhiline struktuur jääb samaks. 

Järgnevalt on jaotatud malevakorraldaja aastaplaan kolmeks perioodiks. Iga etapi juures, mis vajab suuremal määral lahti mõtestamist või täpsemat plaani, on lisaks ka viide alapeatükile, kus võetakse konkreetne etapp põhjalikumalt fookusesse. 

Malevasuve loomine ehk kevadine eeltöö

  • Tööandjate otsimine, läbirääkimised, lepingute sõlmimine. Kuidas tööandjat leida ja milles temaga kokku leppida, leiad alapeatükist “Tööandja”
  • Rühmajuhtide värbamisprotsess. Kuidas ja millist rühmajuhti valida, koolitusprogrammist ja malevarühmade üleandmisest rühmajuhtidele leiad alapeatükist “Rühmajuhtide ettevalmistus malevasuveks”
  • Rühmadele teenusepakkujate otsimine ja kokkulepete sõlmimine, logistika korraldamine. Selleks, et paremini eelarvet koostada, tuleb malevarühma logistika ja elukorraldus juba varakult paika panna. Millele malevarühmade olme-elus (transport, majutus, toitlustus) tähelepanu pöörata, on täpsemalt kirjas alapeatükis “Malevarühma elutingimused”
  • Malevasuve eelarve koostamine. Lähemalt alapeatükis “Maleva eelarve”
  • Taotlused rahastajatele. NB! Jälgi taotlemise kuupäevi aegsasti. Lähemalt alapeatükis “Maleva eelarve”
  • Maleva üld-dokumentatsiooni (kodukord ja andmetöötlusreeglid) koostamine.
    Kodukord – Malevarühmade kodukord, mille täitmist peab malevanoor allkirjaga kinnitama (näiteks malevarühma registreerides ja lepingut allkirjastades). Kodukorda koostades võta eeskuju laagrite kodukordadest nt toetuda laagrikasvajata käsiraamatus kodukorra ülesehitusele. Kodukord peab olema malevakorraldaja veebilehel kättesaadav.
    Andmetöötlusreeglid – Malevakorraldaja poolt koostatud dokument, mis toob välja, kuidas antud KOV malevasse kandideerinud noorte ankeetidega toimib. Kuna malevarühmadesse registreerimine tähendab ka konfidentsiaalsete isikuandmete avaldamist, siis peab noor malevasse kandideerides nõustuma andmetöötlusreeglitega. Andmetöötlusreeglid peavad olema välja toodud kas maleva kodulehel või registreerimise ankeedis.
    Andmetöötlusreegleid nõuab Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR).
  • Rühmajuhtide koolitusprotsess. Selleks, et arusaam malevast ja selle läbiviimisest oleks malevakorraldajal ja rühmajuhil/-juhtidel ühtne, on hea viia läbi koolitusprotsess, mis valmistab rühmajuhi algavaks malevasuveks ette. Lähemalt alapeatükis “Rühmajuhtide ettevalmistus malevasuveks”
  • ÕM-i sümboolika tellimine. Teades malevasuve osalejate arvu, saab soovi korral teha tellimuse maleva sümboolikale. Sümboolika alla kuuluvad punased rühmajuhi vormijakid, malevlase t-särgid ning aastaembleem. Sümboolika tellimise kohta annab täpsema info Harno. 
  • Malevasuve reklaamimine noortele. Kui tööandjad on loonud töökohad, siis tuleb need ka noortega täita. Malevasuve on soovitav reklaamida noortele mõni nädal kuni kuu enne rühmadesse registreerimise algust. Reklaamimisest lähemalt alapeatükis “Malevarühma reklaam, registreerimine, komplekteeriminee”
  • Malevarühmade dokumentatsiooni ettevalmistamine. Malevarühmade praktilise tööga käib käsikäes ka rühma dokumentatsioon. Info selle kohta, millised lepingud ja kellega sõlmida, alaealisi puudutav tööseadusandlus, milleks on vajalikud rühma- ja tööpäevik jpm on kokku koondatud alapeatükki “Malevarühma dokumentatsioon”
  • Piirkondliku maleva kokkutuleku planeerimine. Juhul kui, on plaanis korraldada.

Malevasuvi 

  • Registreerimine malevarühmadesse. Reeglina on noorte huvi malevakohtadele suurem kui pakutavate kohtade arv. Olukorda on hea lahendada konkreetsel päeval ja kellaajal avatava registreerimisega. Kuidas registreerimist läbi viia ning mis infot noortelt registreerimisel küsida, loe lähemalt peatükist “Malevarühma reklaam, registreerimine, komplekteerimine”
  • Malevarühmade komplekteerimine ja üleandmine rühmajuhile. Pärast registreerimist tuleb kõik rühmad komplekteerida, pidades silmas rühma eripära ja vajadusel ka tööandja erisoove. Rühma pääsemisest ja edasistest käikudest võiks teavitada noori ja lapsevanemaid juba konkreetse rühma rühmajuht. Lähemalt alapeatükis “Malevarühma reklaam, registreerimine, komplekteerimine”
  • Malevarühmade toimumiskohtade eelkülastus rühmajuhtidega. Töösuhte paremaks toimimiseks on hea korraldada eelnevalt malevarühma tööandja ja rühmajuhi omavaheline kohtumine. Esmasel kohtumisel saab rühmajuht aimu tööandja ja töö eripäradest ning oskab noori ning ennast algavaks malevarühmaks paremini ette valmistada. 
  • Rühmainventari hankimine ja rühmade lähetuseks kokkupakkimine. Näiteks vahendid ühistegevuste läbiviimiseks (spordivahendid, paberid-pliiatsid, mõni lauamäng jm), auhinnad (tublimatele töötajatele, mängude võitjatele) ning meditsiinivahendid (plaastrid jm). Rühmainventari kokku pakkides arvestage ka sellega, et jätaksite noortele võimaluse jääda loovaks erinevate mängude ja muu meisterdamisega. Näiteks Aliase mängu saab ise meisterdada ja teatevõistluse koonusteks võivad olla hoopis puutoikad.
  • Malevasuve avamine. Pidulik malevasuve avatseremoonia, mis on vana maleva traditsioon. Malevasuve avamine aitab malevat ja noorte töö tegemist kohalikus kogukonnas väärtustada ja esile tuua. 
  • Malevarühmade lähetamine. Malevarühmade teele saatmine.
  • MALEVARÜHMADE TOIMUMINE Kuigi malevarühmade toimumise ajal on rühma juhtivas ja elluviivas rollis rühmajuht, on malevakorraldajal ka valmidus aidata lahendada jooksvaid olme- ja logistikaprobleeme ning olla toeks tekkivate küsimuste korral 24/7.
  • Malevarühmade lõppedes – dokumentatsiooni vastu võtmine, töötasud noortele. Olenevalt malevakorraldaja loodud dokumentatsioonist, tuleb pärast iga malevarühma lõppu täita dokumentatsioon, esitada tööajatabelid, palgainfo edastamine raamatupidajale, maksta noortele töötasud jpm. Lähemalt alapeatükis “Malevarühma dokumentatsioon”
  • Malevarühmade külastamine. Malevakorraldajal on soovituslik käia vähemalt korra külastamas kõiki toimuvad rühmi. Nii näed, mis päriselt maastikul toimub. Rühmajuht ja malevanoored saavad ka vahetult oma emotsioone ning valminud laule ja etendusi jagada. 
  • Üleriigilisele EÕM kokkutulekule rühma(de) registreerimine ja osalemine. Vaatamata sellele, kas malevakorraldaja on saanud toetust kokkutuleku korraldamisele või kas KOVis toimub piirkondlik kokkutulek või mitte, on võimalik oma malevarühmaga/-rühmadega osaleda augustikuus toimuval EÕM üleriiklikul kokkutulekul. Kokkutulekul osalemine annab rühmategevustele lisaväärtust, kuna siis saab rühma toimumise jooksul valmistada ette nii kokkutulekul hindamisele minevad lipud, laulud, etluskavad kui ka arendada oma võrkpalli ja köietõmbamise oskust. EÕM üleriikliku kokkutuleku toimumise ja sinna registreerimise kohta annab infot Harno. 

Malevasuve lõpetamine ehk sügis-talvine kokkuvõte

  • Tagasiside osapooltelt, analüüs, osapoolte tänamine. Uue hooaja korraldamiseks tagasiside küsimine nii malevanoortelt, rühmajuhtidelt kui ka tööandjatelt. 
  • Aruandlus rahastajatele. KOV, Harno ja teised rahastajad…
  • Kohaliku jätkusuutliku malevatraditsiooni hoidmiseks – hooajavälised ühisüritused rühmajuhtidele ja malevanoortele. Näiteks talvepäevad, koolitused, malevanoorte aktiivi loomine jms.
  • Malevakorraldaja täiendõpe. Malevakorraldajate, noorsootöötajate ja muude seotud valdkondade seminarid ja koolitused. 
  • Uue hooaja planeerimine, ideede kogumine jms.

Maleva eelarve

Maleva eelarve peatükis vaatame üle millised erinevad võimalused on loodud maleva tegevuse rahastamiseks ja millistele erinevatele üksikasjadele tähelepanu pöörata, kui koostad oma malevasuve eelarvet.

Allikas: Sihtasutuse Õpilasmalev pildiarhiiv

Rahastusallikad 

KOV poolne rahastus
KOV poolne rahastus on igas KOV-is erineva suurusega ning sõltub sellest, kui suur huvi ja valmidus on KOV-il kohalike noorte töökasvatusse ehk malevategevusse panustada. 

Riigi toetus
Üle-eestilist malevate võrgustiku tööd koordineerib Harno ning samuti toetab see maleva korraldamist erinevate projektikonkursside ja hangete kaudu. Kuna riigiasutustes võivad toetustüübid ja nende tingimused iga-aastaselt muutuda, siis Harno poolt korraldavate toetustüüpide kohta leiate lisainfot nende veebilehelt.

Malevlase osalustasu
Soovitame rakendada, sest midagi tasuta saades on inimestel pahatihti “kergelt tulnud, kergelt läinud” suhtumine. Sinul malevakorraldajana on aga vaja, et noor (ja ka lapsevanem) võtaks malevat ja töötamist tõsiselt. Vaatamata sellele, et rühmas osalemist kinnitatakse nii suusõnaliselt, kinnituskirjaga kui ka töötamise lepingut allkirjastades, võib ilma osalustasuta noorel tekkida enne rühma algust tunne, et “ah ei viitsi” ning seetõttu võidakse oma malevakohast loobuda liiga kergekäeliselt. See tähendab aga malevakorraldajale uue malevanoore otsimist ning vahel tuleb seda teha ka päev enne malevarühma algust. Kui malevakoha kinnitamiseks tuleb aga maksta osalustasu, on noor koos lapsevanemaga rohkem motiveeritud malevarühmas osalemist üksikasjalikumalt läbi mõtlema ning malevakorraldajale ja tööandjale on töökäte olemasolu rohkem kindlustatud. 

Kui siinkohal tekib küsimus “miks peab töö tegemisele ise peale maksma?”, siis nii see tegelikkuses ei ole. Osalustasu aitab osaliselt katta malevakorralduse kulusid. Olenevalt osalustasu suurusest ja rühma eripäradest, katab see ära umbes mõne päeva majutuse-toitlustuse kulud ning ka malevakorraldus võib selle pisikese eelarvelisa võrra olla natuke võimalusterohkem.

Osalustasu peaks olema kindlasti sümboolne, et kellelgi ei jääks selle pärast malevakogemus saamata. Kõige rohkem võiks see olla veerand teenitavast palgast, ööbimiseta rühmas pigem veelgi väiksem. Olenevalt rühma eripäradest (ööbimiseta, ööbimisega, 2 või 3 nädalat) võiks osalustasu jääda soovituslikult 20-50 euro piiresse. Näiteks kahenädalase ööbimiseta rühma puhul 20 eurot ja kolmenädalase ööbimisega rühma puhul 50 eurot. 

Muud võimalused
Näiteks on praegused malevakorraldajad erinevate malevate raames toimunud projektide/tegevuste jaoks küsinud toetust Hooandjast, Kultuurkapitalilt, Kaitseministeeriumilt, teeninud omatulu, saanud Töötukassa alaealise töötaja toetust, esitanud taotlusi erinevatele Euroopa Liidu noorte projektidele, leidnud sponsoreid jpm.

Näidiseelarve 

2019. aasta suvel ühe rühma läbi viinud malevakorraldaja kulud. 

Aeg: 8.-21. juuli / kestus 14 päeva
Rühma suurus: 15 noort + 2 rühmajuhti
Rühmatüüp: ööbimiseta
Toitlustustamine: 1 toidukord päevas, lõunasöök
Malevastaap: 1 malevakorraldaja

NB! Kõik summad sisaldavad riiklikke makse. 

KULULIIK – PERSONALSUMMAMärkused, arvutuskäik
Malevastaap694Sh riiklikud maksud 
Rühmajuhid (2 in)1041Sh riiklikud maksud
Rühmajuhtide koolitusprogramm350175€ x 2in
KULULIIK – MALEVARÜHM
Toitlustus – lõunasöök7144.2€ päev x 10 tööpäeva x 17 inimest
Rühmainventar408Vahendid ühistegevuste läbiviimiseks – sporditarbed, meditsiinivahendid, rühma embleemi valmistamine, kirjatarbed, auhinnad, tänukink tööandjale
Transport7442 x edasi-tagasi sõit ekskursioonile
Riigikaitse ÕM programm1020Riigikaitse programm, sh 2 ekskursiooni ja 3-päevane välilaager
KULULIIK – SÜMBOOLIKA
Malevajakid53631.5€ jakk; 15 malevanoore vormijakki, 2 rühmajuhi vormijakki
Aastaembleemid412.40€ x 17 tk
Malevasärgid925.40€ x 17 tk
KULULIIK – EÕM KOKKUTULEK
Osalustasu42525€ x 17 in
transport470
KÕIK KOKKU:6535
PÄEVAMAKSUMUS 1 in27.5 €6535€ / 14 päeva / 17 in = 27.5€

NB! Ööbimisega rühma puhul lisanduvad ka majutuskulud ning toitlustuskulud kolm korda päevas. Samuti tuleb silmas pidada, kas tegu on kaks või kolm nädalat kestva malevarühmaga, kui palju on rühmas noori jne.

Kui malevarühmade koguarv korraldaja kohta suureneb aastast aastasse ning seetõttu ka töömaht, siis võib arvestada eelarvesse staabi suurenemisel tekkinud personalikulud. Näiteks malevakorraldajale assistendi või konkreetsele erialale juba vastava töötaja tööle võtmine. Näiteks personalitöötaja, kes tegeleb rühmajuhtide otsimise ja koolitamisega, või inimene, kes tegeleb ainult tööandjate otsimise, nendega kokkulepete sõlmimise ja rühmade logistiliste pooltega (majutus, transport, toitlustus). Noortega töötamisel tuleb alati eelistada kvantiteedile kvaliteeti ning tuleb ära tunda hetk, kui on vaja malevastaapi organisatoorse poolega töötavaid inimesi juurde. 

Lisaväljaminekuna võib arvestada ka staabi administratiivkulusid, sh paber, printimine, kütus, elekter jms. 

Juhul, kui maleva korraldamine ei ole töötaja ametikohustus, vaid lisatööülesanne, siis peaks olema planeeritud eelarvesse ka vastav töötasu, kuna maleva korraldamine on küllaltki ajamahukas.

Tööandja

“Kui pole tööandjat, pole ka malevarühma!” – Maleva kuldreegel

Kuidas saavutada edukas koostöö tööandja ja maleva vahel?

Tänasel malevanoorel, ehk meie endi kodumaisel tuleviku töötegijal, tuleb oma esimese töökogemuse saamiseks konkureerida lahtiste piiride tagant tulevate kolmandate riikide töötajatega, heaoluühiskonnas populaarsust koguva vabatahtliku tööga ning ennekõike maamajanduse mehhaniseeritusega, ehk sõna otseses mõttes robotitega.

Malevarühma töö efektiivsus sõltub kümnetest erinevatest teguritest. Malevlasi on ju palju, nad on noored, arenemisvõimelised ja uudishimulikud. Muidugi on efektiivsuse saavutamisel suur osa teha tööandjal endal. Kogenud tööandjad mõtlevad kõik väga hästi läbi ja kohandavad oma tööd malevarühmale võimalikult sobivaks, annavad lihtsaid ning kindlapiirilisi ülesandeid, motiveerivad, hoiavad ja loovad häid suhteid rühmajuhtide ning rühmaga.

Allikas: Sihtasutuse Õpilasmalev pildiarhiiv

Selge on, et igal tööandjal või tema esindajal on oma isikupära, mistõttu lahendatakse töö ja suhted rühmaga erinevalt. Mõni tööandja on nagu karm korvpallitreener, kes tegutseb hasardiga – rõõmustab ja kurjustab valjult, vahel peaaegu, et kargab platsi ääres „mängijatega“ kaasa. „Treenerite“ juures võib rühm päris häid tulemusi saavutada, kui rühmajuhtide eestvedamisel suudetaksegi igast tööpäevast teha väljakutseid täis spordipäev. Enamasti on kahe- või kolmenädalane turniire täis periood siiski liiga pikk ja kurnav. Hoopis teist tüüpi on tööandjad, kes võtavad malevarühma nagu suurt rock-bändi, kellega koos saavutatakse hea ühine hingamine nii töö- kui jõudehetkedel, tunnustatakse ning nauditakse vastastikku teineteise talenti. Siin tundub vahel, et tulemusi nii väga taga ei aetagi, ometi juba mõne tööpäeva möödudes on näha, et kõik osapooled on oma eesmärgid ja tegevused justkui juhuslikult kenasti „kokku tinistanud“ ning töö sujub kaunis hästi. 

On ka vana hea „maa soola“ või „põlise põllumehe“ tüüpi tööandjaid, kes toimetavad stoiliselt – nad ei lase ennast heidutada asjaolust, et malevarühm on tööl vaid 2-3 nädalat. Nemad räägivad sageli ilmast (ja maast ka). Oma korraldusi jagavad nad väga selgelt, rahulikult, vastuvaidlematult ja asjatundlikult. Nad ei kiirusta. Töötulemused on selliste tööandjate juures enamasti samuti head. Lisaks on veel kõiksugu vahepealseid ja hoopis isemoodi põnevaid tööandjaid. Malevlastele pakuvad nii ühed kui teised tüübid väärt ning unustamatuid kohtumisi ja kogemusi. 

 Ühes võib tööandja malevarühma puhul aga kindel olla – malevanoortel on energiat rohkem kui mistahes teisel töötajate ühikul. Seejuures tuleb tunnistada, et see energia vajab oskuslikku kanaliseerimist rühmajuhtide ja tööandja koostöös. Malevaga koostöösse asuvad tööandjad näevad malevas enamat kui lihtsat tööjõudu, nad näevad tulevikku ja nad näevad oskuslikul juhtimisel avalduvat rohket positiivset energiat.

2015. aasta Valgjärve malevarühm koos tööandjaga Allikas: Sihtasutuse Õpilasmalev pildiarhiiv

Tööandjale võiks tutvustada ka veidi maleva üldist eesmärki ja olemust. Sealhulgas, et noored on alguses aeglasemad kui oodatakse, kuid samas on nad kiired õppijad. Noorest saab asja, kui läheneda töökasvatuslikult. Seda võib pidada üheks peamiseks veaks, mis ilmneb maleva tööle rakendamisel. Tööandja peab väga paljusid töövõtteid ja -eesmärke iseenesest mõistetavaks ning ei tule selle peale, et ka elementaarseimad töövõtted vajavad selget ja rahulikku juhendamist ning vajadusel esimeste päevade jooksul üle kordamist. Kõik ilmnevad ning tähelepanuta jäävad (või mitte tähelepanu vääriliseks peetavad) tööd takistavad asjaolud viivad maleva lõpuks ebapiisavate töötulemuste kuhjumiseni. Siin saab ja peab rühmajuht kätt pulsil hoidma ning veenduma, et kõigist asjadest on õige arusaam ja kasutatakse õigeid töövõtteid. Õppimise ja vigade parandamise protsess peab efektiivselt toimima esimesest päevast kuni maleva lõpuni. Lisaks motivatsiooni küsimused, et kohaneda rutiinis töötamisega. Igapäevane õppimine ning õpitu esiletoomine (märkamine) on ka üks vahend positiivse rutiini loomiseks.  See ongi tegelik töökasvatus.   

Maleva ja tööandjaga koos loomine tähendab seejuures mitte juhuslikku koos tegemist – lihtsakoelist “meil on noored, teil on töö” – vaid ühiseid arutelusid, läbirääkimisi, koos õppimist ja kohanemist. See on mõlemale poolele lisandväärtuse loomine. Muuhulgas on tööandja jaoks oluline väärtus ka sotsiaalsest ettevõtlusest tulenevat positiivne kuvand, mis võimaldab eristumist teistest sama valdkonna ettevõtetest. Nii töö laabumise kui sotsiaalse ettevõtluse parimal moel väljajoonistumise nimel tuleb teha staabil, rühmajuhtidel ning tööandjal koostööd. Ilma tõhusa koostööta suudavad tööandjad väga harvadel juhtudel maleva tööjõudu parimal moel ellu rakendada.

Malevlaste seljataha koonduvad ettevõtted asutuste juhid ja kohalikud omavalitsused ei tähenda seega nimetatute poolt tulevat initsiatiivi vaid enamasti just malevastaabi tööd võimalikult paljude ja kasulikumate ühiste huvipunktide (motivatsioonipunktide) leidmiseks ja ellu kutsumiseks.

Sotsiaalse ettevõtluse positsioon Eesti majandusruumis (ja ühiskonnas) ei ole täna veel piisavalt tugev, et koostöö õpilasmalevaga võiks olla selle üks iseenesest mõistetavaid väljundeid. Selle poole saavad malevakorraldajad ühiselt püüelda. Selleks tuleb ennekõike olla asjalik ja üdini positiivne koostööpartner, kes samas aitab pidevalt avalikkuse tähelepanu juhtida ühiskondlikele väärtustele, mida maleva tööandja loob.

Jätkusuutliku koostöö tööandjaga tagab eeskätt tulemuslik tööpanus malevlaste poolt ja laitmatu koostöö tööandja ja rühmajuhi vahel. Rühmajuhi ja tööandja vahelisest koostööst saab lähemalt lugeda peatükist Rühmajuht.

Peale selle on soovituslik paluda malevakorraldajana kõikidelt malevarühma osapooltelt tagasisidet, et järgmisel aastal oleks malevlaste ja tööandja koostoimimine veel parem. 

Juhul, kui tööandjale oli “malevapusle” sobitamine oma tööpõllule keerukas, siis võib tööandjat nõustada ja leida teisi nurki, kuidas ta saaks malevanoorte töökäsi rakendada. Ning nagu elus ikka, võivad mõne ettevõtja eripärad mitte sobida maleva iseloomuga ning pärast esimest hooaega loobutakse koostööst. 

Maleva võimaluse reklaamimine tööandjale 

Kuigi malevanoore sõnastikus tähendab malevarühm uusi sõpru, suvesoojust ning tööd ja lõbu käsikäes, siis tööandjaga suheldes tuleb suuremas osas keskenduda pakutavate töökäte reklaamimisele. Kuna potentsiaalsete tööandjate pakutavad tööd ulatuvad seinast seina, siis peaks tööandjale malevarühma reklaamimine olema ka esialgu üsnagi laiahaardeline, et tööandja oskaks kuulutust lugedes malevarühma oma tööpõllul ette kujutada.

Erinevad põhjused, miks tööandjad malevarühma võtavad
  1. On tööandjaid, kes võtavad malevarühma sotsiaalse ettevõtluse eesmärgiga, millel on tänapäevases maailmas aina kasvav väärtus. Tööandja teadvustab, et noortele esmase töökogemuse pakkumisega panustab ta noorte arengusse. Sellist noorte põlvkonda panustamist saab tööandja ära kasutada ka oma ettevõtte reklaamimisel.
  2. On tööandjaid, kes soovivad just oma piirkonna noortele tööd pakkuda ning panustavad sellisel viisil kogukonda. Ka sellise sotsiaalse ettevõtluse vaatenurgaga saab enda ettevõtet paremini reklaamida. 
  3. On tööandjaid, kellel on vaja konkreetne töömaht tehtud saada ning selleks sobib malevlaste tööjõud suurepäraselt. 

Tööandjale tuleb selgitada, et malevarühma võtmine on reaalne väljaminek. 
Näiteks 2-nädalane, 10 noorest koosnev ning 4-tunniste tööpäevadega rühm, kus tunnihinnaks on 4,7 eurot (sh riiklikud maksud), on malevarühma palgafond kokku ~1900 eurot.

Reklaamimise kanalid

Olgugi, et sotsiaalmeedia ja influencer’id on tänasel päeval reklaamimises tipptegijad, siis KOV-ide ja ettevõtjate poole tuleb liikuda ka teisi kanaleid pidi. Malevarühma reklaamimiseks sobivad näiteks ajalehed (kohalikud ajalehed, Maaleht jpm), raadioreklaamid/intervjuud, otsekontakt telefonitsi ja meilitsi, erinevad töömessid ning kindlasti ka tööandjate omavaheline soovitusturundus. Kui malevakorraldaja otsib tööandjaid vaid oma KOV-ist ning ei soovi mujalt tööandjaid leida, siis tulevad kasuks KOV-i oma sotsiaalmeediakanalid ning kindlasti oskab kontakte jagada KOV-i ettevõtlusvaldkonnaga tegelev ametnik.

Igasugust reklaami toetab informatiivne ning lihtsasti arusaadav kodulehekülg. 

Kui tööandjaga on saavutatud esimene kontakt ning huvi on kahepoolne, siis järgnev nimekiri toob välja erinevad asjaolud, milles tööandjaga läbi rääkida ning kokku leppida.

Milles tööandjaga kokku leppida?

  • Töö olemus – Millist tööd tööandja pakub? Saagikoristus, heakorratööd, klienditeenindus, koristus, hotellitööd jms
  • Töö maht – Kui palju on tööandjal reaalselt tööd anda ning kui kauaks ning kui mitmele malevlasele sellest tööst jagub? Tööd võiks jaguda täpselt parajalt, et hoida ära olukorda, kus töö saab juba kolmandal päeval otsa (puud laotud, marjad korjatud, seinad värvitud).
  • Rühma suurus – Mitmele malevlasele tööandja tööd pakub.
  • Töötasu – Kas tunnitöö, tükitöö või mõlemad. 
  • Noore leping – Kes sõlmib malevlasega lepingu – tööandja või malevakorraldaja?
  • Tööpäeva pikkus – Mitu tundi malevlased päevas töötavad? Täpsemate piirangute kohta saad lisainfot Tööinspektsiooni veebilehelt. Lisaks seadustele peaks kindlasti arvestama, mitu tundi noored tegelikkuses suudavad efektiivselt tööd teha.
  • Tööperioodi kuupäevad – Milline on malevarühma ajaline kestus, töö algus- ja lõpukuupäev? Miinimum võiks olla kaks nädalat, kuna alla selle ei jõua välja kujuneda tööharjumus, mis on malevategevuse üks eesmärke.
  • Malevarühma nimi – Vahel valitakse nimi KOV-i/linnaosa/asula järgi, kus rühm toimetab. Teinekord aga konkreetse talu või ettevõte järgi.
  • Majutus – Kui malevarühmale ei ole lähedale majutuspinda leida, siis tasub ka tööandjalt küsida, ehk saab tema kuidagi aidata. Näiteks mõnedel ettevõtjatel on hooajatööliste majutamiseks kämpingud või muud eluruumid.
  • Alaealise töötamisega seotud piirangud – Tööandjale tuleb tutvustada erinevaid piiranguid, mis on seatud alaealiste töötamisele. Vahel on piirangute tõttu mõni tööandja soovinud malevarühma mõnda täisealist noort. Täpsemate piirangute kohta saad lisainfot Tööinspektsiooni veebilehelt.
  • Töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine – Tööandja ülesandeks on vastavalt seadusele viia läbi malevlaste juhendamine.

    Kõiges ülalmainitus ja kokkulepitavas koostatakse võlaõigluslik koostööleping. 

Tööandjaga läbi rääkides ja tööandjale infot edastades lähtu pigem põhimõttest “vähem on rohkem” — see tähendab, et olulise info edastamisel uuele potentsiaalsele tööandjale tee seda konkreetselt ja lühidalt. Too välja 3-4 kõige olulisemat eripära, mis maleva tööjõuga kaasneb. Ülejäänud oluline materjal lisa meilis linkide või manustena. Needki peaksid olema konkreetselt ja lühidalt sõnastatud. Inimestel, kellel on nii palju tööd, et vajavad 10-20 inimest endale appi, ei ole enamasti aega pikkade ja raskesti jälgitavate tekstipoognate lugemiseks.

Malevarühm kahe-kolme tööandjaga?

Kui tööandjal on tööd pakkuda näiteks vaid viiele noorele, siis oleks kõige ideaalsem leida lähedale teine tööandja kes on samuti nõus võtma omale malevlased ning nii saab malevarühm suurem. Nii nagu ööbimiseta malevarühm saab töötada üle linna erinevates toidupoodides/tanklates, võib ka ööbimisega malevarühm erinevatesse kohtadesse tööle minna, kui logistika seda võimaldab.

Noorega lepingu sõlmimine.
Noorega lepingu sõlmimisel on kaks varianti: 
1) Malevakorraldaja (juriidiline isik) sõlmib malevanoortega lepingud ning teeb sissekanded Maksu- ja Tolliameti (MTA) Töötamise registrisse. Tööandjale esitatakse pärast tööperioodi lõppu (tööajatabeli alusel) koondarve kõikide tasude hüvitamiseks. 
Miinus malevakorraldaja vaatenurgast – asjaajamine muutub keerukamaks ja pikemaks, sest osapooli tekib rohkem ning palkade maksmine (ülekannete tegemine) jääb malevakorraldaja ülesandeks ning kui tegu on suurema malevakorraldajaga (nt üle 100 malevlase), siis on see üsnagi aeganõudev tegevus.  
Pluss malevakorraldaja vaatenurgast – malevakorraldaja saab küsida alaealise töötamise pealt toetust (näiteks Töötukassalt). 
2) Tööandja (juriidiline isik) sõlmib malevanoortega lepingud ning teeb sissekanded Maksu- ja Tolliameti (MTA) Töötamise registrisse.
Pluss malevakorraldaja vaatenurgast – Vähem bürokraatiat. Töötasude ülekanded teeb tööandja ise. 
Miinus malevakorraldaja vaatenurgast – tööandja saab küsida alaealise töötamise pealt toetust (näiteks Töötukassalt). 

Malevakorraldajal ja tööandjal on võimalik kokku leppida ka vahepealseid variante, kus malevakorraldaja koostab lepingud, aga lepingu osapooleks on tööandja või on eraldi kokkulepe alaealise töötamise toetuse jaotamiseks.

Rühmajuhtide ettevalmistus malevasuveks

Hea ja asjaliku rühmajuhi valimine on väga suure mõjuteguriga kogu malevakorralduse toimimisel, sest rühmajuhi ülesanne on viia malevarühm praktikas ellu nii, et kõik võimalikud osapooled jääksid malevasuvega rahule ning sooviksid ideaalis ka järgmisel aastal koostööga jätkata. Seda kõike ühekorraga saavutada võib tunduda rühmajuhile ebareaalne, kuid samm sammu haaval on rühmajuhi töö täis saavutusi ja kordaminekuid. Seega võib kokkuvõtvalt märkida, et malevarühma juhtimine on kui keskastmejuhi töö — seda sobib tegema inimene, kes oskab eesolevat põhjalikult ja motiveeritult planeerida ning samaaegselt ootamatustega rahumeelselt toime tulla. Ta on omale selgeks teinud rühma dokumentatsiooni ning selle täitmise üksikasjad, samal ajal on ta ka avatud suhtleja ja kaasahaarava iseloomuga.

Järgnev peatükk vaatab lähemalt üle kõik vajaliku rühmajuhi värbamisprotsessist koolitusteni ning puudutab põgusalt ka komplekteeritud malevarühma üleandmist rühmajuhile. Malevakorraldaja poolset ettevalmistust rühmajuhtidele toetab tugevalt ka käsiraamatu peatükk Rühmajuht. 

Rühmajuhtide värbamine

Rühmajuhtide värbamine käib käsikäes tööandjate leidmisega. Malevarühmade arv ja suurus määravad, mitut rühmajuhti vajate.

  1. Reklaam / töökuulutus – Rühmajuhtide hulgas on sageli palju pedagooge, noorsootöötajaid ja üliõpilasi, kuid samas võib noorte töökasvatusse panustada soovijaid leida ka hoopis muudest eluvaldkondadest. Kuidas oma reklaamiga nendeni jõuda ning milliseid kanaleid selleks kasutada? Töökuulutuse loomisel tasub mõelda, mis on otsitavatel inimestel ühist ning mis neid selle töö juures kõige rohkem kõnetada võiks.
  2. Kandideerimisavaldus – CV ja motivatsioonikiri annavad esmase ülevaate kandidaadi varasematest kogemustest ning sellest, miks ta üldse rühmajuhiks kandideerida soovib. Kandidaadi kasuks räägivad siinkohal kindlasti kokkupuuted noorsootöö või pedagoogika/psühholoogia valdkonnaga ning varasem noortegruppide juhendamine. Küll aga ei pea need olema eeldusteks kandideerimisel – võimalik, et kandidaat on rühmajuhi tööks vajalikke oskusi ja teadmisi omandanud hoopis teistsuguste kogemuste kaudu, millest saab ta täpsemalt rääkida vestlusel. Samuti tasub rõhutada, et kõiki vajalikke teadmisi ei peagi kandidaadil alguses olema – need omandab ta ettevalmistuskoolituse käigus. Olulisem on valmidus õppida ja teha koostööd. Rühmajuhi tööks vajalikud oskused ja teadmised on detailsemalt kirjas peatükis Rühmajuht.
  3. Vestlus – Silmast silma kohtumine ja temaatiline vestlus aitavad mõista, millise inimesega on tegu ning millised on tema hoiakud, iseloomujooned ning mõtlemis- ja käitumismustrid.
    • Kas kandidaat on orienteeritud lahendustele? On ta pigem raudsete põhimõtetega või valmis avatud diskussioonideks?
    • Kas ta on analüüsivõimeline või on tal kombeks teha ennatlikke järeldusi?
    • Kui teadlik on kandidaat rühmajuhi tööst? Kas tal on tuttavaid rühmajuhte, kes on andnud talle juba põgusa ülevaate, või astub ta täiesti võõrasse maailma?
    • Kuidas väljendab ta ennast erinevates suhtlusolukordades? Kas ta on piisavalt küps ja suudab rääkida “täiskasvanute keeles”, et vahendada noorte mõtteid vanema põlvkonna tööandjale, kelle peamine eesmärk on tulu teenida?
    • Kas kandidaat on piisavalt noorusliku iseloomuga, et leida ühine keel alaealistega, keda ootab esimene rutiinne töökogemus?

Rühmajuhtide koolitusprogramm ja töölevõtmine

Rühmajuhtide koolitusprogrammi saab jaotada kaheks osaks.

  1. Laagrikasvataja/-juhataja osakutse koolitus – Igas malevas peab vastavalt projektlaagri korrale olema piisav arv laagrijuhataja ja/või laagrikasvataja osakutsega inimesi. Osakutseid on erinevatel tasemetel kolm:
  • laagrikasvataja osakutse, tase 4 – ainult laagrikasvataja laagris või rühmajuht malevas, tegeleb otse noortega ja vastutab oma rühma eest;
  • laagrikasvataja-juhataja osakutse, tase 6 – nii kasvataja kui juhataja laagris või malevas nii rühmajuht kui korraldaja, tegeleb nii otse noortega kui juhib laagrit või malevat, tegeleb juhendamisega ning arendustööga;
  • laagri juhataja osakutse, tase 7  – ainult laagri juhataja laagris või korraldaja malevas, noortega enam otseselt kokku ei puutu, vaid tegeleb arendamisega ja mitte ainult kohalikul tasandil.

Kui valitud rühmajuhil on juba osakutse olemas, siis võib selle osa koolitustest vahele jätta. Täpsemalt saad osakutse tasemete kohta lugeda Kutsekoja kodulehel olevatest kutsestandarditest.

Osakutse taotlemiseks tuleb läbida esmaabikoolitus ning minimaalselt
32-tunnine koolitus, mis annab ülevaate laagrikasvataja tööks vajalikest kompetentsidest (noorsootöö korraldamine, turvalise keskkonna tagamine, noorsootöötaja kutset läbivad kompetentsid ning laagrikasvataja-juhataja koolituse puhul ka juhtimise kompetents). Koolitusprogrammi võib kokku panna malevakorraldaja ise, kuid on ka vastavaid koolitajaid üle Eesti (täpsemat infot leiab Harno veebilehelt).

  1. Malevateemaline koolitus – Keskendub oskustele, mis on malevale eripärased: näiteks töökasvatus ja maleva traditsioonilised tegevused, aga ka probleemsemate noortega toime tulemine. Kindlasti tuleb lähtuda rühmajuhtide taustast ja proovida lisakoolitustega arendada kompetentse, mis on hetkel nõrgemalt esindatud. Põhiline rõhk võiks olla kogemusõppel ja praktilistel, päriselt malevas ette tulevate olukordade lahendamisel. Täiendava ettevalmistuse juures on põhiroll pigem malevakorraldajal endal ning juba kogenud rühmajuhtidel. Kui aga malevakorraldajal endal ei ole piisavalt võimalusi või vajalikke kogemusi koolituse läbi viimiseks, võib otsida võimalusi teiste malevakorraldajatega koostöö tegemiseks.
Rühmajuhtide koolitus. Allikas: Sihtasutuse Õpilasmalev pildiarhiiv.

Kui rühmajuht on läbinud koolitused ning omandanud sobiva osakutse taseme, siis saab rühmajuhid rühmade vahel ära jagada ning sõlmida nendega lepingud. Igale rühmajuhile sobiva rühma valimisel mängivad kindlasti olulist rolli rühma kuupäevad, kuid valikute tegemisel on soovitatav võtta arvesse ka rühmajuhtide tugevusi ja varasemaid kogemusi. Näiteks sobib turismivaldkonnaga seotud ettevõttesse rühmajuht, kellel on kogemusi hotellinduses või teeninduses. 

Malevarühma üleandmine rühmajuhile

Selleks, et rühmajuht saaks tööga pihta hakata, vajab ta malevakorraldajalt teatavat sisendit: vajalikku infot, dokumente ning võimalust oma plaane, rõõme ja muresid koos arutada. Malevakorraldajal tuleks seega teha järgnevad ettevalmistused.

  1. Rühma pääsenud noorte andmed – Malevakorraldaja koostab nimekirja noortest koos kandideerimisankeetides oleva info ja kontaktandmetega ning edastab rühmajuhile. Seejärel teavitab rühmajuht tulevasi malevanoori ja nende vanemaid rühma pääsemisest. Vaata täpsemalt peatükist Rühmajuht. 
  2. Malevarühma dokumentatsioon – Malevakorraldaja koondab rühmajuhi jaoks vajalikud dokumendid ning selgitab, miks ja kuidas neid täita. Sinna kuuluvad näiteks noorte lepingud, millega rühmajuht peaks enne noortele laiali jagamist ise tutvuma, rühmapäevik, tööpäevik jms. Lähemalt peatükis “Malevarühma dokumentatsioon”
  3. Malevarühma eluolu puudutav info ja kontaktid – Malevakorraldaja edastab rühmajuhile info, mis on vajalik rühma tegevuste planeerimiseks.
    • Elukeskkonda puudutav info. Kui tegu on ööbimisega rühmaga, kas seal on olemas kõik magamiseks vajalik või tuleb võtta kaasa oma voodipesu, magamiskott, madrats vms?
    • Tööandja kontaktid. 
    • Majutaja ja toitlustaja kontaktid. Rühmajuht saab edastada info toitumisega seotud erivajaduste kohta, teavitada rühma saabumise kellaajast ning leppida kokku söögikordade ajad.
    • Transpordi kellaajad ning teenusepakkuja kontaktid.
    • Malevarühma eelkülastuse kuupäev. Malevakorraldaja organiseerib rühmajuhi ja tööandja esimese kohtumise maleva toimumispaigas, et anda rühmajuhile kogu vajalik eelinfo malevlaste ettevalmistamiseks.
  1. Rühmaprogramm – Malevakorraldaja vaatab üle ja vajadusel arutatakse koos programmi (üldist tegevuskava), mille rühmajuht on koostanud ning mida plaanib malevas rakendada.
  2. Jooksev ülevaade rühmas toimuvast – Malevakorraldaja peab olema kursis olulisemate, nii heade kui halbade sündmustega, mis rühmas aset leiavad. See on aluseks, et osata rühmajuhti vajadusel toetada ja nõustada näiteks rühmaprogrammi elluviimisel, dokumentatsiooni täitmisel või olmeliste küsimuste lahendamisel. Usaldus ja koostöö malevakorraldaja ning rühmajuhi vahel on vajalik eelkõige probleemsete olukordade lahendamisel, näiteks noore malevast ära saatmisel. Võimalusel võiks malevakorraldaja kõiki malevasuve jooksul toimuvaid rühmi vähemalt korra külastada.


Kui tegu on aastast aastasse toimiva malevakorraldusega, siis on asutusesisene kasvamine igati tervitatav. Ühtlasi aitab see tagada järjepidevust, kui vanematest malevanoortest saavad noorem-rühmajuhid ja juba kogenud rühmajuhid koolitavad välja uusi rühmajuhte ning on neile mentoriteks. Kui tegu on alles alustava malevakorraldajaga, siis kindlasti aitavad nõu ja jõuga juba pikema staažiga malevakorraldajad ning igasugust lisainfot ja kontakte saab küsida ka Harno-st.

Selleks, et KOV-i malevatraditsioon oleks aastast aastasse kestev ja arenev, soovitame rühmajuhtidele korraldada ka väljaspool malevasuve erinevaid asutusesiseseid koolitusi ja motivatsiooniüritusi. 

Mida teha, kui avastad, et valitud inimene ikkagi ei sobi rühmajuhi rolli?

Esmajärjekorras tuleks kindlasti rühmajuhiga vestelda ning püüda välja selgitada, milline on tema motivatsioon rühmajuhi ametis jätkamiseks ning kuivõrd ühtib see õpilasmaleva eesmärkidega. Kui vestluse käigus suudetakse lahkhelid kõrvaldada ja vastastikused ootused kooskõlastada, võib töö jätkuda vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Malevakorraldaja peaks hoidma teadlikult kätt pulsil ning olema edaspidi konkreetse rühma tegevustega aegsasti kursis. Kindlasti ei tähenda see aga rühmajuhi pidevat kontrollimist, vaid pigem valmidust olla talle toeks ning vajadusel keerulistes olukordades sekkuda.

Kui on näha, et rühmajuht vajab tuge, võib saata talle appi näiteks kogenud rühmajuhi. Rühmajuhi töölt kõrvaldamist ja väljavahetamist rühma toimumise ajal võiks kaaluda kõige viimase variandina, kuna see mõjutab kogu grupi dünaamikat. Praktikas on see väga harva kasutatav lahendus, kuid selliste ootamatustega aitavad paremini toime tulla eelnevalt mainitud aastast aastasse kestev ja arenev malevatraditsioon ning ühtne kollektiiv.

Malevarühma reklaam, kandideerimine, komplekteerimine

Malevasse minnes siseneb noor justkui uude maailma, kus jäetakse maha igapäevased kodused harjumused. Selleks, et uus elukeskkond ja päevarežiim liialt ei ehmataks, on hea anda noorele natuke aimu, milline üks või teine malevarühm hakkab olema. 

Käesolevas peatükis kirjeldatav malevarühmade reklaamimine, registreerimine ja komplekteerimine peab toimuma piisava ajalise varuga enne malevarühma(de) algust, et malevakorraldaja jõuaks sisse seada ka rühma(de) dokumentatsiooni.

Malevarühmade reklaam

Malevarühmade toimumise aktiivset teavitamist on soovitav alustada mõni nädal (kuni kuu) enne rühmadesse kandideerimise algust. Nii on info värske ja kandideerimise päevaks on veel noorte huvi aktiivne. Malevat reklaamides võiks anda noorele võimalikult laiahaardelise pildi malevasuvest (toimub töö mille eest saab tasu, leitakse uusi sõpru ning toimuvad põnevad ühistegevused). Võtmekohaks on info edastamine noortele omases “keeles” e noortepärane mitte kuiv ja reserveeritud. Hea on kasutada ka pildimaterjali, et tekitada suvist emotsiooni. Samuti kuulutatakse reklaamis välja kandideerimise alguskuupäev. 

Reklaamimise kanalid

Reklaamimisel on omal kohal nii plakatid kui flaierid. Alati on ka hea sihtgrupiga ise kohtuda. Näiteks korraldada koolikülastus, kus tutvustad noortele malevat töötoas või lühema esitlusega. Samuti töötab reklaam sotsiaalmeedias vastava sihtrühma platvormides jne.

Malevakorraldaja veebileht

Igasugust reklaami toetab viide malevakorraldaja veebilehele või muule teabekanalile. Info maleva olemuse ja malevarühmade kohta peaks olema võimalikult kompaktne ja lihtsasti hoomatav. Noored valivad malevarühma välja erinevatel põhjustel, kes töö, kes asukoha, kes rühmajuhi järgi.

Soovitame veebilehel tuua malevarühmade kohta välja järgneva: 

  • Töö iseloom ja tööandja (mis töö, mitu tundi päevas, ettevõtte nimi)
  • Rühma asukoht (ööbimiseta rühma puhul nt linnaosa, ööbimisega rühma puhul asula ning elukoht)
  • Rühma toimumise kuupäevad (ööbimiseta puhul ka kellaajaliselt)
  • Rühma suurus (noorte arv)
  • Rühma pääsevate noorte vanus
  • Ööbimiseta / ööbimisega rühm
  • Rühmajuhtide nimed 

Malevarühmadesse kandideerimine

Registreerimise platvorm

Noore esimeseks sammuks malevarühma kandideerimisel on registreerimine. 

Noorte malevarühmadesse registreerimise platvorm luuakse eeskätt malevakorraldaja töö hõlbustamiseks, et rühmadesse komplekteerimise protsess oleks sujuvam ning kogu vajalik info noorte kohta ühes kohas. Teisalt imiteerib malevasse registreerimise ankeet malevlase jaoks tööle kandideerimist ning annab kogemuse oma kandidatuur eesmärgipäraselt läbi mõelda. 

Registreerimise süsteem valitakse peamiselt registreeritavate noorte arvule, mille läbitöötamist hakkab süsteem toetama. 

Näiteid erinevatest registreerimise süsteemidest
  • E-maili teel kandideerimise meetod, mille tingimused on eelnevalt maleva veebilehel välja toodud ning kandideerimise kirjad jõuavad malevakorraldaja e-mailile. 
  • Google Forms või mõni muu netipõhine küsitlusvorm, kus küsimused ja valikud on noortele ette antud ning malevakorraldaja saab info noorte kohta näiteks exceli tabelina. 
  • Eraldi programmeeritud registreerimise platvorm/äpp, kus küsimused ja valikud on noortele etteantud, malevakorraldaja saab samal platvormil rühmad komplekteerida ning ka rühmajuhtidele anda ligipääsu noorte infole. Kõik info on ühes programmis/äpis koos. 
  • Avalik kandideerimine ehk võimalus kandideerimise vorm täita ära paberkandjal näiteks noortekeskuses/kultuurikeskuses või mõnel väliüritusele püstitatud telgis.  

Malevarühma kandideerimise küsimustik on asja eest, kui see on valmistatud ettenägelikult. Malevakorraldaja peab läbi mõtlema, mis infot on tal vaja noorelt rühma dokumentatsiooni (nt noore töötamise leping) korraldamiseks, mis info oleks vajalik rühmajuhile sisukamate ühistegevuste planeerimiseks ning milliste andmete järgi on kõige lihtsam rühmasid komplekteerima. Samuti peab arvestama ajamahuga, mis kulub kõikide ankeetide läbivaatamiseks. Kui malevasse kandideerib suurusjärgus 500 noort, siis ei ole mõistlik kõigilt küsida A4 suurust motivatsioonikirja vaid piisab suunavatest motivatsiooni küsimustest. Kui kandideerib u 20 noort, siis on A4 motivatsioonikiri omal kohal ning korraldajal on ka aega need läbi lugeda. Sama kehtib ka töövestluste ja CV-dega. Tähtis ei ole alati õigete vastustega motivatsioonikirjad, et parimad töökad noored välja valida. Eesmärk on luua igale noorele tööle kandideerimise kogemus, olenemata tema oskusest kirjutada motivatsioonikirja või end parimal võimalikul viisil reklaamida. 

Kandideerimise ankeedis võiks olla järgnev info:

Noore üldandmed: nimi (täisnimi), kontakttelefon, e-mail, kool ja klass, lapsevanema kontakttelefon ja e-mail; 
Andmed töötamise lepingu jaoks: isikukood, pangakonto nr kuhu töötasu kanda ning pangakonto omaniku nimi, kodune aadress;
Andmed rühma ühistegevuste toetamiseks: malevasse kandideerimise põhjus, varasem malevakogemus, hobid-huvid;
Andmed töökogemuse kohta: miks noor soovib valitud rühma kandideerida, noore eelnev töökogemus; 
Malevarühma valik: millisesse rühma noor kandideerib, milline on alternatiivne rühm (kui esmane eelistus on täis registreeritud); 
Nõusolekud: noor on tutvunud malevarühmades kehtiva kodukorraga ning maleva andmetöötlusreeglitega (viimast nõuab Isikuandmete kaitse üldmäärus);
Lisa: noortel võib paluda kirjutada ka motivatsioonikiri ja/või lisada ka CV.

NB! Kui rühmadesse kandideerimise süsteem on loodud, siis kindlasti ka testi seda, et välja kuulutatud päeval ei tekiks ootamatuid üllatusi. 

Malevarühmade komplekteerimine

Nüüd, kui noored on oma sooviavaldused malevarühmadesse esitanud on malevakorraldajal aeg malevarühm(ad) komplekteerida. Kuigi registreerimise eesmärk on osalt imiteerida tööle kandideerimist, siis noorsootööle omaselt võiks malevarühma pääsemise võimalus olla siiki kõigil registreerunutel. Kui malevarühma kandideerib rohkem noori kui rühmas on kohti, siis peab malevakorraldaja valima, millest ta rühmade komplekteerimisel lähtub.

Malevarühma komplekteerimisel mõtle ka järgnevale

Keeleoskus
Kas rühma tuleb keegi, kel raskusi eesti keelega? Kui rühmas on noor, kes räägib ainult vene keelt, siis võiks rühmajuht osata vene keelt või teise variandina lepivad noor ja rühmajuht kokku näiteks ingliskeelses suhtluses. Mõned noored, kes alaliselt elavad välismaal, kuid omavad näiteks vanavanemaid Eestis ning tulevad suveks Eestisse on samuti leidnud oma tee malevarühmadesse. Vaatamata nende tagasihoidlikumale eesti keele oskusele on väliseestlaste osalus rühmas alati värvi ja põnevust andnud.

Poisid vs tüdrukud
Kogemus on näidanud, et igasuguseid rühmi on võimalik koos toimima panna. Siiski soovitame komplekteerimisel silmas pidada, et valitseks enam-vähem tasakaal poiste ja tüdrukute suhtarvu vahel. See lihtsustab ja annab rohkem võimalusi tööülesannete jagamisel, rühma ühistegevuste läbiviimisel, konfliktide ennetamisel, motiveerimisel jpm.  

Erivajadustega noor vs rühmajuhtide koolitusprogramm
Kui rühma kandideerib mõni erivajadusega (või muu eripäraga) noor, siis tuleb silmas pidada milliste kogemuste ja koolitustega on rühmajuhid. Erivajadustega noor vajab ka vastavalt koolitatud rühmajuhti!

Tööandja erisoovid (nt vanus)
Vahel soovib tööandja oma rühma näiteks kaks 18 aastast malevlast, sest tööülesannete hulgas on ka selliseid, mis alaealistele keelatud.

On tööandjaid, kes soovivad olla noorte rühma valimisel kaasatud. Mõni soovib ankeedid läbi lugeda ning nendest lähtudes valida, mõni soovib noored vestlusele kutsuda ning nendega silmast-silma kohtuda. Vahel on palutud noortel ka täita lisaülesanne (video-CV, motivatsioonikiri tööandjale vms). 

Rühma komplekteeritud – Mis edasi?

Peale malevarühmade komplekteerimist antakse rühmad üle rühmajuhtidele:

  •  Malevakorraldaja hakkab koostama rühma dokumentatsiooni (lisainfo peatükis “Malevarühma dokumentatsioon”) 
  • Rühmajuht tutvub rühma pääsenud noorte ankeetidega, hakkab noori teavitama rühma pääsemisest ning neid rühma kinnitama (lisainfo peatükis “Rühmajuht”)

Malevarühma elutingimused

Malevarühma elutingimuste peatükis jagame erinevaid mõtteid ja näpunäiteid, millele malevarühma korraldades tähelepanu pöörata. Nii ööbimisega kui ka ööbimiseta rühmades on palju nüansse, millele tuleks enne malevarühma väljasaatmist mõelda.

NB! Enne malevarühma elutingimuste korraldamist vaata üle ka juriidilised nõuded projektlaagri elutingimuste kohta. 

Majutus

Majutajaga kokkuleppeid tehes arvesta sellega, et kogu malevarühma sisseseadmine võiks toimuda päev enne esimest tööpäeva. Sama ka viimase päevaga, kui viimane tööpäev on tööandja juures reedel, siis võiks kojuminek toimuda kas laupäeval või pühapäeval, et jääks aega viimasteks ühistegevusteks ja majutusruumid puhastada ning korda seada. 

  • Ööbimisvõimalused – Ööbimiseks ei pea valima ainult laagrikomplekse või turismitalusid. Uurida võib ka malevatööle lähedal olevaid noortekeskuseid, kultuurimaju, haridusasutusi vms. Uurige majutuse pakkujalt, kas noored peavad oma magamiskoti/voodipesu ise kaasa võtma või on see tagatud majutuse pakkuja poolt.  
  • Pesemisvõimalused – Millised pesemisvõimalused on majutusasutuses loodud? Kas võimalused on piisavad, et kõik malevanoored jõuavad end pesta ja see ei hakka ajaliselt liialt piirama maleva ühistegevusi. Kas on olemas pesumasin, kuidas saab kuivatada riideid?
  • Lisaruumid / ühistegevusruumid – Kas majutuses on võimalus kasutada ka mõnda lisaruumi (spordisaal vms), et ühistegevusi teha? Kas elukohas on näiteks köök, kus õhtuti teed teha?
  • Majutuse turvalisus – Kas majutaja eraldab malevarühmale ruumide kasutamiseks võtmed? Kas ruumid on lukustatavad? Kas majas (nt noortekeskus, koolimaja) liigub malevarühma toimumise ajal peale rühmaliikmete veel inimesi? Kas koolimaja on planeerinud teha suvel remonti?
  • Koristus – Kuidas on kokkulepitud ruumide koristus? Kas majutajal on oma koristaja või lepitakse kokku, et malevarühm hoiab ise oma eluruumid puhtana? Kuidas on korraldatud tualettruumide koristus ja varustus (tualettpaber, seep jm), kas selle organiseerib malevarühm ise või majutaja? 

Toitlustus 

  • Ööbimiseta – Levinumad variandid on toitlustusasutusega konkreetse kellaaja kokkuleppimine, mil rühm on oodatud sööma või on toitlustusasutus nõus tooma toidu rühma juurde. Tavaliselt on ööbimiseta rühmas tagatud ainult lõunasöök. 
  • Ööbimisega – Rühm peab saama süüa kolm korda päevas. Seda, kas rühm külastab kohalikku toitlustusasutust või toit organiseeritakse toitlustaja poolt malevapaika/töö juurde, oleneb kokkulepetest. Näiteks on toitlustusasutusest eemal tööd tegevale rühmale ajaliselt mõistlikum töö juurde organiseeritud lõunasöök, kui malevlaste edasi-tagasi liikumine. Toitlustaja ei pea olema vaid kohalik kohvik-restoran. Koolimajas saab ehk koolisöökla pakkuda toitlustust?
  • Toitumise eripärad – Enne malevarühma toimumist tuleks välja uurida kas mõnel noorel on diagnoositud mõni toidutalumatus või esineb rühmanoortel teisi toitumiseripärasid või allergiaid. Samuti tuleb eelnevalt toitlustusasutuselt uurida, kui paindlikud on nad erinevate eripärade suhtes. Igal juhul on malevakorraldaja kohustus organiseerida noortele toekad ja tervislikud toidukorrad ning rühmajuhi kohustus on kohapeal jälgida, et need seda ka oleks ning kõik noored saaks söönuks.

Rühma inventar

  • Ööbimiseta – Invetari peab olema piisavalt, et rühmajuht saaks mänge ja tegevusi läbi viia (paberid, pliiatsid, pall jms). Kasuks tuleb võimalus kehvade ilmade korral kasutada näiteks siseruume (nt noortekeskused), kus olemas erinevad lauamängud, meisterdamistarbed jm. 
  • Ööbimisega – Malevakorraldajana oled sa elukoha tingimustega kursis ja oskad enam-vähem aimata, mida võiks rühmale kaasa pakkida (Nt paberid, pliiatsid, spordivahendid, lauamängud, auhinnad jms).

Meditsiinivahendid

  • Ööbimiseta – Vajalik esmaseks abi andmiseks – puhastusvahend, plaastrid jm. Haige laps jääb koju ning erakorralises olukorras kutsutakse kiirabi. 
  • Ööbimisega – Kaasas võiks olla peale esmavajaliku ka nt kraadiklaas, päikesekreem. Lisaks peavad noortel endal olema kaasas kõik vajalikud ravimid ning enne rühma algust on rühmajuht tutvunud noorte võimalike haigustega.

NB! Lisaks peavad meditsiinivahendid olema malevarühmale igal pool ja igal ajal kõigile kättesaadav. Näiteks ei jäta rühmajuht meditsiinivahendeid oma lukustatud tuppa. 
NBB! Soovitame meditsiinivahendite jaoks eraldi meditsiinikotti, mida rühmajuht saab igale poole mugavalt kaasa võtta.

Turvalisus

  • Malevarühma toimumisest teavitatakse kohalikku omavalitsust. Rühmajuht selgitab välja, kus ta antud piirkonnas saab vajadusel abi (Kohalik konstaabel, kiirabi, päästeteenistus). Samuti peab rühmajuht endale (ja ka malevanoortele) üle rääkima ning nähtavale kohale üles kirjutama aadressi, kus nad asuvad, et vajadusel oleks kiirelt võimalus kiirabi kutsuda. 

Malevarühma dokumentatsioon

Järgnevalt toome välja erinevad dokumendid, mida on vaja ühe malevarühma toimimiseks. Oleme jaganud need viieks – 1) koostööleping tööandjaga 2) malevlase leping 3) rühmajuhi leping 4) olmelepingud / kokkulepped / tellimused 5) malevarühma ajal täidetav paberimajandus.

1) KOOSTÖÖLEPING TÖÖANDJAGA
Võlaõiguslik koostööleping, kus väga selgelt on sõnastatud poolte kohustused.

2) MALEVLASE LEPING
Alaealisega sõlmitavad töötamise lepingud ise on sisult samad, mis täiskasvanutega. Seadus lubab alaealisega sõlmida nii töölepingut kui ka võlaõiguslikke lepinguid. Erinevaid töötamise lepingu vorme leiab veebist hulgaliselt.
Siiski tuleb arvestada, et:
A) Alaealise töötamise lepingu juurde tuleb lisaks saada seadusliku esindaja nõusolek (vaata LEPINGU LISA 1 vormi allpool).
B) Juhul kui sõlmida tööleping, siis 7 – 14 aastased tuleb Maksu- ja Tolliameti Töötajate registrisse kanda 10 tööpäeva enne tööle asumist.
C) Koos lepingu ja seadusliku esindaja nõusolekuga on hea hetk edastada ka muu malevakorralduslik info (vaata LEPINGU LISA 2 vormi allpool).
D) Lepingusse võib ka lisada koha, kus malevlane kinnitab, et on tutvunud malevarühmas kehtiva kodukorraga ja kohustub seda täitma.

LEPINGU LISA 1 – Lapsevanema või seadusliku esindaja nõusolek alaealise tööle lubamiseks.

LEPINGU LISA 2 – Infoleht lapsevanemale ja noorele


3) RÜHMAJUHI LEPING
Erinevaid töötamise lepingu vorme leiab veebist hulgaliselt.

4) OLME LEPINGUD / KOKKULEPPED / TELLIMUSED
Majutuse, toitlustuse ja transpordi teenuste osutamine tuleb kindlasti kirjalikult kokkuleppida nt meili teel või lepinguga. Mõlemal puhul on oluline, et pooled kirjutaksid üles kõik oma ootused, vajadused, lubadused ja keelud. Majutuse kokkulepe sisaldab lisaks:

  1. Lepingu osapooled (maleva staap ja majutaja asutus/isik)
  2. Majutuse kuupäevad (sh saabumise/lahkumise kellaaeg)
  3. Inimeste arv
  4. Kasutuses olevad ruumid ja kasutustingimused
  5. Ruumide hooldus/koristus
  6. Ruumide lukustamise tingimused
  7. Ruumide kasutamise hind ja maksetähtajad
  8. Varaline vastutus
  9. Kohapeal suhtlevad isikud ja kontaktandmed

Oluline on toitlustuse teenusepakkujaga kokku leppida ajalised (toitlustuse kuupäevad ja kellaajad), mahulised (toiduportsjonite arv) ning kulupõhised detailid (toitlustuse hind) esialgu vähemalt võimalikult täpse suurusjärguna. Mõne malevlase varasemala rühmast lahkumisel või ilmnenud toitlustuse muudatuste vajadusel ei tohiks varasem leping takistada neid muutusi ellu viimast. Kuna mõne malevlase lahkumine malevast enne malevarühma lõppu on üsna reaalne, siis fikseeritud inimeste arvuga jäik leping on malevakorraldajale kahjulik. Võimalusel võiks lepingus olla 1-2 päeva etteteatamise kohustusega võimalus lahkuv malevlane toidult ja arvel maha võtta.

5) MALEVARÜHMA AJAL TÄIDETAV PABERIMAJANDUS
Järgnevad dokumendid võiks rühmajuhi jaoks koondada ühte mappi.

  • Tööajatabel – Olenemata, kas malevlased võtab tööle malevakorraldaja või tööandja, on vaja rühmajuhil täita tööajatabelit, et omada täit ülevaadet noorte töötamisest ning vaadata, et tööajad oleks seadusega kooskõlas. Tööajatabeli allkirjastavad malevaperioodi lõpus nii tööandja, malevanoored kui ka rühmajuht. Lahkhelide vältimiseks võiks töölepingut kõigi osapooltega üle käia vähemalt korra nädalas.  
  • Tööpäevik – Dokument, mille abil analüüsida malevlaste töötulemusi. Tööpäeviku järjepidev täitmine ning selle teemaliste arutelude pidamine noortega annab rühmajuhile aimu, kuidas paremini noori tööl motiveerida.
  • Rühmapäevik – Dokument, mille abil analüüsib rühmajuht oma maleva kulgu, grupidünaamika arenemist, õnnestumisi ning ebaõnnestumisi. 
  • Riskianalüüs – Dokument, mis aitab tagada malevarühmas turvalisuse. Seda saab täita juba peale malevarühma eelkülastust, kui ka jooksvalt kogu malevarühma toimumise ajal. 
  • Malevlase lepingu lõpetamise avaldus – Dokument, mis on malevarühmas igaks juhuks välja prindituna kaasas. Selle saab koheselt kasutusse võtta, kui selleks tekib vajadus. 
  • Kodukord – Maleva kodukord, mille täitmist on malevanoor kinnitanud lepingut allkirjastades. Kodukord peab olema malevarühmas nähtaval kohal.