Autor: admin

Vasta alljärgnevatele küsimustele valides kõige sobivama variandi.

Malevas malevarühma töötamise juures on kõige suurem rõõm koos tegutsemise rõõm. Täpselt samamoodi on malevakorraldamise juures kõige suuremaks rõõmuks, kui seda saab teha koos inimestega, kes jagavad maleva entusiasmi!

Kui Sinus on malevapisik olemas, siis ära jää sellega üksi vaid levita seda! Leia omale inimesed, kellega koos malevat korraldada! Kes pole malevas käinud, see pole elu näinud!

---

Malevakorraldaja käsiraamat-õppevara on valminud hankekorras tellimustööna Haridus- ja Noorteameti poolt. Malevakorraldaja käsiraamat-õppevara koostamist on rahastatud Euroopia Liidu Sotsiaalfondist.

Malevakorraldaja käsiraamat-õppevara koostamise meeskonda kuulusid Sihtasutusest Õpilasmalev Kristiina Herkül, Liis Gross, Reeli Jantson, Maria Joost, Ott Väli, Reivo Maasik ja Renno Sepp.

Malevakorraldaja käsiraamat-õppevara koostamisel on toetutud Sihtasutus Õpilasmalev rühmajuhtidele koostatud Rühmajuhi Käsiraamatule (2017), mille koostasid Teele Tomps, Kristiina Herkül, Natali Menning, Reeli Jantson ja Reivo Maasik.

Peatüki eesmärk on aidata malevakorraldajatel leida võimalusi siduda malevarühma(de) töö ja ühistegevused tulevikus tarvilike oskuste ja töödega ning natuke kaardistada teemat.

Innovatsioonimalev või innovatsioonirühm on maleva kontekstis veel väga uus mõiste. Kohati on keeruline määratleda, mis on malevas innovaatiline. Eelkõige seetõttu, et malevakorraldajad on väga erineva tasemega. Nt on mõnele innovatsioon ja suur edasiminek ööbimisega malevarühm, kuid teise jaoks tegemist juba 10 aastat käibel olnud praktikaga.

Ehk loogiliselt tekivad kohe küsimused: kas innovatsioon = uudsus (nt uus töö, koolitus, tegevus vms); kas uudsus piirkonnas või üleüldiselt; kas uus on ka järgmisel aastal uus, aga viie aasta pärast?

Mis on innovatsioonimaleva laiem eesmärk?

OSKA raport “Töö ja oskused 2025” on toonud välja 10 universaalset tulevikutöö oskust, mida hinnatakse sõltumata erialast aastal 2020 oluliseks (SA Kutsekoda (2016)‚ Töö ja oskused 2025):

• Mõtestamine – võime mõtestada ja väärtustada väljendatu sisulist tähendust;
• Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ning luua nendega usalduslik suhe;
• Loovus ja kohanemine – oskus kiiresti reageerida ootamatule situatsioonile ja leida mittestandardseid lahendusi;
• Kultuuride-vaheline kompetents – oskus edukalt toime tulla erinevates kultuurikeskkondades;
• Programmeeriv mõtlemine – oskus teisendada suuri andmemahtusid abstraktseteks mõisteteks ja aru saada andmetepõhisest (tõenduspõhisest) otsustamisest;
• Uuemeediakirjaoskus – oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaalmeedias uut sisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks;
• Transdistsiplinaarsus – oskus aru saada erinevate distsipliinide (ainevaldkondade) mõistetest ja nende omavahelistest seostest;
• Disain-mõtlemine – oskus tegevusi (töös vajalikke protsesse) eesmärgipäraselt (soovitud eesmärgi saavutamisele suunatult) kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida;
• Enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamine – oskus filtreerida andmeid tähtsuse järgi ja maksimeerida kognitiivset võimekust, kasutades erinevaid meetodeid;
• Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet. (OSKA raport)

Nimetatud tulevikutööde oskuste arendamiseks ja toetamiseks on malev kindlasti soodne keskkond. Iseeneseslikult tegeleb malev vähemalt viiega: mõtestamine, sotsiaalne intelligentsus, loovus ja kohanemine, kultuuride-vaheline kompetents ning (virtuaalne) koostöö. Ülejäänud viis on suurema planeerimise ja ettevalmistuse korral kindlasti teostatavad.

Millest võiks lähtuda, kui innovatsioon seisneb malevarühma töös?

Enamlevinud ja lihtsamad malevatööd – saagikoristus, pinkide värvimine, haljastustööd vms – annavad noortele nö baasoskused. Ehk annavad esimese töökogemuse, võimaldavad harjutada töö tegemist ja harjuda tööga, võimaluse omandada esmased töövõtted jne.

Innovaatiliste ja tulevikutööde sidumise eesmärgiks võiks olla soov tõusta siit vähemalt aste kõrgemale. Ehk minna spetsiifilisemaks – malevlased saavad arendada neid kompetentse, mis tema tuleviku töös olulised võivad olla.

Innovatsioon ei ole eesmärk omaette. Hea, kui tööde osas säilib mitmekesisus, sest ka malevlased on erinevate võimetega, erineva vanusega ja kogemusega jne.

Seega, võib-olla on kavalam innovaatilised tööd planeerida kogenumatele malevlastele?

Mida on tehtud, mis on võimalused tulevikutööde integreerimisel maleva töödesse?

Variant	Sisu ja põhiküsimused	Näited	Märkused- kommentaarid
Noore tulevase  elukutse toetamine	Malevatöö võiks anda noorele  oskused/teadmised tulevikus tööturule sisenemiseks ja töötamiseks. – Kuidas saab malev noori ette valmistada tööturule sisenemaks? – Kuidas saab noori ette valmistada tegemaks töid, millega nad saaksid oma tulevikku siduda? – Milliseid oskusi saaks malevatöö noortes arendada?	Noor huvitub kokaametist – valib malevarühma, kus saab tööd teha restoranis. Kodukohviku läbiviimine malevasuve jooksul.	Eeldab päris mitmekesist malevatööde valikut
Tööandjale lisaväärtust loov töö	Malevarühm ei tee hooajalist lühikese eesmärgiga tööd, vaid mõtleb tööandjaga kaasa, kuidas viimast oma valdkonnas veelgi esile tõsta ning viib selle ka ellu. – Kuidas tööandjad  ärakasutada malevarüma potentsiaali?	Turismiatraktsioon (seiklusmäng, matkarada vms), kohvik kohalikule kogukonnale, omanäoline pakend maasikakasvatajale	Eeldab suuremat planeerimist osapoolte vahel,   kogenumaid malevlasi
Tehnoloogiaga seotud tulevikutööd	Tehnoloogia arenguga seotud valdkondade (tehnoloogia, teadus, meditsiin jne) sidumine malevatöödega. Digipädevus.  – Kuidas saaksid tehnoloogiaettevõtted kasutada malevarühma? – Kas rühma pääsemiseks peaksid noortel olema mingid oskused digivaldkonnas?	Andmeanalüüs, kasutajakogemuse kogumine, arendus, tehnoloogia tutvustus-müügitöö	Eeldab malevaformaadile (maleva kestvus, väljaõppeta noored jmt) sobiva töö olemasolu. Olemas reaalseid näited ühistegevustest, kuid malevatöödest pigem vähe.

Millest võiks lähtuda, kui innovatsiooni taotleda läbi malevarühma ühistegevuste?

Nagu eelpool öeldud, siis ühistegevuste pakkumine malevarühmale on juba iseenesest malevanoori arendavad ja mitmed tulevikutöö oskused saavad sellega kaetud.

Nö traditsioonilised ühistegevused (tutvumis-, usaldus-, meeskonnamängud ja -tegevused) aitavad grupist malevlastest luua ühtlasemat ja paremini koostoimivat meeskonda. Ehk taaskord – annab baasoskused, mis omakorda võimaldavad liikuda keerukamate tegevuste juurde. Nimetame neid keerukamaid ülesandeid tinglikult innovatsiooniks/innovaatilisteks tegevusteks (nt organiseerib malevakorraldaja malevarühmale ühistegevuseks robootika ringi).

Taaskord ei ole innovatsioon eesmärk omaette. Mitmekesisus tegevuste osas peaks säilima. Malev on küll õpikeskkond, kuid võib-olla on kavalam, kui malevlased seda ilmtingimata ei taju, sest siis tehakse mitmeid tegevusi palju parema meelega kaasa. 

Praktikaid uuenduslike ja tulevikus osatähtsust kasvatavate töövaldkondade sidumisest malevaga (andmed Harno poolt läbi viidud 2020. aasta malevakorraldajate küsitlusest)

Valdav enamus praktikaid olid ühistegevuste osana. 

Näiteks:

Töötoad – Töötukassa ja noorsootööd tutvustav virtuaalne töötuba. Kõige enam mainitud ja ilmselt seepärast, et malevakorraldajal lihtne organiseerida, sest tegemist välja töötatud teenusega, mis tulevad nö koju kätte.

Teemarühmad – ühistegevused olid täielikult või osaliselt seotud mingi konkreetse valdkonnaga (nt teater, improteater, teadusteater, riigikaitse, vaimne tervis, rahvatants jms), millega tegeleti igapäevaselt pärast töötegemist või mõned päevad rühma toimumise jooksul. 

Külastused – seikluspargid, elamuskeskused, ettevõtted (nt mõni kohalik tootmisettevõte), asutused (nt Päästeamet).

Palju toodi ka välja noore tulevikku silmas pidades ning selleks vajalike sotsiaalsete oskuste ja kompetentside arendamist, mis käib aga iga maleva juurde. 

VÕIMALUS: Malevakorraldajal võimalik noori praktiliselt tuleviku tööturuks ette valmistada innovaatilist kandideerimise protsessi rakendades (CV, videoCV, meeskonnatöö, vestlused vms).

OHT: Innovatsiooni rakendamine malevarühma kandideerimisel võib jätta malevakogemuseta noored, kes pole veel avatud ja head suhtlejad, vaid on tagasihoidlikumad, väiksema elukogemusega jne. Malev oleks nende jaoks aga just see koht, kus nõrgemaid külgi järele aidata ja uusi oskusi omandada.

Malevarühma töö osana oli praktikaid palju vähem. Ilmselt seetõttu, et sõltub väga palju ka malevarühma tööandjast, tema soovidest ja võimalustest.

Näiteks:

Mainiti tööandjale lisaväärtuse loomist läbi loominguline töö – pildistamine, filmimine aga ka sotsiaalmeedias turundamine. Viimast praktiseeriti siiski pigem malevarühmas või noortekeskuse sotsiaalmeediakanalites, mitte tööandja sotsiaalmeediakanalit hallates.

Lisaväärtus tööandjale, millegi püsiva loomise/ehitamise näol. Esimese konkreetse näite puhul oli tegemist turismiettevõtetega, kel oli idee klientide meelitamiseks mõeldud  atraktsiooni näol. Malevarühmad said ideed teostada, nii sisu mõeldes, kui ka kujundades ja ehitades. Teine näide muuseumist, mis lubas malevarühmal hinnata eksponaate ja juurde luua haridusliku sisuga tegevusi. 

Mõne malevakorraldaja rühmas tegid malevlased tutvust ettevõtlusega kodukohviku pidamise näol. Noored said esimese praktika reaalselt ettevõtlusest – ettevalmistus, müügiprotsess, reklaam jne.

Kaasati malevlasi suursündmuste (nt maleva kokkutulek) korraldusse ja malevafilmi tegemisse.

Peatüki eesmärk on anda ülevaade erinevatest võimalikest tegevustest ja mängudest, mida malevarühmas läbi viia.

Maleva traditsioonid

Hommikuvõimlemine

• 

• 

Soovituslik on igal hommikul enne tööpäeva algust hommikuvirgutus või võimlemine läbi viia. See võib alguses noortele tüütu kohustusena tunduda, kuid lõpuks saavad nad kindlasti aru selle positiivsetest kõrvalmõjudest. Päevakava ja rutiin (kindlad igapäevased tegevused sh hommikuvõimlemine ja öörahu) hoiavad ära ärkamise ja magamamineku kaose ning aitavad rühmal ühes rütmis kulgeda. Hommikuvõimlemist võiksid esimestel päevadel läbi viia soovitavalt rühmajuhid. Edasi võiksid seda teha malevlased ise (rühmajuht muidugi osaleb). Näiteks võib igaks hommikuks määrata kaks inimest, kes vastutavad teiste äratamise ja hommikuvõimlemise eest.

Ristimine

• 

• 

Enamasti läbib esimest aastat malevas olev noor ristimisrituaali, et saada täieõiguslikuks malevlaseks. Ristimine peab tekitama positiivse emotsiooni ja muutma rühma terviklikumaks. Tuleb veenduda, et tagatud ristimisel osalejate ohutus ning tegevustega ei kahjustata kellegi isiklikku vara (riideid, tehnikat vms). Oluline, et sündmus poleks ristitavatele ebameeldivaid emotsioone põhjustav – tegemist ei ole malevlaste võimu näitamise kohaga. Eelkõige viivad läbi juba kogemusega malevanoored. Rühmajuhid on kindlasti kõikide plaanidega kursis, vajadusel mõjutavad ja hoiavad sündmuste käigul silma peal. Kindlasti tuleb läbi mõelda, mida tahetakse erinevate ülesannetega saavutada, mis seos on igal ülesandel malevaga ning kuidas ristimine rühma ühendab. Ristimine võiks soovitavalt toimuda rühma esimeses pooles. 

Rühmajuhist sõltub, kui elavaks sündmus kujuneb. Sisulised tegevused ristimisel on igal malevarühmal erinevad, kuid mõned ideed korduvad alati:

• Ülesannete lahendamine – meeskonnategevused, usaldusülesanded, takistuste läbimine (rebased vs rebased, rebased vs kogemusega malevlased);
• Kostüümid ja kaunistused – üheks võimaluseks on lasta noortel kindla teema järgi riietuda, anda neile ise sobivad riided ning teha näomaalinguid;
• Vanne – ristimine lõppeb pühaliku vandega, mida saab kujundada vastavalt malevarühmale ning sisse põimida rühmale omaseks saanud nalju või kombeid. Vande mõtlevad välja ja panevad kirja malevakogemusega noored. Vande ajaks võib pühalikult dekoreerida mõne ruumi või minna näiteks kohaliku jõe äärde, kus iga ristitav saab pärast vande andmist ka kolm tilka vett pealaele. Üheks võimaluseks on ühiselt kiri kirjutada, millel kõikide allkirjad, kiri klaaspudelisse panna ning see pühalikult maha matta. 

Et ristimine mööduks ohutult, peab rühmajuht koos kogemusega malevlastega mõtlema asukoha, aja ja sisu peale. Välitingimused eeldavad ka ilmastikule vastavat riietus (ei ole mõistlik kedagi otse voodist T-särgi väel õue saata). Sisetingimustes tuleb veenduda, et tegevus ei kahjustaks ruume. Asukoha valikul tuleb arvestada ka kohalikega. Läbi tuleks mõelda see, kas järgmine päev on tööpäev. Tööandja eeldab, et igal hommikul saabub tööle grupp väljapuhanud noori. Sündmus ei tohi rikkuda öörahu (naabrid võivad lärmi peale politsei kutsuda).

Inimestel on kalduvus/mugavus lähtuda eelnevatest kogemustest, üldisest ühiskondlikust foonist. Kui noorel on olnud ristimistega negatiivne kogemus, siis suure tõenäosusega soovib ta ka ise rebastele “ära teha”. Rühmajuhi ülesanne: selgitada noorele olukorda, et tegu ei ole “tehti mulle – teen teistele” situatsiooniga, ärgitada laiemalt mõtlema, pakkuda variante. 

NB! RISTIMISTEGEVUSTE LÄBIVIIMISEKS EI KASUTATA TOITU. IGASUGUNE RIIETE JA NÄGUDE MÄÄRIMINE TOIDUGA ON RANGELT MITTESOOVITATAV. 

Malevapulm

• 

• 

Malevapulm on kõige suuremat kõlapinda saav ja oodatuim sündmus malevas. Malevapulm paneb proovile rühma ühtsuse ja organiseerimisvõime. See on võimalus katsetada rühma piire ja näha noori erinevates rollides. Pulma võiks korraldada rühma lõpu poole. Kogu korraldus ja sündmus ise läheb kindlasti ladusamalt, kui rühm on juba omavahel tuttavam. Erinevaid pulmadega kaasnevaid ülesandeid saab rühmaliikmete vahel ära jagada, kuid rühmajuht koordineerib kogu protsessi. 

Rollid malevapulmas – preester, pulmaisa, emad-isad, vanavanemad, tädid-onud, õed-vennad, kauge sugulane Kanadast jne, kontvõõras, eks-pruut/peigmees, pulmalaulik, kuulsused jne. Oluline, et kõigil on roll! Rolle võib jagada näiteks: loosi teel; mõeldakse välja ühiselt; salajane hääletus; rühmajuht paneb ise paika; omal vabal valikul.

Soovi korral võib rollidele mõelda loosiga tõmmatavaid iseloomuomadusi. Samuti võib pulmakülalistele jagada salajasi ülesandeid: söögilauas magama jäämine, ühislaulu alustamine keset laulatust/söömist/mänge, keset vannet südantlõhestavalt nutma hakkamine või hoopis laulatuse igal võimalusel takistada püüdmine jne. 

Pruutpaari valimise variante

• 

• 

• Loosi teel – eelnevalt peaks kindlaks tegema, kas kõik on asjaga ka nõus. Kõik noored ennast pruudi või peiu rollis mugavalt ei tunne. 
• Katsed – poisid valmistavad ette ülesanded tüdrukutele (nt pesu pesemisest puude lõhkumiseni) ja tüdrukud valmistavad ette ülesandeid poistele (patsipunumisest jalgratta parandamiseni). 

Veel näiteid pruutpaari valimise katsetest: söögi tegemine, nuku mähkimine, abieluettepaneku tegemine, armastuskirja/luuletuse kirjutamine, lillekimbu valmistamine, meigi tegemine. Küsimused–vastused-mõistatused (erinevad teemaküsimused meigist jalgpallini), abieluettepaneku läbimängimine, kirjatükk “Mina 10 aasta pärast”.

Tüdrukute- ja poisteõhtu – Pärast pruudi ja peiu valimist võib toimuda ka tüdrukute- ja poisteõhtu. Enamasti on tüdrukuteõhtul jutu ajamine koos küünte värvimise, näomaskide ja soengute tegemisega pruudile. Poisteõhtul panevad poisid peigmehe erinevate ülesannetega proovile.

Pulmapäeva kava – Mida läbimõeldumalt on korraldatud pulmapäev, seda põnevam. Hea on mõelda tavalisele Eesti pulmale, kus pulm on ikka pikk sündmus. 

Laulatus – Koos altarile kõndimise, vannete, “jah” ütlemise ja muude laulatuse juurde kuuluvate traditsioonidega.

Pruudi/peiu katsumused – Lapse mähkimine, teineteise kohta küsimustele vastamine, lindi sidumine puu külge, pruudirööv, avavalss jms

Õhtusöök – Alati on võimalik rühma toitlustajaga läbi rääkida, et sel päeval oleks võimalik lauda katta pidulikumalt. Uurige eelnevalt toiltustajalt, kas oleks võimalik, et nad valmistavad pulmatordi või tehke seda näiteks koos rühmaga.

Kõned – Vastavalt rollidele saavad pulmakülalised söömise ajal sõna võtta ja paarile õnne ja soovitusi jagada.

Traditsioonilised pulmamängud – Erinevad võistlused perekondade vahel, pruutpaarile; lõbusad seltskonnamängud, jne.

Lõkkeõhtu

• 

• 

Sama vana traditsioon kui malev ise. Soovituslik juurde mõelda tegevused või eeskava, et lõkkeõhtu laiali ei valguks ja oleks põnev.  Aitab luua rühmas kodust ja sooja õhkkonda ning aitab liita rühmaliikmeid. Lõkkeõhtu juurde kuuluvad grillimine, laulmine, kitarrimäng, vahukommid jne. 
NB! Mõtle kindlasti ohutusele: kus võib lahtist tuld teha, kes jälgib lõket, kas läheduses on vett jne.

Teemapäevad

• 

• 

Maleva igapäevaellu vahelduse toomiseks või sõprusrühmaga ühisosa leidmiseks on hea korraldada erinevaid teemapäevi. Mõtle teemapäevade puhul läbi, millal on see sobilik (kas rühm on valmis) ning mis on päeva üldisem eesmärk – rühma ühtsemaks liitmine, millekski valmistumine vms.
Stiilipäev – Lase fantaasial lennata. 
Spordipäev – Vürtsi lisab päevale teema määramine: nt 80-ndad, olümpiamängud, Vana-Kreeka jne.
Matkapäev – Tutvu eelnevalt matkamise ABC-ga.
Teatri/impro päev – Erinevad impromängud; lase noortel gruppides etluskava/playbox/näidend ette valmistada

Sõprusrühm

• 

• 

Vana maleva traditsioon on minna külla lähimale malevarühmale. Kindlasti peab kohtumine olema hästi läbimõeldud ja organiseeritud, vastasel juhul võivad külalised ennast võõras kohas kohmetult või üleliigsena tunda. Korraldatakse rühmadevahelisi mänge ja võistlusi. Hea võimalus harjutada kokkutuleku jaoks sportmänge, etlust, demonstreerida rühma lippu jne. Kahte rühma aitab lähendada see, kui korraldada ühiselt nt teemapäev või malevapulm. Kombekohaselt vahetavad sõprusrühmad rühmaembleeme. Sõprusrühma embleem käib rühmajuhtidel ja malevlastel jaki seljale.

Kokkutulekuks valmistumine

• 

• 

• 

Kokkutulekul edukalt esinemiseks tuleb ettevalmistusi teha juba malevarühmas. Rühma ajal harjutatakse sportvõistlusteks (võrkpall, köievedu ja teatevõistlus), erinevateks etteasteteks ning luuakse rühma sümboolika. Tihti luuakse ka oma rühmale spordivõistlustel kaasaelamiseks ergutushüüdeid.

Rühma sümboolika – Luuakse rühma toimumise ajal noorte eestvedamisel. 
Rühmalipp – Teostus rühma enda valida. Ei pea tegema traditsioonilist riidest lippu, kasutada võib kõike käepärast. Lipp iseloomustab rühma nime, liikmeid, rühma toimumiskohta, tehtud tööd jne. Lippu peaks olema võimalik maleva kokkutulekul rongkäigus kaasas kanda.
Rühmalaul – Laulu võib sisse põimida rühmale iseloomulikke tegevusi, rühma kombeid ja nalju. Meeles peab pidama ka seda, et laulu oleks teistel kokkutulekul meeldiv ja huvitav kuulata. Laul on muusikaline võimalus oma malevakogemust ka teistega jagada.
Rühmaembleem – Iga rühma poolt loodud embleem rühma identifitseerimiseks.

Teemarühmad

Teemarühma rühmajuhil on enamasti mingi teema või valdkond, milles ta end koduselt tunneb ning on valmis oma teadmisi ja oskusi noortega jagama. Sellises rühmas on ühistegevused osaliselt või täielikult seotud selle konkreetse valdkonnaga: näiteks teater, improteater, teadus, riigikaitse, rahvatants, vaimne tervis. Võib kutsuda ka külalisi teemavaldkondadest töötubasid tegema. Teemarühmal on ideaalis ühine eesmärk, mida rühma jooksul ette valmistatakse, näiteks teatrirühmal lavastus/film; muusikarühmal kontsert vms.

Väljasõidud

Uuri, mis võimalused on ümbruskonnas väljasõiduks – olgu selleks vaatamisväärsused, mererand, matkarada, seikluspark, kultuuriüritused, sõprusrühma külastus, muuseum, lähedalasuva linna külastus vms.

Töötoad

Töötuba on justkui lühike intensiivkursus väikeses rühmas, kus asjatundja juhendab ja õpetab huvilisi. Seda võib läbi viia nii rühmajuht, malevanoor kui ka keegi väljaspoolt malevarühma. 

Ideid töötubadeks: esmaabi, karjääriinfo, tööohutus, kokandus, disc golf, võrkpall, eneseareng, jooga, meditatsioon, improteater, ellujäämise õpetus, patsipunumine, sotsiaalmeedia, laulukirjutamine, pillimäng.

Näiteid mängudest

Nimemängud

• 

• 

Tekimäng
Vajalikud vahendid: tekk/lina
Moodustage kaks gruppi. Kahe grupi vahel hoitakse eesriidena tekki. On oluline, et vastasmeeskondade liikmed teineteist ei näeks. Kumbki meeskond peab igaks vooruks valima kellegi, kes liigub eesriide juurde. Seejärel langetatakse tekk ning eespool olijad ütlevad kiiruse peale vastase nime. Kiirem vastaja saab ära arvatud nimega mängija enda meeskonda lisaks. Mängida võib näiteks kindla arvu noore või kuniks ühes meeskonnas on alles vaid teatud arv mängijaid.

Nimemäng palliga
Vajalikud vahendid: pall
Mängijad seisavad ringis. Esimene, kelle käes on pall, viskab selle teisele mängijale, öeldes samal ajal enda nime, ning seejärel kükitab. Nii visatakse palli mängijate vahel risti-rästi kuni kõik kükitavad. Viimane püstiseisja viskab palli esimesena kükitanule. Tõustakse püsti ja tehakse uus ring. Seekord tuleb pall visata täpselt samale inimesele, kellele enne, öelda selle mängija nimi, ja kiirelt kükitada. Huvitavamaks muutmiseks võib panna ringi ka tagurpidi käima.

Tutvumismängud

Mis on sinul kotis?
Omavahelise tutvuse sobitamiseks ja nimede meeldejätmiseks sobib endast rääkimine läbi mõne eseme. Mängujuht palub kõigil osalejatel võtta oma isiklike asjade seast midagi (kokkuleppeliselt 1-3 asja), mis neid iseloomustab. Asja(de) leidmiseks võib anda põnevuse loomiseks lühikese aja (näiteks üks 30sek, 1min). Moodustatakse ring, istudes või seistes, ja igaüks räägib, miks ta just sellise eseme on valinud ning kuidas see teda iseloomustab. Selline tutvumine aitab kaasa positiivse õhkkonna loomisele ning aitab meelde jätta inimese tausta. 

Profiili loomine
Vajalikud vahendid: paber, kirjutusvahendid
Igaüks saab paberilehe ning ülesande endast sellele väike pilt joonistada. Kõik pildid asetatakse ruumi keskele maha, kust igaüks kellegi teise pildi valib. Nüüd on ülesandeks pildil olev inimene üles otsida ning tema kohta midagi teada saada. Vastused kirjutatakse vastava inimese pildiga paberile. Mängujuht võib esitada suunavaid küsimus: Mis su nimi on? Mis koolis õpid? Mis vabal ajal teed, hobid? Kelleks unistasid lapsena saada? Millised on sinu lemmikraamatud, -filmid, -vaba aja veetmise viisid. Voore võib teha mitu, asetades jällegi paberid ruumi keskele ning igaüks valib uue paberi. Lõpetuseks tehakse ühine ring. Igaüks peab tutvustama teistele inimest, kelle pilt tal käes on.

Speed dating
Moodustage kaks ringi – sisemine ja välimine. Noored istuvad või seisavad nägudega vastamisi. Voore võib teha vastavalt soovile lühemaid ja pikemaajalisi. Igaks vooruks anna noortele erinev teema, mille üle nad arutlema peavad. Alustada võib lihtsamatega, näiteks „Kuidas malevasse sattusid?“ ning edasi minna juba keerulisemalt, näiteks „Mis on sinu suurim hirm?“ Kui voor läbi saab, liigub vastavalt kokkuleppele sisemine või välimine ring ühe inimese võrra edasi.

Meeskonnamängud

• 

• 

• 

Ämblikuvõrk
Vajalikud vahendid: nöör, kaks puud/posti
Kahe puu või mõne muu tugeva seisva asja vahele on risti-rästi seotud võrgustik. Augud peaksid jääma erineva kujuga, aga sellised, et inimesed vahelt läbi mahuvad. Meeskond peab saama teisele poole nii, et iga liige tohib minna vaid läbi kindla augu, rohkem seda auku kasutada ei saa. Ülevalt ja alt võib ka minna. Kui keegi nöörile vastu läheb, peab kogu meeskond otsast peale alustama. Võib panna ka ajalimiidi, nt kui rühmas on 15 noort, siis 10 minutit. 

Numbrite loendamine
Mängijad lamavad põrandal või seisavad silmad kinni ja hakkavad numbreid loendama. Igaüks tohib üht numbrit öelda vaid ühe korra ja kui sama numbrit üheaegselt öeldakse, alustatakse algusest. 

Kuristik
Vajalikud vahendid: pudel, nöör/harjavarred vms piirideks
Mängujuht võib jutustada sissejuhatuseks loo, mille käigus toimus maavärin ning koos matkanud seltskonna vahele tekkis põhjatu-lõputu kuristik. Oli väga palav päev ning veepuudus kerge tekkima. Küll aga oli seltskonnal alles vaid üks pudel vett, mida omavahel jagama pidi hakkama.
Mängijad jagatakse kaheks grupiks ning nende ette märgitakse piirid (mida hiljem edasi liigutada saab), millest kumbki tiim üle astuda ei tohi. Kahe piiri vahele jääb teatud vahemaa (kuristik), mis iga vooru järel suurenema hakkab – alustada võib näiteks ühest meetrist. Mängijate ülesanne on üle kuristiku üksteisele pudelit andma hakata ning iga õnnestunud vooru järel liigutab mängujuht piire, nii et kuristik muutub laiemaks. Mängujuhi ülesanne on ära tunnetada, millal mäng lõpetada – et vahemaa ületamatult suureks ei muutuks ning mängijatel eduelamus jääks.

Usaldusmängud

Kukkuja püüdmine
Üks grupiliige seisab kõrgemal (nt tooli, laua peal), teised seisavad selle ees, käed ette sirutatud.  Püüdjad seisavad kahes rivis, käed omavahel kokku pandud, et oleks mugav püüda. Kõrgemal seisev inimene langeb neile kätele. Seda harjutust ei ole mõtet teha, kui tähelepanu on hajumas ning grupiliikmete vahel ei ole veel usaldust saavutatud, vastasel juhul võib juhtuda õnnetusi või tekkida usaldamatus. 

Pime kuningas
Harjutus, mida võib teha alles siis, kui usaldus on saavutatud. Grupp tuleb paaridesse jagada. Paarist üks on kuningas ja teine teener. Kuningas on pime ning kõnnib ruumis vabalt ringi. Teenri ülesanne on hoida kuningas tervena, ilma teda suunamata, vaid seistes takistustel ees. Otseselt kuningat kätega puudutada ei tohi. Kuningas võib ise valida, kuhu ta ruumis liigub ja mis tempoga. Harjutus toimub vaikuses.

Toolide äravõtt
Kõik istuvad toolidele, mis on asetatud ringiks, näoga liikumise suunas. Jalad on maas nii, et põlvedest moodustub täisnurk. Seejärel asetavad kõik oma ülakeha tagumise naabri peale. Peale seda hakkab mängujuht ükshaaval erinevatest kohtadest toole ära võtma seni kaua, kuni ring jääb “püsti” ja üksteise peale toetama nii, et toole polegi enam vaja.

Pimesikud
Kõikidel osalejatel seotakse silmad kinni. Mängujuht viib nad üksteisest eemale ja keerutab kohapeal segaduse tekitamiseks. Seejärel sosistab mängijale kõrva ühe numbri. Enne alustamist valitakse ka juhtmängija, kes peab kõik teised pimesikud rivvi panema numbri kahanemise või kasvamise järjekorras kuidas ise soovib. Rääkida ei tohi keegi. Kui juhtmängija usub, et numbrid on paigas ja ta ise samuti õiges rivi kohas võetakse silmaside ära ja kontrollitakse tulemust.

Ergutus-/reaktsioonimängud

• 

• 

Jookse ringi
Mäng on sobilik jääsulatamiseks ning väikese elevuse tekitamiseks pausi ajal. Mängijad seisavad ringis ning igaüks valib mõttes välja teise mängija. Ei tohi mingil moel välja näidata, kes kelle valis. Mängujuhi korralduse peale tuleb igal osalejal joosta ring ümber selle inimese, kelle ta välja valis. Kuna kõik jooksevad üheaegselt, siis tekib palju elevust ning segadust. Võib teha mitu vooru, iga kord aga valib iga mängija uue inimese.

Ninja
Mängu alustatakse ringis, kõigepealt tulevad kõik keskele kokku ning ütlevad üheskoos “aitäh” (põnevuse loomiseks võite kasutada erinevaid keeli) ning seejärel hüpatakse tagasi ringi võttes ninja poosid. Seejärel algab mäng, kus mängijad püüavad ükshaaval kõrvalseisja käe pihta saada, imiteerides sealjuures ninja’t. Oluline on see, et rünnata saab ainult enda kõrval olevat inimest, liikudes korraga vaid ühe sammu. Pärast rünnakut peab jääma samasse asendisse, ring käib kellaosuti suunas. Kui saadakse kaaslase käe pihta, langeb ta mängust välja. Loeb käelaba peale löömine, mujale lüüa ei tohi ning sellega ei saa ka vastast mängust välja. Ennast võib ka kaitsta, liikudes ühe sammu eest ära. 

Pöial pihus
Mängijad seisavad ringis üksteise kõrval. Vasak käsi asetseb puusa kõrgusel pöial püsti ja parem käsi puusa kõrgusel paremal seisja pöidla juures, olles valmis seda haarama. Märguande peale peab jõudma parema käega haarata naabri pöial ja vasaku käe ära tõmbama, et teine naaber pöialt kätte ei saaks. Kelle pöial kinni haaratakse, lahkub mängust. Esimsed paar korda võib teha prooviringid, kus keegi mängust ei lahku. Märguandeks võib olla näiteks paus muusikas, mängujuhi hüüe, plaksutus, vms.

Silma pilgutus
Mängijad võtavad paaridesse. Kõik mängijad moodustavad ringi. Üks paariline seisab ees, teine tema taga. Kull seisab ka ringis, aga ilma paariliseta. Kull peab tegema ükskõik kellele silma pilgutuse (ühele mängijale, kes seisab oma paarilise ees). Kui mängija näeb, et temale tehti silmapilgutus, siis peab ta jooksma kulli taha. Paariline, kes selle mängija taga seisab, peab püüdma teda kinni hoida. Kui aga tema ees seisev mängija ära sai joosta, muutub nüüd tema uueks pilgutajaks, kes endale uut paarilist püüab leida.

Mõtlemismängud

Psühholoog
Rühmast valitakse välja mängijad, kes mängureegleid ei tea. Juhul kui selliseid mängijaid ei ole, võib rühma näiteks pooleks jagada. Need mängijad saadetakse seejärel seltskonnast eemale ja mängujuht seletab ülejäänud osalistele reeglid. Reeglid on järgmised: eemale saadetud mängijatest saab psühholoogid ja ülejäänutest patsiendid. Kõikidel patsientidel on üks ja sama haigus, nimelt arvavad nad, et nad on inimene, kes istub nendest paremal. Psühholoogi(de) eesmärk on määrata patsientide diagnoos. Seda tehakse küsides patsientidelt “Kas” küsimusi. Patsiendid vastavad justkui nad oleks endast paremal istuv inimene. Kui vastus ei vasta tõele hüüab mängija keda kehastatakse “Psühholoog!” ja selle peale vahetavad kõik mängijad omavahel kohad. Kui seltskonnale on selge kuidas mäng käib, kutsutakse eemale saadetud psühholoogid tagasi ja tal palutakse mängijatele diagnoos panna. Mäng kestab kuni psühholoogid on tuvastanud mis patsientidel viga on.

Must maagia
Valitakse välja maag, kes on reeglitega kursis (kui selliseid mängijaid ei leidu, selgitab mängujuht ühele mängijale reegleid). Maag eemaldub seltskonnast ning mängujuht palub teistel mängijatel omavahel kokku leppida mingi ese ruumis või detail mõne mängija küljes.  Maag kutsutakse ruumi tagasi ning mängujuht hakkab osutama erinevatele esemetele ja küsima: “Kas see?” ning maag vastab. Mingi hetk osutab mängujuht esmele, mis on musta värvi. Sellele järgnev asi on SEE (mis oli mängijate vahel eelnevalt kokku lepitud). Seejärel läheb maag uuesti eemale ning lepitakse kokku uus ese. Mängijad võivad ka ise proovida maagi rolli, püüdes mängu nippi ära arvata. Mängu põnevuse hoidmiseks võib mängija, kes nipist aru on saanud, seda esialgu enda teada hoida.

Loomingulisust arendavad mängud

Mida saab teha markeriga?
Vajalikud vahendid: Olemasolevad esemed
Tegemist on loovust soodustava ajurünnakuga. Mängujuht alustab ringi: Minu käes on marker ja seda saab kasutada näiteks lilletoena. Peale seda annab ta markeri enda kõrval istujale. Marker antakse ringis edasi ja iga osaleja pakub enda variandi, milleks või kuidas võib markerit kasutada. Markeri asemel võib kasutada ükskõik, millist muud eset ruumis ning see ei pea tingimata käest-kätte liikuma. Ideid võib pakkuda ka läbisegi, siiski tasub jälgida, et kõik osalejad ajurünnakus aktiivselt panustaksid.

“Ma ostsin poest…”
Vaja on kahte vabatahtlikku; üks neist läheb ruumist välja, teine jääb sisse ja talle määratakse koos keerulisem sõnapaar, näiteks “lepatriinu täpilised püksid” (või midagi, mis leiutati, millega midagi teha saab: näiteks triikraud, millega saab kohvi keeta). Nüüd tuleb mängija ukse tagant sisse ja istub esimese vabatahtliku ette, peidab oma käed ära ning hakkab rääkima, mis ta ostis (teadmata, mis eelnevalt kokku lepiti). Teine vabatahtlik on ta selja taga, ning kasutab oma käsi eesistuja käte asemel – ta ei tohi rääkida ega muid häälitsusi teha. Eesolija räägib tema taga istuva inimese käte põhjal. Oluline on see, et jutt ei katkeks, tuleb improviseerida. Mängu mängitakse, kuni ese on ära arvatud, ning valitakse uued vabatahtlikud.

Miks sa tööle hiljaks jäid?
Arvaja (edaspidi Hilineja) saadetakse ruumist välja, samal ajal kui ülejäänud grupp talle kolm absurdset hilinemise põhjust välja mõtleb (näiteks: “Mu hommikukohv ärkas ellu ja jõi hoopis minu ära”, “Jack Sparrow tahtis mu transporti kaaperdada”, “Nägin unes, et ma olen juba pensionil”). Lisaks valitakse veel kolm vabatahtlikku, kellest üks ehk Boss jääb Hilineja vastu istuma, et teda vajadusel arvamisel suunata. Bossi selja taga on kaks ülejäänud vabatahtlikku, kes kehakeele abil selgitavad Hilinejale kokkulepitud põhjused. Mängu võib uute vabatahtlikega korrata.

Fotolavastused
Grupp jagatakse väiksemateks, vastavalt osalejate arvule 2-4, tiimiks. Ette antakse erinevad teemad ja piiritletakse ala, kus mäng toimub. Ülesanne on oma tiimiga teha fotolavastused etteantud teemadega. Teemadeks võivad olla näiteks: “Malevlane tööhoos”, “Rühmajuht puhkeajal”, “Malevas ikka juhtub”, “Kes ei tööta, see ei söö”, jne. Mõistlik on ka panna paika aeg, näiteks 30 min, 1 tund, olenevalt ala suurusest ja teemade arvust. Hiljem kogunetakse ning jagatakse fotosid kogu grupiga, võib korraldada ka parima foto hääletuse. 

Šketsid
Vajalikud vahendid: erinevad olemasolevad esemed, kotid
Grupp jagatakse väiksemateks tiimideks, olenevalt inimeste arvust näiteks 3-5 liikmelisteks. Iga tiim saab koti erinevate esemetega (näiteks: hambapasta, käekell, sokk, lusikas, muud olemasolevad esemed) ning igal tiimil peaks olema kotis sama arv esemeid, kuid erinevad. Samuti võib anda igale tiimile ette teema teema. Selleks võib olla näiteks laste muinasjutud, ühiskonnas aktuaalsed teemad, osalejate enda poolt välja pakutud ja loositud teemad, vms. Ülesanne on ettenähtud aja jooksul (näiteks 15 minutit) valmistada ette škets ning see hiljem kõigile esitada.

Seltskonnamängud

• 

• 

Toolidel edasi istumine
Vajalikud vahendid: mängukaartide pakk, toolid
Mängijad istuvad toolidel ringis. Neile jagatakse kätte üks kaart. Ülejäänud kaardipakk jääb mängujuhi kätte ning ta hakkab sealt kaarte võtma. Kui mängujuht nimetab kaardimasti, mis mängijale sattus, peab ta ühe koha võrra ringis edasi liikuma (kui kõrvaloleval toolil juba istub keegi, peab mängija talle sülle istuma). Kui kaardipakist tõmmatakse välja mast, mis on mängijal, kellel on keegi juba süles, ei ole tal võimalik edasi liikuda. Mäng lõpeb kui keegi mängijatest oma algkohale tagasi jõuab.

Notsu röhh-röhh
Vajalikud vahendid: padi, sall/rätik
Ühel mängijal seotakse silmad kinni ja antakse kätte padi, ülejäänud istuvad tema ümber ringis. Pimedat mängijat keerutatakse ümber oma telje. Seejärel tuleb tal panna padi kellegi sülle ja sinna peale istuda. Pime mängija hüüab: “Notsu röhh-röhh!”, mille peale see, kelle süle ta istub, vastab talle sea häält immiteerides: röhh-röhh. Kui pime mängija tunneb röhkija ära, vahetuvad rollid, kui mitte, järgneb kordusring.

Puudutan millega ja mida?
Vajalikud vahendid: paber, kirjutusvahendid
Iga osaleja saab kaks paberitükikest ning mõlemale paberile kirjutab ühe kehaosa (erinevad). Mängujuht korjab paberid ühte kaussi kokku ning segab need läbi. Võetakse ringi ning esimesed kaks mängijat (A ja B) võtavad kausist mõlemad ühe paberi. Nende kahe ülesandeks on paberil kirjeldatud kehaosad ühendada. Mänguga liitub järgmine mängija (C), kes võtab koos mängijaga B kausist mõlemad ühe paberi. Taaskord tuleb ühendada omavahel paberil olevad kehaosad. Seda tehes ei tohi eelnevate mängijate ühendused katkeda. Järjest ühekaupa liituvad sama süsteemi kasutades kõik mängijad. Viimane mängija võtab paberi koos mängijaga A. Mida kauem mängijad poose hoiavad, seda lõbusam on, kuid tegelikkuses ei ole otsest vajadust pärast ringi täissaamist edasi poosides olla. Mängu keerukamaks muutmiseks võid asetada kehaosade vahele mängukaardid, mis ei tohi sealt enne ringi täissaamist maha kukkuda.

Kokkuvõtvad mängud ja tegevused

Lõngamäng
Vajalikud vahendid: lõngakera
Lõngakera veeretatakse ringis istudes üle ringi vabalt valitud järjekorras nii, et iga üks kelle juurest lõng läbi läheb hoiab sellest kinni, ehk tekib suur sik-sakiline rägastik ringi keskele. Hiljem saab tagurpidi lõnga veeretades lõngakera jälle kokku. Tagasisides saab seda kasutada nii, et lõngakera lahti veeretades öeldakse näiteks tegevusest/päevast kogetud negatiivne lugu ja kokku kerides positiivne. 

Skaala
Ruum jagatakse mõtteliseks 0-100% skaalaks. Harjutuse läbiviija esitab erinevaid väiteid ning osalejad valivad skaalal enda jaoks õige koha, kui palju iga väide tema kohta kehtib. 
Seda harjutust võib läbi viia mõne mängu järel, näiteks esitades väiteid: “Tundsin end mängu ajal turvaliselt”, “Tegin rühmakaaslastega koostööd”, “Mängiksin seda mängu veel”. 
Harjutust võib kasutada ka näitkes rühma lõppedes, tehes kokkuvõtteid töö, kaasmalevlaste, ja muu kogetu kohta. Võib järgneda ka arutelu, miks nii vastati.

Iseloomustused
Vajalikud vahendid: Paberilehed/vihikud/ümbrikud ja kirjutusvahendid
Harjutust võib läbi viia mitmel moel. Näiteks võib istuda ringis – iga noor saab paberi, kuhu kirjutab oma nime. Pabereid antakse ringis edasi nii, et kõik kirjutavad sinna peale mõne lause selle inimese kohta. Tuleks rõhutada, et tegu on positiivsete iseloomustuste/mälestustega.
Teine variant on võtta vajalik arv vihikuid, igale neist kirjutada ühe noore nimi ning näiteks maleva viimase päeva/õhtu jooksul saavad noored vihikutesse iseloomustusi/häid mälestusi üksteisele kirjutada.
Kolmas variant on kleepida seinale iga malevlased nimega ümbrik, kuhu noored saavad panna kirjakesi iseloomustuste ja mälestustega.

Headuse koridor 
Kogu rühm seisab kahes veerus nägudega teineteise poole, nii et tekib koridor. Üks rühmajuht on saatja, teine vastuvõtja. Noor kõnnib läbi koridori, silmad kinni, ning “koridor” sosistab talle kõrva häid sõnu. 

Kalliring
Rühm on ringis, ring läheb vastavalt soovile paremale/vasakule. Tuleb teha enda kõrval olevale inimesele kalli ning öelda talle kompliment. Saab teha ka mõne raske päeva lõpus, kui tuju vaja tõsta.

Kasutatud allikad

SA Õpilasmalev, 2017. Rühmajuhi käsiraamat

Fotod:  Sihtasutus Õpilasmalev pildiarhiiv

Kes on rühmajuht?

Rühmajuht on vastava ettevalmistusega täisealine malevarühma juhendaja. Vastutab malevarühma toimimise eest. Rühmajuhi tööülesannete hulka kuuluvad rühma ettevalmistus ja läbiviimine; sh töökasvatus, ühistegevuste korraldamine, suhtlemine erinevate osapooltega, dokumentatsioon jms. 

Malevlase silmis võib rühmajuht olenevalt olukorrast olla vanem vend või õde, töödejuhataja, kubjas, diskor, treener, mängujuht, kohtumõistja, piiride seadja, rattaketi õlitaja, elektrik, unejutu vestja, südamemurede lahendaja, mõistuse hääl ja toetav õlg.

Rühmajuht peaks oma tegevustes ja otsustes lähtuma noorsootöö alusteks olevatest kasvatuslikest põhimõtetest, noorsootööga seonduvast seadusandlusest ning ohutus- ja tervisekaitsenõuetest, töökasvatusest, noorsootöötaja kutse-eetikast, maleva kodukorrast ning kokkulepetest erinevate osapooltega. Mõningatel juhtudel on malevakorraldaja koostöös rühmajuhtidega töötanud välja rühmajuhi hea tava, milles lepitakse kokku ootused rühmajuhi tegevusele ja käitumisele erinevates olukordades. 

Rühmajuhi heast tavast lähtumine praktikas

Rühmajuhi tööks vajalikud oskused ja teadmised

Kuidas saada rühmajuhiks?

Rühmajuhiks saamine eeldab vastava koolitusprogrammi läbimist.

Esiteks, noorsootöötaja osakutse omandamine, mis moodustab olulise (ja ka suurima osa) koolitusprogrammist. Osakutseid on erinevatel tasemetel kolm:

• laagrikasvataja osakutse, tase 4 – ainult laagrikasvataja laagris või rühmajuht malevas, tegeleb otse noortega ja vastutab oma rühma eest;
• laagrikasvataja-juhataja osakutse, tase 6 – nii kasvataja kui juhataja laagris või malevas nii rühmajuht kui korraldaja, tegeleb nii otse noortega kui juhib laagrit või malevat, tegeleb juhendamisega ning arendustööga;
• laagri juhataja osakutse, tase 7  – ainult laagri juhataja laagris või korraldaja malevas, noortega enam otseselt kokku ei puutu, vaid tegeleb arendamisega ja mitte ainult kohalikul tasandil.

Täpsemalt saad osakutse tasemete kohta lugeda Kutsekoja kodulehel olevatest kutsestandarditest.

Osakutse taotlemiseks tuleb läbida esmaabikoolitus ning minimaalselt
32-tunnine koolitus, mis annab ülevaate laagrikasvataja tööks vajalikest kompetentsidest (noorsootöö korraldamine, turvalise keskkonna tagamine, noorsootöötaja kutset läbivad kompetentsid ning laagrikasvataja-juhataja koolituse puhul ka juhtimise kompetents). Vastavaid koolitusi korraldatakse mitmel pool üle Eesti ning selle kohta leiab infot Harno veebilehelt.

Teiseks, täiendav ehk nö malevaspetsiifiline ettevalmistus. Rühmajuhtide terviklikuma ettevalmistuse nimel väga oluline, sest laagrikasvataja või laagrikasvataja/-juhataja osakutse omandamine ei kata malevaspetsiifikat (töökasvatus, maleva traditsioonid jms). Täiendava ettevalmistuse juures on põhiroll pigem malevakorraldajal endal ja ka kogemusega rühmajuhtidel. Kui aga malevakorraldajal endal ei ole piisavalt võimalusi või vajalikke kogemusi koolituse läbi viimiseks, võib otsida võimalusi teiste malevakorraldajatega koostöö tegemiseks. Koolituse korraldamise spetsiifikast saad lugeda lähemalt malevakorraldaja peatükist.

Lisaks vajalike koolituste läbimisele peab tulevane rühmajuht läbima tervisekontrolli ning esitama oma tööandjale ehk malevakorraldajale vastava tõendi. Samuti peab rühmajuht olema teadlik, et lähtuvalt Lastekaitseseadusest on laste ja noortega töötavatele isikutele seatud teatavad piirangud, mille kohta teeb HARNO osakutse taotlemisel karistusregistri päringu.

Lisaks protseduurilistele ettevalmistustele peaks rühmajuht püüdma enda ka vaimselt ette valmistada. Siinkohal on abiks näiteks juba kogenud rühmajuhtidega vestlemine ja kogemuste jagamine. Kindlasti saab malevakorraldaja seda protsessi toetada, aidates teadlikult luua rühmajuhtide vahel kogukondlikke sidemeid või siis soodustades kontakte teiste piirkondade rühmajuhtidega.

Mõned küsimused, mida endalt (või kogenud rühmajuhtidelt) enne maleva algust küsida:

• Kuidas ma tavaliselt konflikti- ja pingeolukordades käitun? Mida ma saan teha, et ettearvamatud olukorrad võimalikult konstruktiivselt lahendada?
• Kuidas ma suhtun erineva tausta ja maailmavaadetega noortesse ning kuidas suudan toetada tuge vajavaid noori (näiteks muukeelsest perest pärit või erivajadusega noor)?

Kui rühmajuht on kindel enda soovis rühmajuhina tööle asuda, tuleks läbi rääkida töötamise tingimused ja ootused malevakorraldajaga – kuidas on jagatud vastutus erinevate osapoolte vahel, millised on rühmajuhi ülesanded enne rühma toimumist, rühma ajal ning pärast rühma lõppu (näiteks, kas rühmajuhilt eeldatakse koos rühmaga piirkondlikul kokkutulekul osalemist). Kuna rühmajuht on piltlikult öeldes malevakorraldaja visiitkaart, tuleb olla kindel, et töö sisust, eesmärkidest ja põhimõtetest on ühtmoodi aru saadud.

Enne rühma

Kui rühmajuht ja malevakorraldaja on teineteise ootustest teadlikud ning vastastikused kokkulepped rühmajuhi tööle võtmisega kinnitatud, algab töö malevarühma ette valmistamise heaks. Siinkohal võivad olla rühmajuhi ülesanneteks näiteks rühma komplekteerimine, noorte, lapsevanemate, tööandja ja teiste osapooltega suhtlemine, rühmaprogrammi koostamine ning võimalusel rühma toimumise asukoha külastamine.

Rühma komplekteerimine

Malevakorraldaja ülesanne on anda rühmajuhile üle juba komplekteeritud malevarühm, mis on kokku pandud registreerunud noortest. Seejärel teeb rühmajuht kindlaks, et kõik end rühma kirja pannud noored saavad kätte vajaliku info õigel ajal. Üheks heaks praktikaks on võtta otse noorega telefoni teel ühendust ning anda talle esmane info rühma toimumise kohta. Samuti on esmase kontakti eesmärk saada noorelt kinnitus, et ta antud rühma tulemas on. Kui noor kinnitab enda tuleku, on järgmiseks sammuks kinnituskirja saatmine e-maili teel. Kinnituskiri on mõistlik saata nii noorele kui lapsevanemale, kuna võib juhtuda, et noored ei vaata oma e-postkasti piisavalt tihti.

Kinnituskirja sisu:

• Rühma toimumise aeg ja koht
• Palve noorel enda osalus ka kirjalikult kinnitada
• Kui malevas on osalustasu, siis selle tasumise info
• Rühmajuhi kontaktid

Kui noor oma kohast loobub, tuleks leida tema asemele keegi teine – malevakorraldaja peaks tagama ligipääsu nende noorte kontaktidele, kes on ootejärjekorras. Samuti võib rühmajuht sobivate noorte seas malevarühma reklaamida (uurida näiteks juba rühma kinnitatud noortelt, kas neil on tuttavaid, kes sooviksid rühma tulla; kasutada sotsiaalmeediat, jne). Kuna tööandja on tööde planeerimisel kindla rühma suurusega juba arvestanud, tuleks tagada, et malevasse jõuab tõepoolest kokkulepitud arv noori.

Logistika ja olme planeerimine

Rühma toimumise koha eelkülastus

Programmi efektiivsemaks koostamiseks ning malevarühma ladusamaks sujumiseks on soovitatav enne malevarühma algust külastada rühma asukohta, mille käigus kohtuda tööandja, majutaja ning toitlustajaga.

Juhul kui rühma toimumise asukohta pole võimalik eelnevalt külastada, tuleks kõigi osapooltega siiski ühendust võtta. Nagu malevakorraldaja peatükis öeldud, on malevarühma kaasamine tööandja jaoks rahaline väljaminek, mille eest ta loodab saada lubatud kasu tehtava töö näol. Kui tööandja ei ole varem noori tööle võtnud, võivad tal olla teatavad hirmud või eelarvamused, mida aitavad kummutada rühmajuhi professionaalne suhtumine, vastutuse võtmine ja vastastikuse usalduse loomine. Sama lugu on majutaja ja toitlustajaga, kes ootavad, et nende ruumid ja inventar oleks pärast maleva lõppu sama heas korras ning vastastikune koostöö oleks meeldiv. Kasulik on mõelda end hetkeks tööandja, majutaja või toitlustaja rolli – kui oleksid ise ettevõtja, kes võtab 2-3 nädalaks enda juurde tööle või elama kamba noori, millised küsimused võivad sul tekkida ning mis infot ja kokkuleppeid sa vajaksid selleks, et eesootavale kogemusele rahuliku südame ja positiivse meelega vastu minna?

Vajalikud vahendid ja dokumentatsioon

Enne rühma algust tuleb teha kindlaks, et kõik vajaminev rühma läbiviimiseks on olemas. Siin tuleb tihti appi ka malevakorraldaja, kellega läbi rääkida, kust vajalikud vahendid saada.

• Noorte ja vanemate kontaktandmed
• Tööandja, toitlustaja, majutaja ning vajadusel
  transporditeenuse pakkuja kontaktid
• Esmaabi tarbed
• Ühistegevusteks vajalik: paberid, pliiatsid, meisterdamistarbed,
  mängude vahendid ja sporditarbed jne
• Dokumendid: rühmapäevik, tööajatabel, tööpäevik
• Kui programmi on sisse planeeritud suuremad üritused (näiteks teemapäevad, riigikaitse alased tegevused, orienteerumine vms), siis tuleb selleks vajaminev eelnevalt hankida

Malevasuve avamine

Kui piirkonnas toimub malevasuve avamine, millest plaanitakse osa võtta, on rühmajuhi ülesandeks oma rühma noori sellest õigeaegselt teavitada ning koostöös malevakorraldajaga organiseerida vajadusel sündmuspaika jõudmine. Rühmajuht peaks kandma hoolt selle eest, et malevanoored tunneksid end üritusel oodatuna ning turvaliselt. Siinkohal saab palju teha ära oma suhtumise ja eeskuju näitamisega, võttes julgelt ja heatujuliselt osa näiteks ühislaulmisest või -tantsimisest, hõigates rongkäigus tervitusi teistele rühmadele või kaasaelajatele ning olles juba enne ürituse algust oma rühma jaoks olemas ja nendega vahetult suheldes.

Noortega kohtumine

Pärast rühma täielikku komplekteerimist on soovitatav korraldada noortega esimene kohtumine – see võiks võimalusel toimuda vähemalt kaks nädalat enne malevarühma algust.

Esimesel kohtumisel:

• Tutvusta ennast ja tee näiteks esimene nimering või tutvumismäng
• Anna ülevaade malevarühmast: töö iseloom, eluolu, transport malevakohta, esialgne päevaplaan
• Räägi noortele, mida peaks malevasse kaasa võtma 
• Uuri toitumise eripärade kohta, et saaksid vajaliku info
  toitlustajale edasi anda
• Tehke esimesed kokkulepped: milline hakkab teie rühm välja nägema
• Tutvusta maleva kodukorda
• Tutvusta noortele malevakorraldaja koostatud töölepingut
  ja tee kindlaks, et kõik saavad lepingu sisust aru 
• Jaga noortele lepingud ja infokiri lapsevanemale viimiseks

Praktika näitab, et noored kipuvad olulisi asju koju unustama ning meeldetuletuseks võiks rühmajuht koostada nimekirja. Mida noored malevasse kaasa peaksid võtma, võib tihti näiteks töö iseloomust oleneda, kui põhiliselt on vajaminevad asjad järgnevad:

Kogu eelseisev info tuleks kindluse mõttes saata noortele (ja lapsevanematele) meili teel pärast kohtumist.

Rühmaprogrammi koostamine

Rühmajuhi üks oluline ülesanne on luua läbimõeldud programmi abiga rühmast koostöövõimeline ja hästi toimiv meeskond. Selles võiks rühmajuht tugineda grupi arengufaaside teooriale, mille kohaselt läbib iga grupp üksteisele järgnevad arengufaasid: sõltuvusfaas, konfliktifaas, eraldumise faas, koostööfaas ja lahkumise faas. Sellest lähtuvalt kujuneb üldine rühmaprogrammi ülesehituse loogika: alustuseks tutvumist ja üksteise tundma õppimist soodustavad tegevused ning seejärel samm-sammult keerulisemate ja enam koostööd nõudvate tegevuste poole liikumine. 

Siinkohal tuleb meeles pidada, et eelnevalt koostatud programm on rühmajuhile toetavaks baasiks – tuleb olla valmis muutusteks, mis võivad olla tingitud nii ilmast, noorte soovidest ja vajadustest kui ka muudest asjaoludest. Selle tarbeks on mõistlik koostada programm selliselt, et tegevusi on jätkuks nii õue- kui sisetingimustesse ning et valikus oleks nii rahulikumaid kui intensiivsemaid mänge. Samuti tuleks varieerida erinevaid tegevusi, mitte kolm päeva järjest näiteks pallimänge mängida. Igal tegevusel ja mängul peab olema eesmärk ning rühmajuht peaks olema enne maleva algust varunud piisavalt palju erinevaid tegevusi, mille hulgast hiljem kohapeal valikuid teha. 

Esialgse päevakava saab rühmajuht panna paika, kui kokkulepped töö- ja söögiaegade osas on tehtud. Üks päevakava oluline osa on ka puhkeaeg, mis on tähtis nii noortele kui rühmajuhile endale.

Tegevused erinevates rühma arengufaasides

Igal faasil on kindlad tunnused ning noori igapäevaselt jälgides saab aimu sellest, millises etapis parasjagu ollakse ning vastavalt sellele näiteks planeeritud mänguliike edasi rakendada või liikuda juba järgmiste juurde, vastavalt rühmadünaamikale. Tasub meeles pidada, et iga rühma puhul on faaside avaldumine erinev ning seetõttu pole võimalik nende kestust ajaliselt paika panna.

On hulk tegevusi ja mänge, mida sobib korraldada pea igal ajal, kui esmane tutvumine on tehtud. Nende hulgas on kõiksugu liikumismängud, ergutusmängud, reaktsioonimängud, mõtlemismängud. Lisaks erinevad loomingulisust ja esinemist nõudvad tegevused, näiteks etluskavad, playbox, jms. Samuti võib tuua programmi teemapäevasid, kus terve päeva vältel on tegevused omavahel kindlasse teemasse seotud, näiteks spordipäev, stiilipäev, matkapäev, tagurpidipäev, jne. Kui võimalik, toob head vaheldust ka mõni väljasõit: sõprusrühmale küllasõit, mõne läheduses oleva põneva koha külastamine. Programmi koostamisel mõtle ka malevatraditsioonidele: malevapulm, ristimine, hommikuvõimlemine, lõkkeõhtud, jm. Oluline on pidada silmas, et tegevused oleksid varieeruvad ning sobiksid parasjagu rühma arengufaasi, oleksid eesmärgistatud ning noori arendavad. Tegevuste ja mängude kohta saab lisaks uurida peatükist Ideepank.

Kahenädalase linnasisese rühma programmi näide

Kahenädalase linnasisese rühma programmi näide

Rühma ajal

Esimene päev

Olenemata sellest, kas rühmajuht on tööandja, majutaja ja toitlustajaga varasemalt kohtunud, on esimene päev väga olulise tähtsusega, et saaks tekkida vastastikune usaldus kõigi osapoolte vahel. Samuti on esimene päev väga tähtis malevlaste seisukohalt. Kuna noored on sattunud uude, sageli enda jaoks täiesti võõrasse keskkonda ning see tekitab segadust ja ebakindlust, peab rühmajuht tegutsema emotsionaalse ja sotsiaalse turvatunde loomise nimel, et saaks tekkida positiivne õhkkond ning head suhted rühma liikmete vahel.

Mõned praktilised nõuanded:

• Kui tegevus hakkab peale kohe hommikul, võta eelneval õhtul
  ühendust tööandja, toitlustaja ja majutajaga, et kinnitada üle eelnevad kokkulepped ja kohtumise aeg. Kui rühma minek leiab aset alles õhtul, võib seda teha ka sama päeva hommikul.
• Tuleta noortele enne kohtumist meelde, et kõigil oleks kaasas
  täidetud tööleping ning kõik muu vajalik, mis infokirjas öeldud.
• Palu kõigil olla kohal vähemalt 15 minutit enne planeeritud algusaega või bussi väljumist.
• Kogu kokku noorte lepingud ning vaata üle, et need oleksid
  korrektselt täidetud.
• Tutvusta noortele esimese päeva kava ja tegevusi (kuhu ja millal
  saab jätta oma isiklikud asjad, mis kell on söögiajad jms). 
• Tuleta kindlasti noortele meelde elementaarset viisakust ja käitumisreegleid tööandja, majutaja ja toitlustajaga kohtumisel.
• Teie rühm on kogu õpilasmaleva visiitkaart ning teretamine ja
  viisaka sõnavara kasutamine aitavad luua usaldust.
  
  

Turvalisus

Hästi ettevalmistunud rühmajuht on kursis, kus asub rühma toimumise kohale lähim perearst või erakorralise meditsiini punkt, politsei ja päästeüksus, ning kuidas nendega kiirelt kontakti saada. 

Riskianalüüs on oluline tööriist turvalisuse tagamisel ning annab ülevaate, kuidas ohte ennetada, nende korral käituda ning milliseid reegleid tuleks rühmaga paika panna. Esmase riskianalüüsi saab rühmajuht läbi viia juba rühma toimumise koha eelkülastuse ajal: tuginedes eluoludele, ümbruskonnale, töö iseloomule. Malevarühma vältel tuleks rühmajuhil riskianalüüs viia läbi enne iga tegevust ja ettevõtmist. 

Esimesel päeval on hea mõte riskianalüüs ka koos noortega läbi viia, et rühmaliikmetes tekitada ühelt poolt turvatunnet ning teiselt poolt valmisolekut ohtusid ennetada või nende korral korrektselt tegutseda. Riskianalüüsi kaasa kindlasti järgmised teemad: tuleohutus, väljapääsud, tervise hoidmine, erinevad ohud looduses, veeohutus, ohud tööl. Samuti, kus kogunetakse tulekahju või muu õnnetuse korral. Nii rühmajuhil kui noortel võiks olla üles kirjutatud, mis on elu- ja töökoha aadress, et vajadusel abi õigesse kohta suunata. 

Oluline on, et noored oleksid tuttavad maleva kodukorraga (mille on koostanud malevakorraldaja) ning neil oleks selge arusaam maleva territooriumist.

Rühmasisesed kokkulepped võiks teha noortega koos. Oluline on kuulata ära noorte ettepanekud. Tähtsamad teemad, mille üle arutada, on näiteks päevakava (erinevad tööpäeval ja vabal päeval), üldine käitumine, teistega arvestamine, osavõtlikkus, lubatud ja keelatud käitumine, õigused ja kohustused. Üheks variandiks on jagada rühm 2-3 liikmelistesse gruppidesse ja paluda neil omavahel arutada, millised kokkulepped on nende jaoks olulised, ning hiljem rühmale ette kanda. Seejärel saab kogu rühm koos (rühmajuhi suunamisel) leida ühiseid punkte ning koos kokkulepped paika panna. Need võiks ka välja kirjutada ning nähtavale kohale riputada. Kui noored loovad endale ise rühma kokkulepped, tekib neil ka suurem kohusetunne neist kinni pidada kui reeglitest, mis neile näiteks rühmajuhi poolt justkui pealesurutud on. 

Selged reeglid, struktuur ja kokkulepped – kes, mida ja millal teeb – on noorte jaoks vajalikud, end end uues keskkonnas emotsionaalselt ja sotsiaalselt turvaliselt tunda. Võtmesõnaks on siin tegevuste ja tagajärgede etteaimatavus, mida saab veel suurendada näiteks ennetavate teadete andmisega (“10 minuti pärast algab…”) ning noorte küsimustele vastamisega.

Tööaeg

Maleva eesmärk on pakkuda noortele esimest töökogemust ja -kasvatust ning rühmajuhi ülesanne on seda suunata ning olla vahelüli noorte ja tööandja vahel. Iga malevarühma töö on erinev ning seetõttu erineb ka rühmajuhi roll tööpõllul. Küll aga on iga töö puhul oluline jälgida, et töötegemine oleks noore jaoks turvaline ja arusaadav, samuti, et oldaks kursis, millised on tööandja ootused. Rühmajuht kannab edasi vastutust, mille malevakorraldaja on võtnud, ning milliseid kokkuleppeid on tööandjaga tehtud.

Rühmajuht peab olema kursis noore töölepingu sisuga – millistel tingimustel noored tööd teevad. Samuti peab rühmajuht olema teadlik seadusandlusest, sh alaealiste töötamine ning tagama selle, et tööpäevad vahelduvad puhkepäevadega, ning et töö ajal tehakse piisavalt puhkepause. Enne esimese tööpäeva algust on tööandja ülesanne viia läbi tööohutuse instruktaaž. Rühmajuhi ülesanne on siin olla suunavas rollis ja teha kindlaks, et kogu vajalik info tööl olevate ohtude kohta on noortele edasi antud. Malevanoor peab allakirjaga kinnitama, et on saanud vastava instrukaaži.

Tööandjal on selge arusaam, millise tulemuseni ta soovib rühma lõpuks jõuda ja ta eeldab, et noored teevad planeeritud tööd lõpuni. Selle tagamiseks peab rühmajuht pidevalt tööandjaga suhtlema ning vajadusel töö efektiivsemaks muutmiseks ettepanekuid tegema. Lisaks võib uurida tööandja ootuste ja eesmärkide kohta, millised on need konkreetse päeva, nädala ja ka kogu rühma kestuse lõikes. 

Rühmajuhi roll on kujundada tööandja eesmärkidest noortele arusaadavad eesmärgid – seda on hea teha näiteks igapäevastel töökoosolekutel noortega. Tugev rühmajuht saavutab tööpõllul läbi ühiste eesmärkide, rollijaotuste ja pingutuste tugeva rühma. Oluline on väärtustada tööd. Koos tööandja abiga saab rühmajuht luua tööst ja selle kasulikkusest noorele arusaadava pildi. Töö võib olla küll rutiinne, kuid kui noor mõistab, et tema tehtu toob kasu ja on vajalik, on see heaks motivaatoriks. 

Kui töö seda võimaldab, võib rühmajuht alguses suunata noori iga päev erineva rühmakaaslasega koos töötama, et leida need lahendused, kus koostöö kõige paremini sujub. On väga oluline, et rühmajuhil on töö iseloomust põhjalik arusaam, seega võiks rühmajuht vähemalt esimestel päevadel noortega koos tööd teha. Nii tekib ülevaade võimalikest murekohtadest või ka meetoditest, mille peale noored ise tulla ei pruugi. Tihti on noortega koos töötamine neile ka heaks motivaatoriks. On oluline märgata ja tunnustada ka väiksemaid eneseületusi ja saavutusi. Sageli saab noor oma esimese töökogemuse just malevas ja vajab tunnustust. Läbi töö areneb iga noor ning rühmajuhi roll on juhtida tähelepanu sellele arengule ja kasule, mida noor toob oma rühmale ja tööandjale.

Osapooled tööl

Rühmajuhi roll noortega tööl olles

Malevlaste motiveerimine

Kui üldiseid muresid ja rõõme, mis töötegemisega seotud, saavad noored jagada töökoosolekutel ning tööpäevikut täites, siis tihti tuleb tööl ette hetki, kus motivatsioon ja tahe on madalad. On hetki, kus noortel tekivad küsimused: “Kas ma pean seda tegema?”, “Kaua veel?”, “Millal koju saab?”, “Miks just mina?”, “Mis vahet seal on?”, jne. Tekivad ka hetked, kus küsimusi ei tule, kuid noor ei tee tööd või teeb seda väga ebaefektiivselt. 

Motivatsiooni mõistmisel võib olla abi sotsiaalpsühholoogide ja motivatsiooniuurijate Edward L. Deci ja Richard Ryani välja töötatud enesemääramisteooriast (self-determination theory), mis on 2000ndatest alates saanud motivatsioonialastes uuringutes järjest laiemat kõlapinda. Teooria põhineb eeldusel, et kõik inimesed on orienteeritud arengule (õppimisele, töötamisele, uute oskuste omandamisele jne), kuid inimese sisemine motiveeritus ja valmisolek seista silmitsi väljakutsetega, õppida ning areneda saab avalduda ainult juhul, kui psühholoogilised vajadused – autonoomia, seotus ja kompetentsus – on rahuldatud. See teooria selgitab üsna lihtsalt ja ülevaatlikult, mis võivad olla motivatsiooni kadumise peamised põhjused. Maleva kontekstis võivad olla peamisteks probleemideks seotuse- ja kompetentsustunde puudumine. Näiteks kui omavahelised suhted rühmas on segased ja noor ei tunne end seetõttu gruppi kuuluvana, või kui tal puudub tööst arusaam või usk sellesse, et ta saab tööga hakkama. Nagu varasemalt öeldud, peaks rühmajuht tegema kindlaks, et noored on töö sisust ja võtetest aru saanud, samuti andma või vahendama tööandjalt saadud tagasisidet töö edenemise kohta. Seotuse tunde suurendamiseks on vaja pöörata tähelepanu rühmadünaamikale ja omavaheliste suhete arendamisele nii töötamise kui ühistegevuste ajal. Autonoomiat ehk valikuvabadust saab noortele pakkuda kas või läbi selle, et võimaldada neil erinevatel päevadel eri töölõike teha või omal valikul erinevate kaaslastega koos töötada. 

Sageli võib probleemi tuum olla selles, et noore jaoks ei ole töö malevas isiklikult tähenduslik, vaid pigem tüütu osa päevast, mis tuleb kuidagi kaelast ära saada. Parem on, kui sellist mõttelaadi ei tekiks, sest niimoodi häälestudes ei tule töötegemisest midagi välja. Tööl peaks grupil tekkima isiklik ja ka ühine väljakutse. See haakub ka eelpool mainitud enesemääramisteooriast tuleneva seotuse vajadusega. Vahel võib noort demotiveerida hoopis miski muu kui töö ning ta vajab kedagi, kellega muret jagada. Samas on vahel tööluusi põhjuseks tavaline laiskus. Siin tuleb mängu rühmajuhi tähelepanelikkus ja oskus oma tegevust vastavalt olukorrale kohandada.

Mõned praktilised nõuanded

Esmaste vajaduste rahuldamine
Kui noor ei ole tööl motiveeritud ning töö ei suju nii nagu võiks, võib selle taga peidus olla hoopis mingi muu põhjus kui laiskus. Kas öine puhkus olnud piisav? Kas on piisavalt tarbitud vett? Kas müts/rätt on peas? Kas päikesekreem veel kaitseb? Kas vihmajope tuult peab? Kas toitu jagub igale malevanoorele? jne. Võimalik, et noorel on hoopis mõni mure hingel. 

Et noortel oleks kõik vajalik tööl olemas, on hea teha hommikul ühine kontroll. Igal noorel peaks kaasas olema vesi, müts, vihmakeep, sobivad tööriided ja jalanõud. Töö ajal võiks teha ka näiteks ühiseid veepause.

Mängud ja võistlused
Töö efektiivsuse tõstmiseks ja rutiini murdmiseks võib luua mänge ja võistlusi, mis tööd ei sega. Nii läheb noore jaoks aeg kiiremini ning töö ladusamalt. Selleks sobivad erinevad sõnamängud ja mõistatused, üheskoos lugude loomine ja jutustamine, laulmine. 

Võib näiteks korraldada ka rühmasiseseid väiksemaid töövõistlusi päeva, nädala või terve malevarühma lõikes; mõõta noorte töötulemusi ja seada väljakutseid grupiga seniseid mõõtmistulemusi ületama; valida päeva parim töötaja, kes mõne auhinna saab; jne. 

Siinkohal tuleb olla tähelepanelik, et töö kvaliteet ei kannataks. 

Eeskuju näitamine
Töötegemise ajal on rühmajuht noorte jaoks igal võimalusel kohal ja olemas. Võimalusel võiks rühmajuht malevarühma jooksul iga noorega koos töötada, teda aidata ning suhelda. Kui tuleb ette, et rühmajuht ei saa parasjagu noortega koos tööl olla, on vajalik selgitada, miks (näiteks õhtuste ühistegevuste ettevalmistamine). Sellega elimineeritakse arvamus, et rühmajuht noorte tööst ei hooli. Samas ei ole ka rühmajuhi ülesanne kogu aeg noortega tööd kaasa teha, vaid seda aega võib kasutada näiteks ühistegevuste ettevalmistamiseks.

Võib juhtuda, et noor ei ole varem reha käes hoidnud, ei tee vahet küpsel ja toorel maasikal või ei suuda eristada naati sibulast. Rühmajuhi roll on ka siin eeskujuks olla ja aidata noorel tööst täpselt aru saada – näidata ette, õpetada ja jälgida, et noor saaks endale sobivaid ja jõukohaseid ülesandeid.

Valmisolek noorte eest seista
Tööandjad võivad unustada, millised tööd on sobilikud 13-19-aastasele. Rühmajuht peab olema kindel, et noorte töö on neile jõukohane, töövõtted õiged ning turvalisus tagatud – olemasolevaid isikukaitsevahendeid (töökindad, maskid jms) kasutataks eesmärgipäraselt, teisaldatavad raskused ei ole liiga koormavad ning töö- ja puhkeaeg on tasakaalus.

Ühistegevused

Maleva tööväline aeg ehk ühistegevused on oma olemuselt sarnane suvelaagritega, mille eesmärk on noortele tervistava ja arendava puhkuse võimaldamine. Seega peaks ka ühistegevuste planeerimisel ja läbi viimisel lähtuma sellest, et tegevused oleks noortele mingil moel kasulikud. 

Kui rühmajuht on enne maleva algust koostanud esialgse rühmaprogrammi, varunud piisaval hulgal erinevate tegevuste ideid või kirjeldusi ning omandanud teadmisi grupiprotsessidest, on tal olemas olulisemad tööriistad ühistegevuste läbiviimiseks.

Suur osa ühistegevustest leiab aset mitteformaalse õppe formaadis, mis tähendab, et tegevused on eesmärgistatud, kuid erinevalt formaalharidusest ehk kooliharidusest on tegevustes osalemine vabatahtlik. Enamasti iseloomustavad mitteformaalset õpet järgmised tunnused:

• Eesmärgipärasus ja kavatsuslikkus
• Vabatahtlikkus
• Õppijakesksus (lähtumine noorte vajadustest ja huvidest)
• Paindlikkus, kuid struktureeritud moel 
• Kättesaadavus kõigile (osalejate eripäradega arvestamine)
• Individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal (oluline roll on
  grupil ja koos tegutsemisel)
  
  

Tegevuste ja mängude läbiviimine

Igasuguste mängude ja tegevuste läbiviimisel tasuks lähtuda kolmeosalise tegevuse mudelist:

1. Sissejuhatus ja häälestus – osalejate tähelepanu koondamine
   ja valmisolek eelseisvaks tegevuseks; suhtumise kaardistamine
   ja eelnevate kogemuste äratamine.
2. Põhitegevus – mängu, ülesande, töötoa vms läbi viimine.
3. Kokkuvõte ja refleksioon – kuidas meil läks ja mida sellest tegevusest õppisime?
   

Hea on läbi viia selliseid mänge ja tegevusi, mida oled ise varem mänginud või läbi viinud. Kui see võimalus puudub, tuleks siiski olla mängureeglitega täpselt kursis, osata neid arusaadavalt selgitada ning vajadusel ka ette näidata. Hea mängujuht teab, millal mängu lõpetada – tihti on selleks hea hetk näiteks siis, kui meeleolu on haripunktis, sest nii säilib noores huvi uuesti mängida ning jääb hea emotsioon (kui mängureeglid teisiti ette ei näe). 

Samuti on oluline, et kedagi ei sunnita mängima ning vajadusel kohandatakse mängureegleid ümber. Võib juhtuda, et “Ma ei viitsi” taga on tegelikult teised põhjused ning mäng on noore jaoks negatiivseid emotsioone tekitav. Siiski võiks rühmajuht mängude läbiviimisel olla ergutav, energiline ning julgustav. Vahel võib ka juhtuda, et konkreetne mäng ei paku noortele üldse huvi, reegleid on halvasti selgitatud, vms – sellisel juhul ei pea mängu iga hinna eest edasi mängima, vaid õigel ajal lõpetada. 

Pärast mängu või tegevust võiks rühmajuht anda noortele aega omavahel asjade käiku arutada ja analüüsida – tihti tekivad need olukorrad iseenesest, kuid vahel vajavad ka rühmajuhi suunamist. Samuti on see rühmajuhile heaks võimaluseks saada tagasisidet, kuidas tegevus grupiga sobitus ning mida peaks edaspidi mänge valides arvesse võtma.

Enne mängu või muu tegevuse läbiviimist peaks rühmajuht mõtlema järgnevale:

• Mis on tegevuse eesmärk?
• Kus ja millal tegevus läbi viiakse ning milliseid vahendeid
  selleks vaja on? 
• Millised ohud tegevusega kaasnevad ja kuidas neid minimeerida?
• Kas koht, kus tegevust läbi viiakse, on turvaline?
• Kas tegevus on sobilik, arvestades osalejate vanust, grupi suurust
  ja eelnevat kogemust?
• Kas tegevus sobib rühma arengufaasi?
• Kas tegevus kaasab kõiki osalejaid?
• Kas tegevus on sobilik, võttes arvesse rühma energiataset?
• Kas mul on mängu/tegevuse reeglid endal selged?
• Kuidas tegevus/mäng lõppeb ja milline on selle ajakulu?
• Kas ja kuidas suunata noori tegevuse/mängu lõppedes arutelule/analüüsile?
  

Mängude ja tegevuste planeerimisel võib lähtuda ka erinevatest malevatraditsioonidest, mis aitavad kaasa ühtsuse tekkimisele ning muudavad malevakogemuse noorte jaoks meeldejäävaks. Iga rühm koos rühmajuhiga otsustab iseseisvalt, kas, millisena ja kuidas neid läbi viia. Iga rühm on erinev ning oleneb suuresti sellest, millised rühmajuhid ja noored kokku satuvad. Traditsioonide kohta saad täpsemalt lugeda ideepanga peatükist.

Kindlasti on oluline väärtus ka noorte endi ideed ja algatusvõime, mida peaks igal juhul toetama. Sageli on noortel endil varasematest malevatest või laagritest toredaid kogemusi ja häid tegevusi, mida kaaslastele tutvustada. Samuti võib noorte endi algatusel korraldada stiili-, teema- või spordipäev või võimaldada ärksamatel noortel katsetada juhirolli ning lasta neil ise tegevusi planeerida ja läbi viia. See aga ei tähenda, et rühmajuht astub täielikult kõrvale – tuleb siiski jälgida ja hoida n-ö silm peal, et planeeritavad tegevused oleksid ohutud ja grupile sobivad.

Dokumentatsioon

Tööajatabel
Rühmajuhi ülesandeks on jälgida ja dokumenteerida noorte töö tulemusi. Tähendab enamasti igapäevast töötundide, korjatud kilode vms märkimist tööajatabelisse.

NB! Soovitav aeg-ajalt koos tööandjaga üle vaadata (nt 3-nädalase rühma puhul iga nädala lõpus). Numbrid näitavad väga hästi, kuidas töö üldiselt edeneb, kes püsivad tempos, kes mitte. Probleemide korral saab aegsasti reageerida ja tööandja tunneb samuti, et on kaasatud.

Tööpäevik
Tööpäevik on dokument, mille abil analüüsida noorte töötulemusi, kusjuures seda võiksid teha noored ise. Hea praktika on näidanud, et igapäevane koosolekute pidamine, kus iga noor oma tööpäevast räägib ning koos rühmajuhi ja rühmakaaslaste abiga seda analüüsib, toob välja muuhulgas ka miinuskohad ja selle põhjal ettepanekud, kuidas töötegemist efektiivsemaks muuta. Igal koosolekul võib valida uue noore, kes arutatu tööpäevikusse kirja paneb. Sellised koosolekud panevad noori konstruktiivsemalt mõtlema ning annavad rühmajuhile aimu, kuidas paremini noori tööl motiveerida. 

Rühmapäevik
Rühma ühistegevused, päeva vahejuhtumid, mured ja rõõmud tuleks kirja panna rühmapäevikusse. Rühmapäeviku pidamine on oluline, et omada ülevaadet programmist. Samuti on see dokument rühmajuhi nö tagala, näiteks juhul kui on probleeme mõne noorega, siis on vajalik salvestada noore ja rühmajuhi tegevused rühmapäevikusse. 

Probleemide lahendamine

Rühmajuht, olles eelkõige liidri ja vastutaja rollis, peab jälgima, et rühma liikmed tunneksid end turvaliselt ning rühma käsutusse antud inventar ja ruumid püsiksid korras.

Konfliktisituatsioonid

Iga konfliktolukord on erinev ning ettearvamatu. Konfliktitolukord ei ole halb, vaid meeskonna kujunemiseks vajalik etapp. Rühmajuhi ülesanne on sellega tegeleda ning lahendusi leida. Konfliktide baasiks on emotsioonide, väärtuste, huvide, vajaduste, hoiakute, eesmärkide erinevus või mittemõistmine.

Levinumad probleemid/konfliktid malevarühmas:

• Tööluus
• Suhteprobleemid
• Suitsetamine
• Alkoholi tarvitamine
• Omavahelised hõõrumised
• Liigne kohalike huvi rühma vastu
• Katki läinud uks/aken/voodi jne

Konkreetsete probleemide puhul tuleb lähtuda malevakorraldaja poolt loodud kodukorrast.

Soovitused rühmajuhile konfliktiolukorras: 

1. Enne konflikti lahendama asumist kuula eraldi ära kõik osapooled.
2. Ära mine emotsioonidega kaasa.
3. Keerulisemate olukordade puhul lase kõikidel osapooltel kirjutada detailsed seletuskirjad võrdlemaks versioonide kattuvust/lahknevust. 
4. Isegi kui arvad, et tead probleemi olemust, lase ikkagi kõigil osapooltel oma versioon rahulikult ja vahele segamata ära rääkida.
5. Tõe selgitamine võib võtta oodatust kauem aega.
6. Inimesed on tõe varjamisel leidlikud ja kipuvad olulisi detaile “unustama”.
7. Võta aega, enne kui otsuse langetad.
8. Karistuse (nt noore koju saatmine, õhtuse tegevuse ära jätmine) määramisel mõtle läbi, kuidas see võib mõjuda rühma üldisele sisekliimale.
9. Vahel võid lasta osapooltel iseendale tagajärg (karistus) määrata. 
10. Kui konflikt on avalik, võid lasta kogu rühmal pakkuda lahendusi käimasolevale konfliktile.
11. Teinekord võib noorte omavaheline konflikt olla hoopis tõeliselt tobe. Siis võib aidata ka situatsiooni huumoriga lahendamine. 
12. Sa ei pea igat olukorda koheselt lõpuni lahendama. Võid võtta pausi, teha noortega tegevusi ja siis mõelda edasi probleemi lahendamise peale. 
13. Kui kahtled või tahad oma lahendusele kinnitust, siis kontakteeru julgelt malevakorraldajaga või mõne kolleegiga teisest rühmast. 
    
    
    

Võimalike konfliktisituatsioonide lahenduskäike

Tagasiside ja analüüs

Kogu rühma vältel on oluline, et noorel oleks konkreetne aeg ja koht, kus ta saab oma arvamust avaldada ja vahel ka lihtsalt asjad hingelt ära rääkida. Üheks selliseks variandiks on igaõhtused tagasiside ringid, kus kordamööda räägitakse möödunud päevast. Rühma alguses ei pruugi küll kõik noored olla valmis avameelselt rääkima, kuid üldjuhul rühma edenedes usaldus kasvab ning tagasiside ringid annavad hea ülevaate muuhulgas ka noorte ootustest ja muredest. Samuti on see hea koht, kus järgnevaks päevaks eesmärke seada. Siin võib rühmajuht ringi alguses küsida suunavaid küsimusi – mis päeva jooksul meeldis, mis mitte; eredaim hetk päevast; järgmise päeva eesmärk; jne. Lisaks võiks noortel olla võimalus anonüümselt tagasisidet anda (selleks võib näiteks luua postkasti rühmajuhtide ukse taha vms).

Pärast rühma

Refleksioon

Rühma lõppedes on hea teha kokkuvõtteid kogu rühmas veedetud aja kohta, et nii noored kui ka rühmajuhid analüüsiksid läbi kogetut. Selle tarbeks on olemas kõiksugu erinevaid mänge ja tegevusi. Nende kohta saab täpsemalt lugeda peatükis Ideepank.

Dokumentatsiooni edastamine

Pärast malevarühma lõppu on rühmajuhi ülesanne veenduda, et dokumendid (rühmapäevik, tööajatabel, töötabel) on korrektselt täidetud ja allkirjastatud. Tööajatabel peab olema kooskõlastatud tööandjaga ning seda tutvustatud ka noortele. Dokumendid tuleb üle anda maleva korraldajale.

Kokkutulek

Kui rühm osaleb maleva kokkutulekul, siis on rühmajuhi ülesanded:

• Teavitada rühma noori kokkutuleku toimumise detailidest:
  aeg, koht, transport, mis tuleb kaasa võtta
• Registreerida noored kokkutulekule
• Omada ülevaadet, kas ja kuidas on noored kokkutulekuks ette valmistunud, näiteks kui osaletakse rühmalaulu konkursil, spordivõistlustel, jne.
• Tagada, et noored tegutsevad maleva kodukorra järgi
• Tagada, et noored on kursis kokkutuleku ajakavaga ning
  peavad sellest kinni
• Teavitada kodukorra rikkumistest vastava rühma rühmajuhte
  ja kokkutuleku korraldajat
  

Kasutatud allikad

Brooks, I. 2009. Organisatsioonikäitumine. Äripäeva Kirjastus

Sihtasutus Õpilasmalev, 2017. Rühmajuhi käsiraamat

Malevakorraldaja peatüki eesmärk on lahti seletada, kuidas luua toimiv(ad) malevarühm(ad) ning kuidas kogu malevahooaeg ajaliselt malevakorraldajale välja näeb. Malevakorraldajat võib siin vaadata ka kui ettevõtjat, kes loob toimivad süsteemid ja keskkonnad, et täita nii tööandja, malevanoorte kui ka rühmajuhi vajadused malevarühma praktiliseks toimimiseks.  

Malevakorraldajale on vajalikud hea suhtlemisoskus ja organiseerimisvõime.

Kasuks tulevad teadmised noorsootööst, ettevõtlusest, projektijuhtimisest ja paberimajandusest.

---

Malevakorraldaja aastaplaan

Malevakorraldaja aastaplaan on kompaktne kokkuvõte sellest, kuidas ajalises järjekorras võiks malevasuve korraldus välja näha. Arvestades iga omavalitsuse asjaajamise eripära, kujuneb kindlasti järgnev aastaplaan mõnevõrra omanäolisemaks, kuid põhiline struktuur jääb samaks. 

Järgnevalt on jaotatud malevakorraldaja aastaplaan kolmeks perioodiks. Iga etapi juures, mis vajab suuremal määral lahti mõtestamist või täpsemat plaani, on lisaks ka viide alapeatükile, kus võetakse konkreetne etapp põhjalikumalt fookusesse. 

Malevasuve loomine ehk kevadine eeltöö

• Tööandjate otsimine, läbirääkimised, lepingute sõlmimine. Kuidas tööandjat leida ja milles temaga kokku leppida, leiad alapeatükist “Tööandja”

• Rühmajuhtide värbamisprotsess. Kuidas ja millist rühmajuhti valida, koolitusprogrammist ja malevarühmade üleandmisest rühmajuhtidele leiad alapeatükist “Rühmajuhtide ettevalmistus malevasuveks”

• Rühmadele teenusepakkujate otsimine ja kokkulepete sõlmimine, logistika korraldamine. Selleks, et paremini eelarvet koostada, tuleb malevarühma logistika ja elukorraldus juba varakult paika panna. Millele malevarühmade olme-elus (transport, majutus, toitlustus) tähelepanu pöörata, on täpsemalt kirjas alapeatükis “Malevarühma elutingimused”

• Malevasuve eelarve koostamine. Lähemalt alapeatükis “Maleva eelarve”

• Taotlused rahastajatele. NB! Jälgi taotlemise kuupäevi aegsasti. Lähemalt alapeatükis “Maleva eelarve”

• Maleva üld-dokumentatsiooni (kodukord ja andmetöötlusreeglid) koostamine.
  Kodukord – Malevarühmade kodukord, mille täitmist peab malevanoor allkirjaga kinnitama (näiteks malevarühma registreerides ja lepingut allkirjastades). Kodukorda koostades võta eeskuju laagrite kodukordadest nt toetuda laagrikasvajata käsiraamatus kodukorra ülesehitusele. Kodukord peab olema malevakorraldaja veebilehel kättesaadav.
  Andmetöötlusreeglid – Malevakorraldaja poolt koostatud dokument, mis toob välja, kuidas antud KOV malevasse kandideerinud noorte ankeetidega toimib. Kuna malevarühmadesse registreerimine tähendab ka konfidentsiaalsete isikuandmete avaldamist, siis peab noor malevasse kandideerides nõustuma andmetöötlusreeglitega. Andmetöötlusreeglid peavad olema välja toodud kas maleva kodulehel või registreerimise ankeedis.
  Andmetöötlusreegleid nõuab Isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR).
  
• Rühmajuhtide koolitusprotsess. Selleks, et arusaam malevast ja selle läbiviimisest oleks malevakorraldajal ja rühmajuhil/-juhtidel ühtne, on hea viia läbi koolitusprotsess, mis valmistab rühmajuhi algavaks malevasuveks ette. Lähemalt alapeatükis “Rühmajuhtide ettevalmistus malevasuveks”

• ÕM-i sümboolika tellimine. Teades malevasuve osalejate arvu, saab soovi korral teha tellimuse maleva sümboolikale. Sümboolika alla kuuluvad punased rühmajuhi vormijakid, malevlase t-särgid ning aastaembleem. Sümboolika tellimise kohta annab täpsema info Harno. 

• Malevasuve reklaamimine noortele. Kui tööandjad on loonud töökohad, siis tuleb need ka noortega täita. Malevasuve on soovitav reklaamida noortele mõni nädal kuni kuu enne rühmadesse registreerimise algust. Reklaamimisest lähemalt alapeatükis “Malevarühma reklaam, registreerimine, komplekteeriminee”

• Malevarühmade dokumentatsiooni ettevalmistamine. Malevarühmade praktilise tööga käib käsikäes ka rühma dokumentatsioon. Info selle kohta, millised lepingud ja kellega sõlmida, alaealisi puudutav tööseadusandlus, milleks on vajalikud rühma- ja tööpäevik jpm on kokku koondatud alapeatükki “Malevarühma dokumentatsioon”

• Piirkondliku maleva kokkutuleku planeerimine. Juhul kui, on plaanis korraldada.

Malevasuvi 

• Registreerimine malevarühmadesse. Reeglina on noorte huvi malevakohtadele suurem kui pakutavate kohtade arv. Olukorda on hea lahendada konkreetsel päeval ja kellaajal avatava registreerimisega. Kuidas registreerimist läbi viia ning mis infot noortelt registreerimisel küsida, loe lähemalt peatükist “Malevarühma reklaam, registreerimine, komplekteerimine”

• Malevarühmade komplekteerimine ja üleandmine rühmajuhile. Pärast registreerimist tuleb kõik rühmad komplekteerida, pidades silmas rühma eripära ja vajadusel ka tööandja erisoove. Rühma pääsemisest ja edasistest käikudest võiks teavitada noori ja lapsevanemaid juba konkreetse rühma rühmajuht. Lähemalt alapeatükis “Malevarühma reklaam, registreerimine, komplekteerimine”

• Malevarühmade toimumiskohtade eelkülastus rühmajuhtidega. Töösuhte paremaks toimimiseks on hea korraldada eelnevalt malevarühma tööandja ja rühmajuhi omavaheline kohtumine. Esmasel kohtumisel saab rühmajuht aimu tööandja ja töö eripäradest ning oskab noori ning ennast algavaks malevarühmaks paremini ette valmistada. 

• Rühmainventari hankimine ja rühmade lähetuseks kokkupakkimine. Näiteks vahendid ühistegevuste läbiviimiseks (spordivahendid, paberid-pliiatsid, mõni lauamäng jm), auhinnad (tublimatele töötajatele, mängude võitjatele) ning meditsiinivahendid (plaastrid jm). Rühmainventari kokku pakkides arvestage ka sellega, et jätaksite noortele võimaluse jääda loovaks erinevate mängude ja muu meisterdamisega. Näiteks Aliase mängu saab ise meisterdada ja teatevõistluse koonusteks võivad olla hoopis puutoikad.

• Malevasuve avamine. Pidulik malevasuve avatseremoonia, mis on vana maleva traditsioon. Malevasuve avamine aitab malevat ja noorte töö tegemist kohalikus kogukonnas väärtustada ja esile tuua. 

• Malevarühmade lähetamine. Malevarühmade teele saatmine.

• MALEVARÜHMADE TOIMUMINE Kuigi malevarühmade toimumise ajal on rühma juhtivas ja elluviivas rollis rühmajuht, on malevakorraldajal ka valmidus aidata lahendada jooksvaid olme- ja logistikaprobleeme ning olla toeks tekkivate küsimuste korral 24/7.

• Malevarühmade lõppedes – dokumentatsiooni vastu võtmine, töötasud noortele. Olenevalt malevakorraldaja loodud dokumentatsioonist, tuleb pärast iga malevarühma lõppu täita dokumentatsioon, esitada tööajatabelid, palgainfo edastamine raamatupidajale, maksta noortele töötasud jpm. Lähemalt alapeatükis “Malevarühma dokumentatsioon”

• Malevarühmade külastamine. Malevakorraldajal on soovituslik käia vähemalt korra külastamas kõiki toimuvad rühmi. Nii näed, mis päriselt maastikul toimub. Rühmajuht ja malevanoored saavad ka vahetult oma emotsioone ning valminud laule ja etendusi jagada. 

• Üleriigilisele EÕM kokkutulekule rühma(de) registreerimine ja osalemine. Vaatamata sellele, kas malevakorraldaja on saanud toetust kokkutuleku korraldamisele või kas KOVis toimub piirkondlik kokkutulek või mitte, on võimalik oma malevarühmaga/-rühmadega osaleda augustikuus toimuval EÕM üleriiklikul kokkutulekul. Kokkutulekul osalemine annab rühmategevustele lisaväärtust, kuna siis saab rühma toimumise jooksul valmistada ette nii kokkutulekul hindamisele minevad lipud, laulud, etluskavad kui ka arendada oma võrkpalli ja köietõmbamise oskust. EÕM üleriikliku kokkutuleku toimumise ja sinna registreerimise kohta annab infot Harno. 

Malevasuve lõpetamine ehk sügis-talvine kokkuvõte

• Tagasiside osapooltelt, analüüs, osapoolte tänamine. Uue hooaja korraldamiseks tagasiside küsimine nii malevanoortelt, rühmajuhtidelt kui ka tööandjatelt. 

• Aruandlus rahastajatele. KOV, Harno ja teised rahastajad…

• Kohaliku jätkusuutliku malevatraditsiooni hoidmiseks – hooajavälised ühisüritused rühmajuhtidele ja malevanoortele. Näiteks talvepäevad, koolitused, malevanoorte aktiivi loomine jms.

• Malevakorraldaja täiendõpe. Malevakorraldajate, noorsootöötajate ja muude seotud valdkondade seminarid ja koolitused. 

• Uue hooaja planeerimine, ideede kogumine jms.

---

Maleva eelarve

Maleva eelarve peatükis vaatame üle millised erinevad võimalused on loodud maleva tegevuse rahastamiseks ja millistele erinevatele üksikasjadele tähelepanu pöörata, kui koostad oma malevasuve eelarvet.

Rahastusallikad 

KOV poolne rahastus
KOV poolne rahastus on igas KOV-is erineva suurusega ning sõltub sellest, kui suur huvi ja valmidus on KOV-il kohalike noorte töökasvatusse ehk malevategevusse panustada. 

Riigi toetus
Üle-eestilist malevate võrgustiku tööd koordineerib Harno ning samuti toetab see maleva korraldamist erinevate projektikonkursside ja hangete kaudu. Kuna riigiasutustes võivad toetustüübid ja nende tingimused iga-aastaselt muutuda, siis Harno poolt korraldavate toetustüüpide kohta leiate lisainfot nende veebilehelt.

Malevlase osalustasu
Soovitame rakendada, sest midagi tasuta saades on inimestel pahatihti “kergelt tulnud, kergelt läinud” suhtumine. Sinul malevakorraldajana on aga vaja, et noor (ja ka lapsevanem) võtaks malevat ja töötamist tõsiselt. Vaatamata sellele, et rühmas osalemist kinnitatakse nii suusõnaliselt, kinnituskirjaga kui ka töötamise lepingut allkirjastades, võib ilma osalustasuta noorel tekkida enne rühma algust tunne, et “ah ei viitsi” ning seetõttu võidakse oma malevakohast loobuda liiga kergekäeliselt. See tähendab aga malevakorraldajale uue malevanoore otsimist ning vahel tuleb seda teha ka päev enne malevarühma algust. Kui malevakoha kinnitamiseks tuleb aga maksta osalustasu, on noor koos lapsevanemaga rohkem motiveeritud malevarühmas osalemist üksikasjalikumalt läbi mõtlema ning malevakorraldajale ja tööandjale on töökäte olemasolu rohkem kindlustatud. 

Kui siinkohal tekib küsimus “miks peab töö tegemisele ise peale maksma?”, siis nii see tegelikkuses ei ole. Osalustasu aitab osaliselt katta malevakorralduse kulusid. Olenevalt osalustasu suurusest ja rühma eripäradest, katab see ära umbes mõne päeva majutuse-toitlustuse kulud ning ka malevakorraldus võib selle pisikese eelarvelisa võrra olla natuke võimalusterohkem.

Osalustasu peaks olema kindlasti sümboolne, et kellelgi ei jääks selle pärast malevakogemus saamata. Kõige rohkem võiks see olla veerand teenitavast palgast, ööbimiseta rühmas pigem veelgi väiksem. Olenevalt rühma eripäradest (ööbimiseta, ööbimisega, 2 või 3 nädalat) võiks osalustasu jääda soovituslikult 20-50 euro piiresse. Näiteks kahenädalase ööbimiseta rühma puhul 20 eurot ja kolmenädalase ööbimisega rühma puhul 50 eurot. 

Muud võimalused
Näiteks on praegused malevakorraldajad erinevate malevate raames toimunud projektide/tegevuste jaoks küsinud toetust Hooandjast, Kultuurkapitalilt, Kaitseministeeriumilt, teeninud omatulu, saanud Töötukassa alaealise töötaja toetust, esitanud taotlusi erinevatele Euroopa Liidu noorte projektidele, leidnud sponsoreid jpm.

Näidiseelarve 

2019. aasta suvel ühe rühma läbi viinud malevakorraldaja kulud. 

Aeg: 8.-21. juuli / kestus 14 päeva
Rühma suurus: 15 noort + 2 rühmajuhti
Rühmatüüp: ööbimiseta
Toitlustustamine: 1 toidukord päevas, lõunasöök
Malevastaap: 1 malevakorraldaja

NB! Kõik summad sisaldavad riiklikke makse. 

KULULIIK – PERSONAL	SUMMA	Märkused, arvutuskäik
Malevastaap	694	Sh riiklikud maksud
Rühmajuhid (2 in)	1041	Sh riiklikud maksud
Rühmajuhtide koolitusprogramm	350	175€ x 2in
KULULIIK – MALEVARÜHM
Toitlustus – lõunasöök	714	4.2€ päev x 10 tööpäeva x 17 inimest
Rühmainventar	408	Vahendid ühistegevuste läbiviimiseks – sporditarbed, meditsiinivahendid, rühma embleemi valmistamine, kirjatarbed, auhinnad, tänukink tööandjale
Transport	744	2 x edasi-tagasi sõit ekskursioonile
Riigikaitse ÕM programm	1020	Riigikaitse programm, sh 2 ekskursiooni ja 3-päevane välilaager
KULULIIK – SÜMBOOLIKA
Malevajakid	536	31.5€ jakk; 15 malevanoore vormijakki, 2 rühmajuhi vormijakki
Aastaembleemid	41	2.40€ x 17 tk
Malevasärgid	92	5.40€ x 17 tk
KULULIIK – EÕM KOKKUTULEK
Osalustasu	425	25€ x 17 in
transport	470
KÕIK KOKKU:	6535
PÄEVAMAKSUMUS 1 in	27.5 €	6535€ / 14 päeva / 17 in = 27.5€

NB! Ööbimisega rühma puhul lisanduvad ka majutuskulud ning toitlustuskulud kolm korda päevas. Samuti tuleb silmas pidada, kas tegu on kaks või kolm nädalat kestva malevarühmaga, kui palju on rühmas noori jne.

Kui malevarühmade koguarv korraldaja kohta suureneb aastast aastasse ning seetõttu ka töömaht, siis võib arvestada eelarvesse staabi suurenemisel tekkinud personalikulud. Näiteks malevakorraldajale assistendi või konkreetsele erialale juba vastava töötaja tööle võtmine. Näiteks personalitöötaja, kes tegeleb rühmajuhtide otsimise ja koolitamisega, või inimene, kes tegeleb ainult tööandjate otsimise, nendega kokkulepete sõlmimise ja rühmade logistiliste pooltega (majutus, transport, toitlustus). Noortega töötamisel tuleb alati eelistada kvantiteedile kvaliteeti ning tuleb ära tunda hetk, kui on vaja malevastaapi organisatoorse poolega töötavaid inimesi juurde. 

Lisaväljaminekuna võib arvestada ka staabi administratiivkulusid, sh paber, printimine, kütus, elekter jms. 

Juhul, kui maleva korraldamine ei ole töötaja ametikohustus, vaid lisatööülesanne, siis peaks olema planeeritud eelarvesse ka vastav töötasu, kuna maleva korraldamine on küllaltki ajamahukas.

---

Tööandja

“Kui pole tööandjat, pole ka malevarühma!” – Maleva kuldreegel

Kuidas saavutada edukas koostöö tööandja ja maleva vahel?

Tänasel malevanoorel, ehk meie endi kodumaisel tuleviku töötegijal, tuleb oma esimese töökogemuse saamiseks konkureerida lahtiste piiride tagant tulevate kolmandate riikide töötajatega, heaoluühiskonnas populaarsust koguva vabatahtliku tööga ning ennekõike maamajanduse mehhaniseeritusega, ehk sõna otseses mõttes robotitega.

Malevarühma töö efektiivsus sõltub kümnetest erinevatest teguritest. Malevlasi on ju palju, nad on noored, arenemisvõimelised ja uudishimulikud. Muidugi on efektiivsuse saavutamisel suur osa teha tööandjal endal. Kogenud tööandjad mõtlevad kõik väga hästi läbi ja kohandavad oma tööd malevarühmale võimalikult sobivaks, annavad lihtsaid ning kindlapiirilisi ülesandeid, motiveerivad, hoiavad ja loovad häid suhteid rühmajuhtide ning rühmaga.

Selge on, et igal tööandjal või tema esindajal on oma isikupära, mistõttu lahendatakse töö ja suhted rühmaga erinevalt. Mõni tööandja on nagu karm korvpallitreener, kes tegutseb hasardiga – rõõmustab ja kurjustab valjult, vahel peaaegu, et kargab platsi ääres „mängijatega“ kaasa. „Treenerite“ juures võib rühm päris häid tulemusi saavutada, kui rühmajuhtide eestvedamisel suudetaksegi igast tööpäevast teha väljakutseid täis spordipäev. Enamasti on kahe- või kolmenädalane turniire täis periood siiski liiga pikk ja kurnav. Hoopis teist tüüpi on tööandjad, kes võtavad malevarühma nagu suurt rock-bändi, kellega koos saavutatakse hea ühine hingamine nii töö- kui jõudehetkedel, tunnustatakse ning nauditakse vastastikku teineteise talenti. Siin tundub vahel, et tulemusi nii väga taga ei aetagi, ometi juba mõne tööpäeva möödudes on näha, et kõik osapooled on oma eesmärgid ja tegevused justkui juhuslikult kenasti „kokku tinistanud“ ning töö sujub kaunis hästi. 

On ka vana hea „maa soola“ või „põlise põllumehe“ tüüpi tööandjaid, kes toimetavad stoiliselt – nad ei lase ennast heidutada asjaolust, et malevarühm on tööl vaid 2-3 nädalat. Nemad räägivad sageli ilmast (ja maast ka). Oma korraldusi jagavad nad väga selgelt, rahulikult, vastuvaidlematult ja asjatundlikult. Nad ei kiirusta. Töötulemused on selliste tööandjate juures enamasti samuti head. Lisaks on veel kõiksugu vahepealseid ja hoopis isemoodi põnevaid tööandjaid. Malevlastele pakuvad nii ühed kui teised tüübid väärt ning unustamatuid kohtumisi ja kogemusi. 

 Ühes võib tööandja malevarühma puhul aga kindel olla – malevanoortel on energiat rohkem kui mistahes teisel töötajate ühikul. Seejuures tuleb tunnistada, et see energia vajab oskuslikku kanaliseerimist rühmajuhtide ja tööandja koostöös. Malevaga koostöösse asuvad tööandjad näevad malevas enamat kui lihtsat tööjõudu, nad näevad tulevikku ja nad näevad oskuslikul juhtimisel avalduvat rohket positiivset energiat.

Tööandjale võiks tutvustada ka veidi maleva üldist eesmärki ja olemust. Sealhulgas, et noored on alguses aeglasemad kui oodatakse, kuid samas on nad kiired õppijad. Noorest saab asja, kui läheneda töökasvatuslikult. Seda võib pidada üheks peamiseks veaks, mis ilmneb maleva tööle rakendamisel. Tööandja peab väga paljusid töövõtteid ja -eesmärke iseenesest mõistetavaks ning ei tule selle peale, et ka elementaarseimad töövõtted vajavad selget ja rahulikku juhendamist ning vajadusel esimeste päevade jooksul üle kordamist. Kõik ilmnevad ning tähelepanuta jäävad (või mitte tähelepanu vääriliseks peetavad) tööd takistavad asjaolud viivad maleva lõpuks ebapiisavate töötulemuste kuhjumiseni. Siin saab ja peab rühmajuht kätt pulsil hoidma ning veenduma, et kõigist asjadest on õige arusaam ja kasutatakse õigeid töövõtteid. Õppimise ja vigade parandamise protsess peab efektiivselt toimima esimesest päevast kuni maleva lõpuni. Lisaks motivatsiooni küsimused, et kohaneda rutiinis töötamisega. Igapäevane õppimine ning õpitu esiletoomine (märkamine) on ka üks vahend positiivse rutiini loomiseks.  See ongi tegelik töökasvatus.   

Maleva ja tööandjaga koos loomine tähendab seejuures mitte juhuslikku koos tegemist – lihtsakoelist “meil on noored, teil on töö” – vaid ühiseid arutelusid, läbirääkimisi, koos õppimist ja kohanemist. See on mõlemale poolele lisandväärtuse loomine. Muuhulgas on tööandja jaoks oluline väärtus ka sotsiaalsest ettevõtlusest tulenevat positiivne kuvand, mis võimaldab eristumist teistest sama valdkonna ettevõtetest. Nii töö laabumise kui sotsiaalse ettevõtluse parimal moel väljajoonistumise nimel tuleb teha staabil, rühmajuhtidel ning tööandjal koostööd. Ilma tõhusa koostööta suudavad tööandjad väga harvadel juhtudel maleva tööjõudu parimal moel ellu rakendada.

Malevlaste seljataha koonduvad ettevõtted asutuste juhid ja kohalikud omavalitsused ei tähenda seega nimetatute poolt tulevat initsiatiivi vaid enamasti just malevastaabi tööd võimalikult paljude ja kasulikumate ühiste huvipunktide (motivatsioonipunktide) leidmiseks ja ellu kutsumiseks.

Sotsiaalse ettevõtluse positsioon Eesti majandusruumis (ja ühiskonnas) ei ole täna veel piisavalt tugev, et koostöö õpilasmalevaga võiks olla selle üks iseenesest mõistetavaid väljundeid. Selle poole saavad malevakorraldajad ühiselt püüelda. Selleks tuleb ennekõike olla asjalik ja üdini positiivne koostööpartner, kes samas aitab pidevalt avalikkuse tähelepanu juhtida ühiskondlikele väärtustele, mida maleva tööandja loob.

Jätkusuutliku koostöö tööandjaga tagab eeskätt tulemuslik tööpanus malevlaste poolt ja laitmatu koostöö tööandja ja rühmajuhi vahel. Rühmajuhi ja tööandja vahelisest koostööst saab lähemalt lugeda peatükist Rühmajuht.

Peale selle on soovituslik paluda malevakorraldajana kõikidelt malevarühma osapooltelt tagasisidet, et järgmisel aastal oleks malevlaste ja tööandja koostoimimine veel parem. 

Juhul, kui tööandjale oli “malevapusle” sobitamine oma tööpõllule keerukas, siis võib tööandjat nõustada ja leida teisi nurki, kuidas ta saaks malevanoorte töökäsi rakendada. Ning nagu elus ikka, võivad mõne ettevõtja eripärad mitte sobida maleva iseloomuga ning pärast esimest hooaega loobutakse koostööst. 

Maleva võimaluse reklaamimine tööandjale 

Kuigi malevanoore sõnastikus tähendab malevarühm uusi sõpru, suvesoojust ning tööd ja lõbu käsikäes, siis tööandjaga suheldes tuleb suuremas osas keskenduda pakutavate töökäte reklaamimisele. Kuna potentsiaalsete tööandjate pakutavad tööd ulatuvad seinast seina, siis peaks tööandjale malevarühma reklaamimine olema ka esialgu üsnagi laiahaardeline, et tööandja oskaks kuulutust lugedes malevarühma oma tööpõllul ette kujutada.

Erinevad põhjused, miks tööandjad malevarühma võtavad

1. On tööandjaid, kes võtavad malevarühma sotsiaalse ettevõtluse eesmärgiga, millel on tänapäevases maailmas aina kasvav väärtus. Tööandja teadvustab, et noortele esmase töökogemuse pakkumisega panustab ta noorte arengusse. Sellist noorte põlvkonda panustamist saab tööandja ära kasutada ka oma ettevõtte reklaamimisel.
2. On tööandjaid, kes soovivad just oma piirkonna noortele tööd pakkuda ning panustavad sellisel viisil kogukonda. Ka sellise sotsiaalse ettevõtluse vaatenurgaga saab enda ettevõtet paremini reklaamida. 
3. On tööandjaid, kellel on vaja konkreetne töömaht tehtud saada ning selleks sobib malevlaste tööjõud suurepäraselt. 

Tööandjale tuleb selgitada, et malevarühma võtmine on reaalne väljaminek. 
Näiteks 2-nädalane, 10 noorest koosnev ning 4-tunniste tööpäevadega rühm, kus tunnihinnaks on 4,7 eurot (sh riiklikud maksud), on malevarühma palgafond kokku ~1900 eurot.

Reklaamimise kanalid

Olgugi, et sotsiaalmeedia ja influencer’id on tänasel päeval reklaamimises tipptegijad, siis KOV-ide ja ettevõtjate poole tuleb liikuda ka teisi kanaleid pidi. Malevarühma reklaamimiseks sobivad näiteks ajalehed (kohalikud ajalehed, Maaleht jpm), raadioreklaamid/intervjuud, otsekontakt telefonitsi ja meilitsi, erinevad töömessid ning kindlasti ka tööandjate omavaheline soovitusturundus. Kui malevakorraldaja otsib tööandjaid vaid oma KOV-ist ning ei soovi mujalt tööandjaid leida, siis tulevad kasuks KOV-i oma sotsiaalmeediakanalid ning kindlasti oskab kontakte jagada KOV-i ettevõtlusvaldkonnaga tegelev ametnik.

Igasugust reklaami toetab informatiivne ning lihtsasti arusaadav kodulehekülg. 

Kui tööandjaga on saavutatud esimene kontakt ning huvi on kahepoolne, siis järgnev nimekiri toob välja erinevad asjaolud, milles tööandjaga läbi rääkida ning kokku leppida.

Milles tööandjaga kokku leppida?

• Töö olemus – Millist tööd tööandja pakub? Saagikoristus, heakorratööd, klienditeenindus, koristus, hotellitööd jms
• Töö maht – Kui palju on tööandjal reaalselt tööd anda ning kui kauaks ning kui mitmele malevlasele sellest tööst jagub? Tööd võiks jaguda täpselt parajalt, et hoida ära olukorda, kus töö saab juba kolmandal päeval otsa (puud laotud, marjad korjatud, seinad värvitud).
• Rühma suurus – Mitmele malevlasele tööandja tööd pakub.
• Töötasu – Kas tunnitöö, tükitöö või mõlemad. 
• Noore leping – Kes sõlmib malevlasega lepingu – tööandja või malevakorraldaja?
• Tööpäeva pikkus – Mitu tundi malevlased päevas töötavad? Täpsemate piirangute kohta saad lisainfot Tööinspektsiooni veebilehelt. Lisaks seadustele peaks kindlasti arvestama, mitu tundi noored tegelikkuses suudavad efektiivselt tööd teha.
• Tööperioodi kuupäevad – Milline on malevarühma ajaline kestus, töö algus- ja lõpukuupäev? Miinimum võiks olla kaks nädalat, kuna alla selle ei jõua välja kujuneda tööharjumus, mis on malevategevuse üks eesmärke.
• Malevarühma nimi – Vahel valitakse nimi KOV-i/linnaosa/asula järgi, kus rühm toimetab. Teinekord aga konkreetse talu või ettevõte järgi.
• Majutus – Kui malevarühmale ei ole lähedale majutuspinda leida, siis tasub ka tööandjalt küsida, ehk saab tema kuidagi aidata. Näiteks mõnedel ettevõtjatel on hooajatööliste majutamiseks kämpingud või muud eluruumid.
• Alaealise töötamisega seotud piirangud – Tööandjale tuleb tutvustada erinevaid piiranguid, mis on seatud alaealiste töötamisele. Vahel on piirangute tõttu mõni tööandja soovinud malevarühma mõnda täisealist noort. Täpsemate piirangute kohta saad lisainfot Tööinspektsiooni veebilehelt.
• Töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine – Tööandja ülesandeks on vastavalt seadusele viia läbi malevlaste juhendamine.
  
  Kõiges ülalmainitus ja kokkulepitavas koostatakse võlaõigluslik koostööleping. 

Tööandjaga läbi rääkides ja tööandjale infot edastades lähtu pigem põhimõttest “vähem on rohkem” — see tähendab, et olulise info edastamisel uuele potentsiaalsele tööandjale tee seda konkreetselt ja lühidalt. Too välja 3-4 kõige olulisemat eripära, mis maleva tööjõuga kaasneb. Ülejäänud oluline materjal lisa meilis linkide või manustena. Needki peaksid olema konkreetselt ja lühidalt sõnastatud. Inimestel, kellel on nii palju tööd, et vajavad 10-20 inimest endale appi, ei ole enamasti aega pikkade ja raskesti jälgitavate tekstipoognate lugemiseks.

Malevarühm kahe-kolme tööandjaga?

Kui tööandjal on tööd pakkuda näiteks vaid viiele noorele, siis oleks kõige ideaalsem leida lähedale teine tööandja kes on samuti nõus võtma omale malevlased ning nii saab malevarühm suurem. Nii nagu ööbimiseta malevarühm saab töötada üle linna erinevates toidupoodides/tanklates, võib ka ööbimisega malevarühm erinevatesse kohtadesse tööle minna, kui logistika seda võimaldab.

Noorega lepingu sõlmimine.
Noorega lepingu sõlmimisel on kaks varianti: 
1) Malevakorraldaja (juriidiline isik) sõlmib malevanoortega lepingud ning teeb sissekanded Maksu- ja Tolliameti (MTA) Töötamise registrisse. Tööandjale esitatakse pärast tööperioodi lõppu (tööajatabeli alusel) koondarve kõikide tasude hüvitamiseks. 
Miinus malevakorraldaja vaatenurgast – asjaajamine muutub keerukamaks ja pikemaks, sest osapooli tekib rohkem ning palkade maksmine (ülekannete tegemine) jääb malevakorraldaja ülesandeks ning kui tegu on suurema malevakorraldajaga (nt üle 100 malevlase), siis on see üsnagi aeganõudev tegevus.  
Pluss malevakorraldaja vaatenurgast – malevakorraldaja saab küsida alaealise töötamise pealt toetust (näiteks Töötukassalt). 
2) Tööandja (juriidiline isik) sõlmib malevanoortega lepingud ning teeb sissekanded Maksu- ja Tolliameti (MTA) Töötamise registrisse.
Pluss malevakorraldaja vaatenurgast – Vähem bürokraatiat. Töötasude ülekanded teeb tööandja ise. 
Miinus malevakorraldaja vaatenurgast – tööandja saab küsida alaealise töötamise pealt toetust (näiteks Töötukassalt). 

Malevakorraldajal ja tööandjal on võimalik kokku leppida ka vahepealseid variante, kus malevakorraldaja koostab lepingud, aga lepingu osapooleks on tööandja või on eraldi kokkulepe alaealise töötamise toetuse jaotamiseks.

---

Rühmajuhtide ettevalmistus malevasuveks

Hea ja asjaliku rühmajuhi valimine on väga suure mõjuteguriga kogu malevakorralduse toimimisel, sest rühmajuhi ülesanne on viia malevarühm praktikas ellu nii, et kõik võimalikud osapooled jääksid malevasuvega rahule ning sooviksid ideaalis ka järgmisel aastal koostööga jätkata. Seda kõike ühekorraga saavutada võib tunduda rühmajuhile ebareaalne, kuid samm sammu haaval on rühmajuhi töö täis saavutusi ja kordaminekuid. Seega võib kokkuvõtvalt märkida, et malevarühma juhtimine on kui keskastmejuhi töö — seda sobib tegema inimene, kes oskab eesolevat põhjalikult ja motiveeritult planeerida ning samaaegselt ootamatustega rahumeelselt toime tulla. Ta on omale selgeks teinud rühma dokumentatsiooni ning selle täitmise üksikasjad, samal ajal on ta ka avatud suhtleja ja kaasahaarava iseloomuga.

Järgnev peatükk vaatab lähemalt üle kõik vajaliku rühmajuhi värbamisprotsessist koolitusteni ning puudutab põgusalt ka komplekteeritud malevarühma üleandmist rühmajuhile. Malevakorraldaja poolset ettevalmistust rühmajuhtidele toetab tugevalt ka käsiraamatu peatükk Rühmajuht. 

Rühmajuhtide värbamine

Rühmajuhtide värbamine käib käsikäes tööandjate leidmisega. Malevarühmade arv ja suurus määravad, mitut rühmajuhti vajate.

1. Reklaam / töökuulutus – Rühmajuhtide hulgas on sageli palju pedagooge, noorsootöötajaid ja üliõpilasi, kuid samas võib noorte töökasvatusse panustada soovijaid leida ka hoopis muudest eluvaldkondadest. Kuidas oma reklaamiga nendeni jõuda ning milliseid kanaleid selleks kasutada? Töökuulutuse loomisel tasub mõelda, mis on otsitavatel inimestel ühist ning mis neid selle töö juures kõige rohkem kõnetada võiks.
2. Kandideerimisavaldus – CV ja motivatsioonikiri annavad esmase ülevaate kandidaadi varasematest kogemustest ning sellest, miks ta üldse rühmajuhiks kandideerida soovib. Kandidaadi kasuks räägivad siinkohal kindlasti kokkupuuted noorsootöö või pedagoogika/psühholoogia valdkonnaga ning varasem noortegruppide juhendamine. Küll aga ei pea need olema eeldusteks kandideerimisel – võimalik, et kandidaat on rühmajuhi tööks vajalikke oskusi ja teadmisi omandanud hoopis teistsuguste kogemuste kaudu, millest saab ta täpsemalt rääkida vestlusel. Samuti tasub rõhutada, et kõiki vajalikke teadmisi ei peagi kandidaadil alguses olema – need omandab ta ettevalmistuskoolituse käigus. Olulisem on valmidus õppida ja teha koostööd. Rühmajuhi tööks vajalikud oskused ja teadmised on detailsemalt kirjas peatükis Rühmajuht.
3. Vestlus – Silmast silma kohtumine ja temaatiline vestlus aitavad mõista, millise inimesega on tegu ning millised on tema hoiakud, iseloomujooned ning mõtlemis- ja käitumismustrid.
   • Kas kandidaat on orienteeritud lahendustele? On ta pigem raudsete põhimõtetega või valmis avatud diskussioonideks?
   • Kas ta on analüüsivõimeline või on tal kombeks teha ennatlikke järeldusi?
   • Kui teadlik on kandidaat rühmajuhi tööst? Kas tal on tuttavaid rühmajuhte, kes on andnud talle juba põgusa ülevaate, või astub ta täiesti võõrasse maailma?
   • Kuidas väljendab ta ennast erinevates suhtlusolukordades? Kas ta on piisavalt küps ja suudab rääkida “täiskasvanute keeles”, et vahendada noorte mõtteid vanema põlvkonna tööandjale, kelle peamine eesmärk on tulu teenida?
   • Kas kandidaat on piisavalt noorusliku iseloomuga, et leida ühine keel alaealistega, keda ootab esimene rutiinne töökogemus?

Rühmajuhtide koolitusprogramm ja töölevõtmine

Rühmajuhtide koolitusprogrammi saab jaotada kaheks osaks.

1. Laagrikasvataja/-juhataja osakutse koolitus – Igas malevas peab vastavalt projektlaagri korrale olema piisav arv laagrijuhataja ja/või laagrikasvataja osakutsega inimesi. Osakutseid on erinevatel tasemetel kolm:

• laagrikasvataja osakutse, tase 4 – ainult laagrikasvataja laagris või rühmajuht malevas, tegeleb otse noortega ja vastutab oma rühma eest;
• laagrikasvataja-juhataja osakutse, tase 6 – nii kasvataja kui juhataja laagris või malevas nii rühmajuht kui korraldaja, tegeleb nii otse noortega kui juhib laagrit või malevat, tegeleb juhendamisega ning arendustööga;
• laagri juhataja osakutse, tase 7  – ainult laagri juhataja laagris või korraldaja malevas, noortega enam otseselt kokku ei puutu, vaid tegeleb arendamisega ja mitte ainult kohalikul tasandil.

Kui valitud rühmajuhil on juba osakutse olemas, siis võib selle osa koolitustest vahele jätta. Täpsemalt saad osakutse tasemete kohta lugeda Kutsekoja kodulehel olevatest kutsestandarditest.

Osakutse taotlemiseks tuleb läbida esmaabikoolitus ning minimaalselt
32-tunnine koolitus, mis annab ülevaate laagrikasvataja tööks vajalikest kompetentsidest (noorsootöö korraldamine, turvalise keskkonna tagamine, noorsootöötaja kutset läbivad kompetentsid ning laagrikasvataja-juhataja koolituse puhul ka juhtimise kompetents). Koolitusprogrammi võib kokku panna malevakorraldaja ise, kuid on ka vastavaid koolitajaid üle Eesti (täpsemat infot leiab Harno veebilehelt).

2. Malevateemaline koolitus – Keskendub oskustele, mis on malevale eripärased: näiteks töökasvatus ja maleva traditsioonilised tegevused, aga ka probleemsemate noortega toime tulemine. Kindlasti tuleb lähtuda rühmajuhtide taustast ja proovida lisakoolitustega arendada kompetentse, mis on hetkel nõrgemalt esindatud. Põhiline rõhk võiks olla kogemusõppel ja praktilistel, päriselt malevas ette tulevate olukordade lahendamisel. Täiendava ettevalmistuse juures on põhiroll pigem malevakorraldajal endal ning juba kogenud rühmajuhtidel. Kui aga malevakorraldajal endal ei ole piisavalt võimalusi või vajalikke kogemusi koolituse läbi viimiseks, võib otsida võimalusi teiste malevakorraldajatega koostöö tegemiseks.

Kui rühmajuht on läbinud koolitused ning omandanud sobiva osakutse taseme, siis saab rühmajuhid rühmade vahel ära jagada ning sõlmida nendega lepingud. Igale rühmajuhile sobiva rühma valimisel mängivad kindlasti olulist rolli rühma kuupäevad, kuid valikute tegemisel on soovitatav võtta arvesse ka rühmajuhtide tugevusi ja varasemaid kogemusi. Näiteks sobib turismivaldkonnaga seotud ettevõttesse rühmajuht, kellel on kogemusi hotellinduses või teeninduses. 

Malevarühma üleandmine rühmajuhile

Selleks, et rühmajuht saaks tööga pihta hakata, vajab ta malevakorraldajalt teatavat sisendit: vajalikku infot, dokumente ning võimalust oma plaane, rõõme ja muresid koos arutada. Malevakorraldajal tuleks seega teha järgnevad ettevalmistused.

1. Rühma pääsenud noorte andmed – Malevakorraldaja koostab nimekirja noortest koos kandideerimisankeetides oleva info ja kontaktandmetega ning edastab rühmajuhile. Seejärel teavitab rühmajuht tulevasi malevanoori ja nende vanemaid rühma pääsemisest. Vaata täpsemalt peatükist Rühmajuht. 
2. Malevarühma dokumentatsioon – Malevakorraldaja koondab rühmajuhi jaoks vajalikud dokumendid ning selgitab, miks ja kuidas neid täita. Sinna kuuluvad näiteks noorte lepingud, millega rühmajuht peaks enne noortele laiali jagamist ise tutvuma, rühmapäevik, tööpäevik jms. Lähemalt peatükis “Malevarühma dokumentatsioon”
3. Malevarühma eluolu puudutav info ja kontaktid – Malevakorraldaja edastab rühmajuhile info, mis on vajalik rühma tegevuste planeerimiseks.
   • Elukeskkonda puudutav info. Kui tegu on ööbimisega rühmaga, kas seal on olemas kõik magamiseks vajalik või tuleb võtta kaasa oma voodipesu, magamiskott, madrats vms?
   • Tööandja kontaktid. 
   • Majutaja ja toitlustaja kontaktid. Rühmajuht saab edastada info toitumisega seotud erivajaduste kohta, teavitada rühma saabumise kellaajast ning leppida kokku söögikordade ajad.
   • Transpordi kellaajad ning teenusepakkuja kontaktid.
   • Malevarühma eelkülastuse kuupäev. Malevakorraldaja organiseerib rühmajuhi ja tööandja esimese kohtumise maleva toimumispaigas, et anda rühmajuhile kogu vajalik eelinfo malevlaste ettevalmistamiseks.

4. Rühmaprogramm – Malevakorraldaja vaatab üle ja vajadusel arutatakse koos programmi (üldist tegevuskava), mille rühmajuht on koostanud ning mida plaanib malevas rakendada.
5. Jooksev ülevaade rühmas toimuvast – Malevakorraldaja peab olema kursis olulisemate, nii heade kui halbade sündmustega, mis rühmas aset leiavad. See on aluseks, et osata rühmajuhti vajadusel toetada ja nõustada näiteks rühmaprogrammi elluviimisel, dokumentatsiooni täitmisel või olmeliste küsimuste lahendamisel. Usaldus ja koostöö malevakorraldaja ning rühmajuhi vahel on vajalik eelkõige probleemsete olukordade lahendamisel, näiteks noore malevast ära saatmisel. Võimalusel võiks malevakorraldaja kõiki malevasuve jooksul toimuvaid rühmi vähemalt korra külastada.

Kui tegu on aastast aastasse toimiva malevakorraldusega, siis on asutusesisene kasvamine igati tervitatav. Ühtlasi aitab see tagada järjepidevust, kui vanematest malevanoortest saavad noorem-rühmajuhid ja juba kogenud rühmajuhid koolitavad välja uusi rühmajuhte ning on neile mentoriteks. Kui tegu on alles alustava malevakorraldajaga, siis kindlasti aitavad nõu ja jõuga juba pikema staažiga malevakorraldajad ning igasugust lisainfot ja kontakte saab küsida ka Harno-st.

Selleks, et KOV-i malevatraditsioon oleks aastast aastasse kestev ja arenev, soovitame rühmajuhtidele korraldada ka väljaspool malevasuve erinevaid asutusesiseseid koolitusi ja motivatsiooniüritusi. 

Mida teha, kui avastad, et valitud inimene ikkagi ei sobi rühmajuhi rolli?

Esmajärjekorras tuleks kindlasti rühmajuhiga vestelda ning püüda välja selgitada, milline on tema motivatsioon rühmajuhi ametis jätkamiseks ning kuivõrd ühtib see õpilasmaleva eesmärkidega. Kui vestluse käigus suudetakse lahkhelid kõrvaldada ja vastastikused ootused kooskõlastada, võib töö jätkuda vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Malevakorraldaja peaks hoidma teadlikult kätt pulsil ning olema edaspidi konkreetse rühma tegevustega aegsasti kursis. Kindlasti ei tähenda see aga rühmajuhi pidevat kontrollimist, vaid pigem valmidust olla talle toeks ning vajadusel keerulistes olukordades sekkuda.

Kui on näha, et rühmajuht vajab tuge, võib saata talle appi näiteks kogenud rühmajuhi. Rühmajuhi töölt kõrvaldamist ja väljavahetamist rühma toimumise ajal võiks kaaluda kõige viimase variandina, kuna see mõjutab kogu grupi dünaamikat. Praktikas on see väga harva kasutatav lahendus, kuid selliste ootamatustega aitavad paremini toime tulla eelnevalt mainitud aastast aastasse kestev ja arenev malevatraditsioon ning ühtne kollektiiv.

---

Malevarühma reklaam, kandideerimine, komplekteerimine

Malevasse minnes siseneb noor justkui uude maailma, kus jäetakse maha igapäevased kodused harjumused. Selleks, et uus elukeskkond ja päevarežiim liialt ei ehmataks, on hea anda noorele natuke aimu, milline üks või teine malevarühm hakkab olema. 

Käesolevas peatükis kirjeldatav malevarühmade reklaamimine, registreerimine ja komplekteerimine peab toimuma piisava ajalise varuga enne malevarühma(de) algust, et malevakorraldaja jõuaks sisse seada ka rühma(de) dokumentatsiooni.

Malevarühmade reklaam

Malevarühmade toimumise aktiivset teavitamist on soovitav alustada mõni nädal (kuni kuu) enne rühmadesse kandideerimise algust. Nii on info värske ja kandideerimise päevaks on veel noorte huvi aktiivne. Malevat reklaamides võiks anda noorele võimalikult laiahaardelise pildi malevasuvest (toimub töö mille eest saab tasu, leitakse uusi sõpru ning toimuvad põnevad ühistegevused). Võtmekohaks on info edastamine noortele omases “keeles” e noortepärane mitte kuiv ja reserveeritud. Hea on kasutada ka pildimaterjali, et tekitada suvist emotsiooni. Samuti kuulutatakse reklaamis välja kandideerimise alguskuupäev. 

Reklaamimise kanalid

Reklaamimisel on omal kohal nii plakatid kui flaierid. Alati on ka hea sihtgrupiga ise kohtuda. Näiteks korraldada koolikülastus, kus tutvustad noortele malevat töötoas või lühema esitlusega. Samuti töötab reklaam sotsiaalmeedias vastava sihtrühma platvormides jne.

Malevakorraldaja veebileht

Igasugust reklaami toetab viide malevakorraldaja veebilehele või muule teabekanalile. Info maleva olemuse ja malevarühmade kohta peaks olema võimalikult kompaktne ja lihtsasti hoomatav. Noored valivad malevarühma välja erinevatel põhjustel, kes töö, kes asukoha, kes rühmajuhi järgi.

Soovitame veebilehel tuua malevarühmade kohta välja järgneva: 

• Töö iseloom ja tööandja (mis töö, mitu tundi päevas, ettevõtte nimi)
• Rühma asukoht (ööbimiseta rühma puhul nt linnaosa, ööbimisega rühma puhul asula ning elukoht)
• Rühma toimumise kuupäevad (ööbimiseta puhul ka kellaajaliselt)
• Rühma suurus (noorte arv)
• Rühma pääsevate noorte vanus
• Ööbimiseta / ööbimisega rühm
• Rühmajuhtide nimed 

Malevarühmadesse kandideerimine

Registreerimise platvorm

Noore esimeseks sammuks malevarühma kandideerimisel on registreerimine. 

Noorte malevarühmadesse registreerimise platvorm luuakse eeskätt malevakorraldaja töö hõlbustamiseks, et rühmadesse komplekteerimise protsess oleks sujuvam ning kogu vajalik info noorte kohta ühes kohas. Teisalt imiteerib malevasse registreerimise ankeet malevlase jaoks tööle kandideerimist ning annab kogemuse oma kandidatuur eesmärgipäraselt läbi mõelda. 

Registreerimise süsteem valitakse peamiselt registreeritavate noorte arvule, mille läbitöötamist hakkab süsteem toetama. 

Näiteid erinevatest registreerimise süsteemidest

• E-maili teel kandideerimise meetod, mille tingimused on eelnevalt maleva veebilehel välja toodud ning kandideerimise kirjad jõuavad malevakorraldaja e-mailile. 
• Google Forms või mõni muu netipõhine küsitlusvorm, kus küsimused ja valikud on noortele ette antud ning malevakorraldaja saab info noorte kohta näiteks exceli tabelina. 
• Eraldi programmeeritud registreerimise platvorm/äpp, kus küsimused ja valikud on noortele etteantud, malevakorraldaja saab samal platvormil rühmad komplekteerida ning ka rühmajuhtidele anda ligipääsu noorte infole. Kõik info on ühes programmis/äpis koos. 
• Avalik kandideerimine ehk võimalus kandideerimise vorm täita ära paberkandjal näiteks noortekeskuses/kultuurikeskuses või mõnel väliüritusele püstitatud telgis.  

Malevarühma kandideerimise küsimustik on asja eest, kui see on valmistatud ettenägelikult. Malevakorraldaja peab läbi mõtlema, mis infot on tal vaja noorelt rühma dokumentatsiooni (nt noore töötamise leping) korraldamiseks, mis info oleks vajalik rühmajuhile sisukamate ühistegevuste planeerimiseks ning milliste andmete järgi on kõige lihtsam rühmasid komplekteerima. Samuti peab arvestama ajamahuga, mis kulub kõikide ankeetide läbivaatamiseks. Kui malevasse kandideerib suurusjärgus 500 noort, siis ei ole mõistlik kõigilt küsida A4 suurust motivatsioonikirja vaid piisab suunavatest motivatsiooni küsimustest. Kui kandideerib u 20 noort, siis on A4 motivatsioonikiri omal kohal ning korraldajal on ka aega need läbi lugeda. Sama kehtib ka töövestluste ja CV-dega. Tähtis ei ole alati õigete vastustega motivatsioonikirjad, et parimad töökad noored välja valida. Eesmärk on luua igale noorele tööle kandideerimise kogemus, olenemata tema oskusest kirjutada motivatsioonikirja või end parimal võimalikul viisil reklaamida. 

Kandideerimise ankeedis võiks olla järgnev info:

Noore üldandmed: nimi (täisnimi), kontakttelefon, e-mail, kool ja klass, lapsevanema kontakttelefon ja e-mail; 
Andmed töötamise lepingu jaoks: isikukood, pangakonto nr kuhu töötasu kanda ning pangakonto omaniku nimi, kodune aadress;
Andmed rühma ühistegevuste toetamiseks: malevasse kandideerimise põhjus, varasem malevakogemus, hobid-huvid;
Andmed töökogemuse kohta: miks noor soovib valitud rühma kandideerida, noore eelnev töökogemus; 
Malevarühma valik: millisesse rühma noor kandideerib, milline on alternatiivne rühm (kui esmane eelistus on täis registreeritud); 
Nõusolekud: noor on tutvunud malevarühmades kehtiva kodukorraga ning maleva andmetöötlusreeglitega (viimast nõuab Isikuandmete kaitse üldmäärus);
Lisa: noortel võib paluda kirjutada ka motivatsioonikiri ja/või lisada ka CV.

NB! Kui rühmadesse kandideerimise süsteem on loodud, siis kindlasti ka testi seda, et välja kuulutatud päeval ei tekiks ootamatuid üllatusi. 

Malevarühmade komplekteerimine

Nüüd, kui noored on oma sooviavaldused malevarühmadesse esitanud on malevakorraldajal aeg malevarühm(ad) komplekteerida. Kuigi registreerimise eesmärk on osalt imiteerida tööle kandideerimist, siis noorsootööle omaselt võiks malevarühma pääsemise võimalus olla siiki kõigil registreerunutel. Kui malevarühma kandideerib rohkem noori kui rühmas on kohti, siis peab malevakorraldaja valima, millest ta rühmade komplekteerimisel lähtub.

Malevarühma komplekteerimisel mõtle ka järgnevale

Keeleoskus
Kas rühma tuleb keegi, kel raskusi eesti keelega? Kui rühmas on noor, kes räägib ainult vene keelt, siis võiks rühmajuht osata vene keelt või teise variandina lepivad noor ja rühmajuht kokku näiteks ingliskeelses suhtluses. Mõned noored, kes alaliselt elavad välismaal, kuid omavad näiteks vanavanemaid Eestis ning tulevad suveks Eestisse on samuti leidnud oma tee malevarühmadesse. Vaatamata nende tagasihoidlikumale eesti keele oskusele on väliseestlaste osalus rühmas alati värvi ja põnevust andnud.

Poisid vs tüdrukud
Kogemus on näidanud, et igasuguseid rühmi on võimalik koos toimima panna. Siiski soovitame komplekteerimisel silmas pidada, et valitseks enam-vähem tasakaal poiste ja tüdrukute suhtarvu vahel. See lihtsustab ja annab rohkem võimalusi tööülesannete jagamisel, rühma ühistegevuste läbiviimisel, konfliktide ennetamisel, motiveerimisel jpm.  

Erivajadustega noor vs rühmajuhtide koolitusprogramm
Kui rühma kandideerib mõni erivajadusega (või muu eripäraga) noor, siis tuleb silmas pidada milliste kogemuste ja koolitustega on rühmajuhid. Erivajadustega noor vajab ka vastavalt koolitatud rühmajuhti!

Tööandja erisoovid (nt vanus)
Vahel soovib tööandja oma rühma näiteks kaks 18 aastast malevlast, sest tööülesannete hulgas on ka selliseid, mis alaealistele keelatud.

On tööandjaid, kes soovivad olla noorte rühma valimisel kaasatud. Mõni soovib ankeedid läbi lugeda ning nendest lähtudes valida, mõni soovib noored vestlusele kutsuda ning nendega silmast-silma kohtuda. Vahel on palutud noortel ka täita lisaülesanne (video-CV, motivatsioonikiri tööandjale vms). 

Rühma komplekteeritud – Mis edasi?

Peale malevarühmade komplekteerimist antakse rühmad üle rühmajuhtidele:

•  Malevakorraldaja hakkab koostama rühma dokumentatsiooni (lisainfo peatükis “Malevarühma dokumentatsioon”) 
• Rühmajuht tutvub rühma pääsenud noorte ankeetidega, hakkab noori teavitama rühma pääsemisest ning neid rühma kinnitama (lisainfo peatükis “Rühmajuht”)

---

Malevarühma elutingimused

Malevarühma elutingimuste peatükis jagame erinevaid mõtteid ja näpunäiteid, millele malevarühma korraldades tähelepanu pöörata. Nii ööbimisega kui ka ööbimiseta rühmades on palju nüansse, millele tuleks enne malevarühma väljasaatmist mõelda.

NB! Enne malevarühma elutingimuste korraldamist vaata üle ka juriidilised nõuded projektlaagri elutingimuste kohta. 

Majutus

Majutajaga kokkuleppeid tehes arvesta sellega, et kogu malevarühma sisseseadmine võiks toimuda päev enne esimest tööpäeva. Sama ka viimase päevaga, kui viimane tööpäev on tööandja juures reedel, siis võiks kojuminek toimuda kas laupäeval või pühapäeval, et jääks aega viimasteks ühistegevusteks ja majutusruumid puhastada ning korda seada. 

• Ööbimisvõimalused – Ööbimiseks ei pea valima ainult laagrikomplekse või turismitalusid. Uurida võib ka malevatööle lähedal olevaid noortekeskuseid, kultuurimaju, haridusasutusi vms. Uurige majutuse pakkujalt, kas noored peavad oma magamiskoti/voodipesu ise kaasa võtma või on see tagatud majutuse pakkuja poolt.  
• Pesemisvõimalused – Millised pesemisvõimalused on majutusasutuses loodud? Kas võimalused on piisavad, et kõik malevanoored jõuavad end pesta ja see ei hakka ajaliselt liialt piirama maleva ühistegevusi. Kas on olemas pesumasin, kuidas saab kuivatada riideid?
• Lisaruumid / ühistegevusruumid – Kas majutuses on võimalus kasutada ka mõnda lisaruumi (spordisaal vms), et ühistegevusi teha? Kas elukohas on näiteks köök, kus õhtuti teed teha?
• Majutuse turvalisus – Kas majutaja eraldab malevarühmale ruumide kasutamiseks võtmed? Kas ruumid on lukustatavad? Kas majas (nt noortekeskus, koolimaja) liigub malevarühma toimumise ajal peale rühmaliikmete veel inimesi? Kas koolimaja on planeerinud teha suvel remonti?
• Koristus – Kuidas on kokkulepitud ruumide koristus? Kas majutajal on oma koristaja või lepitakse kokku, et malevarühm hoiab ise oma eluruumid puhtana? Kuidas on korraldatud tualettruumide koristus ja varustus (tualettpaber, seep jm), kas selle organiseerib malevarühm ise või majutaja? 

Toitlustus 

• Ööbimiseta – Levinumad variandid on toitlustusasutusega konkreetse kellaaja kokkuleppimine, mil rühm on oodatud sööma või on toitlustusasutus nõus tooma toidu rühma juurde. Tavaliselt on ööbimiseta rühmas tagatud ainult lõunasöök. 
• Ööbimisega – Rühm peab saama süüa kolm korda päevas. Seda, kas rühm külastab kohalikku toitlustusasutust või toit organiseeritakse toitlustaja poolt malevapaika/töö juurde, oleneb kokkulepetest. Näiteks on toitlustusasutusest eemal tööd tegevale rühmale ajaliselt mõistlikum töö juurde organiseeritud lõunasöök, kui malevlaste edasi-tagasi liikumine. Toitlustaja ei pea olema vaid kohalik kohvik-restoran. Koolimajas saab ehk koolisöökla pakkuda toitlustust?
• Toitumise eripärad – Enne malevarühma toimumist tuleks välja uurida kas mõnel noorel on diagnoositud mõni toidutalumatus või esineb rühmanoortel teisi toitumiseripärasid või allergiaid. Samuti tuleb eelnevalt toitlustusasutuselt uurida, kui paindlikud on nad erinevate eripärade suhtes. Igal juhul on malevakorraldaja kohustus organiseerida noortele toekad ja tervislikud toidukorrad ning rühmajuhi kohustus on kohapeal jälgida, et need seda ka oleks ning kõik noored saaks söönuks.

Rühma inventar

• Ööbimiseta – Invetari peab olema piisavalt, et rühmajuht saaks mänge ja tegevusi läbi viia (paberid, pliiatsid, pall jms). Kasuks tuleb võimalus kehvade ilmade korral kasutada näiteks siseruume (nt noortekeskused), kus olemas erinevad lauamängud, meisterdamistarbed jm. 
• Ööbimisega – Malevakorraldajana oled sa elukoha tingimustega kursis ja oskad enam-vähem aimata, mida võiks rühmale kaasa pakkida (Nt paberid, pliiatsid, spordivahendid, lauamängud, auhinnad jms).

Meditsiinivahendid

• Ööbimiseta – Vajalik esmaseks abi andmiseks – puhastusvahend, plaastrid jm. Haige laps jääb koju ning erakorralises olukorras kutsutakse kiirabi. 
• Ööbimisega – Kaasas võiks olla peale esmavajaliku ka nt kraadiklaas, päikesekreem. Lisaks peavad noortel endal olema kaasas kõik vajalikud ravimid ning enne rühma algust on rühmajuht tutvunud noorte võimalike haigustega.

NB! Lisaks peavad meditsiinivahendid olema malevarühmale igal pool ja igal ajal kõigile kättesaadav. Näiteks ei jäta rühmajuht meditsiinivahendeid oma lukustatud tuppa. 
NBB! Soovitame meditsiinivahendite jaoks eraldi meditsiinikotti, mida rühmajuht saab igale poole mugavalt kaasa võtta.

Turvalisus

• Malevarühma toimumisest teavitatakse kohalikku omavalitsust. Rühmajuht selgitab välja, kus ta antud piirkonnas saab vajadusel abi (Kohalik konstaabel, kiirabi, päästeteenistus). Samuti peab rühmajuht endale (ja ka malevanoortele) üle rääkima ning nähtavale kohale üles kirjutama aadressi, kus nad asuvad, et vajadusel oleks kiirelt võimalus kiirabi kutsuda. 

---

Malevarühma dokumentatsioon

Järgnevalt toome välja erinevad dokumendid, mida on vaja ühe malevarühma toimimiseks. Oleme jaganud need viieks – 1) koostööleping tööandjaga 2) malevlase leping 3) rühmajuhi leping 4) olmelepingud / kokkulepped / tellimused 5) malevarühma ajal täidetav paberimajandus.

1) KOOSTÖÖLEPING TÖÖANDJAGA
Võlaõiguslik koostööleping, kus väga selgelt on sõnastatud poolte kohustused.

2) MALEVLASE LEPING
Alaealisega sõlmitavad töötamise lepingud ise on sisult samad, mis täiskasvanutega. Seadus lubab alaealisega sõlmida nii töölepingut kui ka võlaõiguslikke lepinguid. Erinevaid töötamise lepingu vorme leiab veebist hulgaliselt.
Siiski tuleb arvestada, et:
A) Alaealise töötamise lepingu juurde tuleb lisaks saada seadusliku esindaja nõusolek (vaata LEPINGU LISA 1 vormi allpool).
B) Juhul kui sõlmida tööleping, siis 7 – 14 aastased tuleb Maksu- ja Tolliameti Töötajate registrisse kanda 10 tööpäeva enne tööle asumist.
C) Koos lepingu ja seadusliku esindaja nõusolekuga on hea hetk edastada ka muu malevakorralduslik info (vaata LEPINGU LISA 2 vormi allpool).
D) Lepingusse võib ka lisada koha, kus malevlane kinnitab, et on tutvunud malevarühmas kehtiva kodukorraga ja kohustub seda täitma.

LEPINGU LISA 1 – Lapsevanema või seadusliku esindaja nõusolek alaealise tööle lubamiseks.

LEPINGU LISA 2 – Infoleht lapsevanemale ja noorele

3) RÜHMAJUHI LEPING
Erinevaid töötamise lepingu vorme leiab veebist hulgaliselt.

4) OLME LEPINGUD / KOKKULEPPED / TELLIMUSED
Majutuse, toitlustuse ja transpordi teenuste osutamine tuleb kindlasti kirjalikult kokkuleppida nt meili teel või lepinguga. Mõlemal puhul on oluline, et pooled kirjutaksid üles kõik oma ootused, vajadused, lubadused ja keelud. Majutuse kokkulepe sisaldab lisaks:

1. Lepingu osapooled (maleva staap ja majutaja asutus/isik)
2. Majutuse kuupäevad (sh saabumise/lahkumise kellaaeg)
3. Inimeste arv
4. Kasutuses olevad ruumid ja kasutustingimused
5. Ruumide hooldus/koristus
6. Ruumide lukustamise tingimused
7. Ruumide kasutamise hind ja maksetähtajad
8. Varaline vastutus
9. Kohapeal suhtlevad isikud ja kontaktandmed

Oluline on toitlustuse teenusepakkujaga kokku leppida ajalised (toitlustuse kuupäevad ja kellaajad), mahulised (toiduportsjonite arv) ning kulupõhised detailid (toitlustuse hind) esialgu vähemalt võimalikult täpse suurusjärguna. Mõne malevlase varasemala rühmast lahkumisel või ilmnenud toitlustuse muudatuste vajadusel ei tohiks varasem leping takistada neid muutusi ellu viimast. Kuna mõne malevlase lahkumine malevast enne malevarühma lõppu on üsna reaalne, siis fikseeritud inimeste arvuga jäik leping on malevakorraldajale kahjulik. Võimalusel võiks lepingus olla 1-2 päeva etteteatamise kohustusega võimalus lahkuv malevlane toidult ja arvel maha võtta.

5) MALEVARÜHMA AJAL TÄIDETAV PABERIMAJANDUS
Järgnevad dokumendid võiks rühmajuhi jaoks koondada ühte mappi.

• Tööajatabel – Olenemata, kas malevlased võtab tööle malevakorraldaja või tööandja, on vaja rühmajuhil täita tööajatabelit, et omada täit ülevaadet noorte töötamisest ning vaadata, et tööajad oleks seadusega kooskõlas. Tööajatabeli allkirjastavad malevaperioodi lõpus nii tööandja, malevanoored kui ka rühmajuht. Lahkhelide vältimiseks võiks töölepingut kõigi osapooltega üle käia vähemalt korra nädalas.  
• Tööpäevik – Dokument, mille abil analüüsida malevlaste töötulemusi. Tööpäeviku järjepidev täitmine ning selle teemaliste arutelude pidamine noortega annab rühmajuhile aimu, kuidas paremini noori tööl motiveerida.
• Rühmapäevik – Dokument, mille abil analüüsib rühmajuht oma maleva kulgu, grupidünaamika arenemist, õnnestumisi ning ebaõnnestumisi. 
• Riskianalüüs – Dokument, mis aitab tagada malevarühmas turvalisuse. Seda saab täita juba peale malevarühma eelkülastust, kui ka jooksvalt kogu malevarühma toimumise ajal. 
• Malevlase lepingu lõpetamise avaldus – Dokument, mis on malevarühmas igaks juhuks välja prindituna kaasas. Selle saab koheselt kasutusse võtta, kui selleks tekib vajadus. 
• Kodukord – Maleva kodukord, mille täitmist on malevanoor kinnitanud lepingut allkirjastades. Kodukord peab olema malevarühmas nähtaval kohal.

Maleval on vanust rohkem kui 50 aastat, mis teeb sellest ühe vanema noorsootööformaadi Eestis. Nagu EÕM50 kogumikraamatu autor väga tabavalt ütleb: „Maleva 50-aastase ajaloo jooksul on olnud erinevaid aegu, erinevaid juhte ja erinevaid poliitilisi reaalsusi.“ 

Eellugu

Maleva loomise tagamaade mõistmiseks tuleb kindlasti vaadata konteksti, kus see loodi – 1960. aastate Eesti NSV. Üle 20 aasta Nõukogude Liitu (NSVL) kuulunud ENSV-s olid toimunud massiline industrialiseerimine ja (sund)kollektiviseerimine (suurmajandite loomine), mille tagajärjeks oli inimeste kolimine maalt linnadesse. Kui enne II maailmasõda oli Eestis veel maaelanikkond ülekaalus linnade elanikkonna ees, siis nüüd kohad vahetusid. 

ENSV suurmajanditele (kolhoosid-sovhoosid) tekitas aga linnastumisprotsess tõsise tööjõupuuduse. Näiteks kahanes 1960-ndate keskel põllumajanduses töötajate arv 12% ja alla 20-aastaste põllumajandustööliste osakaal oli üle kahe korra madalam kui NSVL-is keskmiselt. Kuigi 1960-ndate NSVL oli kosmoseriik, siis ei jõudnud ajastu tehnika tippsaavutused kaugeltki igasse eluvaldkonda ja põllumajandus oli endiselt tugevalt sõltuv inimfaktorist. Teisisõnu, mehhaniseerituse puudujääke kompenseeriti inimtööjõuga.

Stalini-järgses NSVL-is hakkas rasketööstuse kõrval suuremat tähelepanu saama ka põllumajandus, kus eksperimenteeriti julgelt (nt maisikasvatuse kampaania) ja algatati suurprojekte (nt uudismaa kampaania). Suured projektid nõudsid tohutult tööjõudu ja seda koondati kokku kogu NSVL-ist. Sageli käisid tudengid suviti sellistel üleliidulistel suurprojektidel endale raha teenimas. 1956. aastal osalesid 120 Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilast uudismaaprogrammis Kasahstanis ja selle järel pandi alus Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevale (EÜE). 

1960-ndaid kutsuti ka „kuldseteks kuuekümnendateks“, sest ENSV-s olid poliitilised olud märgatavalt liberaliseerunud. Stalini-aegne hirmu- ja vägivallaõhkkond oli asendunud optimismi, isikuvabaduste ja avatuse kasvuga. Loodeti ENSV olukorda parandada läbi kommunistliku režiimi seesmise ümberkorraldamise ja selleks kaasati aktiivselt noori ühiskonnaellu. 

ENSV-s oli 1960-ndate keskpaigaks lisaks üliõpilastele suvistele põllumajandustöödele siin-seal kaasatud ka õpilasi. Organiseeritumalt ja läbimõeldumalt toimus laagriformaadis õpilaste tööle rakendamine 1965. aastal Kehra sovhoosis ja juba suuremalt 1966. aastal Hiiumaal. Mõlema algatuse taga oli Rein Talmet ja tema ettevõtmisi võiks ehk nimetada n-ö protomalevaks.

NSVL-is tegeles noorsoopoliitikaga (14-28 aastased) Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ÜLKNÜ), mis oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon. ÜLKNÜ territoriaalne allorganisatsioon ENSV-s oli ELKNÜ (Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing), mis muuhulgas organiseeris üliõpilasi Eestist üleliidulistele ehitusobjektidele ning oli ka 1964. aastal EÜE loojaks. Loomulikult olid ka õpilasmaleva loojad ELKNÜ taustaga (teisiti polnudki tol ajal mõeldav). N-ö protomalevate idee oli end piisavalt tõestanud ja 1967. aastal loodi ELKNÜ poolt Eesti Õpilaste Töömalev, mis 23. detsembril 1969 nimetati Eesti Õpilasmalevaks (EÕM).

Struktuur

EÕM-il kujunes 3-tasandiline juhtimisstruktuur.

Aastaringne keskstaap, kus olid keskstaabi komandör (üldjuht), komissar (töövaba aeg, suursündmused ja ka ideoloogiline kasvatustöö) ja staabiülem (juhtis 4 teenistust: staabi-, komissari- ja tootmisteenistus ning asjadevalitsus). Tegeleti rühmade komplekteerimisega, lepingupartnerite leidmisega (majandid), sümboolikaga, suursündmuste organiseerimisega jpm. Tippajal oli keskstaabis 10-15 inimest.

Hooajalised piirkonna staabid kujunesid järk-järgult, aga u 10 aastaga olid need loodud igas ENSV rajoonis (sisuliselt tänapäeva maakonnad). Piirkonna staabis töötas paar inimest, kes korraldasid malevat kohalikul tasandil, näiteks organiseerides piirkondlikke kokkutulekuid.

Malevarühmad – koosseisus u 15-25 malevlast, eesotsas rühmakomandör (töötegemine) ja rühmakomissar (tööst vaba aeg). Enamasti töötas ühe majandi juures üks rühm. 

Kui 1967. aastal osales ÕM-is 278 malevlast, siis tippajal 1980-ndate keskpaigas oli neid aga 27 000. 1970-ndate keskpaigas liideti EÕM-i struktuuriga ka töö- ja puhkelaager (TPL), mis olid sisuliselt nagu tänapäeva ööbimiseta malevarühmad. EÕM-i rühmad jagati tüübilt kaheks: 15-18aastased põhirühmades (kestsid 7 nädalat), nooremad TPL-is (u 4 nädalat).

---

Mõtlemiseks ja arutamiseks:

• Milline on tänapäeval maleva struktuur ning mis on algusaegadest alles jäänud?
• Mis on kunagise ja tänapäevase struktuuri plussid-miinused?
• Millise tolleaegse institutsiooniga sarnaneb kõige rohkem Harno?

---

Olemusest ja mõned traditsioonid

EÕM-i loomise ametlikes põhjendustes kohtab märksõnu nagu töökasvatus ja mõtestatud vaba aja sisustamine. Endised keskstaabi liikmed on aga siinkirjutajale öelnud, et peamine tõuge oli ikkagi töökäte puudus suurmajandites. 

Oli kuidas oli, aga fakt on, et suurmajandid võtsid iga aastaga üha rohkem malevarühmi enda juurde tööle ja maksid väga korralikku palka. Järelikult olid malevlased vajalikud ning seega oli malevlaste tööjõul oluline majanduslik mõju.

---

Mõtlemiseks ja arutamiseks:

• Milliseks hinnata tänapäeval malevlaste mõju majandusele, vajalikkust ettevõtetele?

---

Algusest peale ei olnud ÕM ainult töö, vaid pärast tööd tegeleti suvelaagritele omaste ühistegevustega (nt sport, taidlemine, uute liikmete ristimine jpm). Kohe alguses tekkis hulk tegevusi, millest kujunesid kiiresti aastakümneteks ÕM-i rühmade traditsioonid, näiteks malevapulm, ühise rühmasümboolika (lipp, embleem) kujundamine, rühmalaul, sõprusrühmad, kokkutulekuks valmistumine (võisteldi rühmalauluga ja spordis). Tavaline oli tööandjaks oleva majandiga tutvumine. Palju meenutatakse rühma elupaiga kujundamist ning sisse seadmist vastavalt rühmaliikmete vajadustele ja maitsele.

Algusest peale käisid ÕM-i juurde mitmed suursündmused ja sümboolika. Traditsiooniks kujunes malevasuve pidulik avamine, mis algselt toimus Tallinnas, kuid ÕM-i kasvades hakkasid piirkonnastaabid avatseremooniaid läbi viima oma rajooni keskustes. ÕM-i suurim sündmus ja traditsioon on aga kahtlemata malevasuve lõpetav kokkutulek. Piirkonnad tegid kõigepealt oma kokkutulekud, kust omakorda parimad pääsesid üleriigilisele EÕM kokkutulekule. Kokkutulekutel on rühmad traditsiooniliselt võistelnud nii spordis (eelkõige võrkpall ja köievedu) ning kultuurialadel (rühmalaul, taidlus ja rühmalipp). 

ÕM-i vanaks traditsiooniks on iga-aastane sümboolika (aastaembleem ja selle kujundusega vimplid, trükised jms) kujundamine. Keskstaap kujundas EÕM-i aastaembleemi, piirkonnastaabid piirkondade omad ja rühmad iseendale. Kõik need erineva tasandi embleemid õmmeldi malevajakile, mis algusaastatel oli rohekas, aga peagi võeti kasutusele punased jakid.

Nõukogudeaegse ÕM-i paratamatuseks olid teatavad kummardused punaideoloogia ees, näiteks sõjaveteranide sõnavõtud maleva suursündmustel, pärgade asetamised punamonumentide juurde vms. Lisaks oli ju igal rühmal komissar, kes pidi justkui seisma ideoloogilise kasvatustöö eest. Vaatamata vormilistele kohustustele kommunismiaate ees, ei meenuta kaasaegsed ÕM-i läbi selle. Pigem oli ÕM koht, kuhu (kas rohkem või vähem teadlikult) põgeneti sotsialistliku reaalsuse eest. Suvi on meie kultuuriruumis noortele ikka vabaduse aeg, mil ollakse eemal oma tavapärasest elust ning kogetakse palju uut ja huvitavat. Küllaltki vabad olud võimaldasid tihtipeale rühmadel omaloomingusse (nt rühmalaulu või kokkutuleku taidluskavasse) lisada ka pila nõukogude ühiskonnakorralduse aadressil, aga seda muidugi ridade vahele.

Kontrolli lõdvendasid tõsiasjad, et ka (ideoloogilise) järelvalve teostajad puhkasid suviti ja ÕM-i olemuse juurde kuulus hajutatus – rühmad paiknesid laiali üle kogu riigi ja toimisid iseseisvalt. Seega oli rühm suurema osa ajast omaette. Loomulikult eeldusel, et töö oli korralikult tehtud ja mingi suure lollusega hakkama ei saadud.

Tänapäev

Nõukogudeaegne ÕM hääbus koos nõukogude ajaga, sest kadusid malevlaste tööjõudu vajavad suurmajandid. Erandiks jäi Pärnumaa ÕM, mis, küll pisikesena, aga elas siiski üle pöörased ja pöördelised Eesti Vabariigi taassünni aastad. Aga juba 1990-ndate teisest poolest hakkasid taas malevad tekkima– siiski mitte eraldiseisva organisatsioonina, vaid kohalike omavalitsuste juures hooajaliste noorteprojektidena.

20 aastaga on jõutud seisu, kus malevakorraldus on endiselt enamasti omavalitsuste põhine ja hooajaline tegevus. Siiski on olemas ka aastaringselt tegutsevaid ja ainult malevakorraldusele spetsialiseerunud malevastaape – Sihtasutus Õpilasmalev, Pärnumaa Õpilasmalev ja Tartu Noorte Töömalev. Kujundatakse aastasümboolikat (embleem) ja selle motiividega meeneid (nt T-särk) ning kasutusel on malevajakid (nii rühmajuhtidele kui noortele). Mitmel pool korraldatakse malevasuve avamisi, tehakse piirkondlikke kokkutulekuid (nt Pärnumaa, Tartu, Valgamaa) ning Sihtasutus Õpilasmalev korraldab ka üleriigilist EÕM kokkutulekut.

Nagu eespool öeldud, siis tänapäeval käsitletakse malevat kui noorsootööprojekti. Vastavalt kehtivale Noorsootöö seadusele: „Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.“ Vaieldamatult suudab malev väga edukalt luua keskkonna noorte mitmekülgseks arendamiseks.

Kindlasti jääks aga maleva ainult noorsootöö osana käsitlemine liialt ühekülgseks. Pigem peaks maleva puhul silmas pidama ja lahutamatult käsitlema kaht vaatenurka:

Noorsootöö vaade

Sihtgrupp on noored ning maleval on hariduslikud eesmärgid – noorte arendamine ja eluks ette valmistamine. Eesmärgid saavutatakse läbi töö tegemise ja ka ühistegevuste. 

Ettevõtluse vaade

Olemuselt on malevakorraldus tööjõu vahendamine – malevakorraldaja viib kokku tööjõu vajaja (ettevõtted, KOV) ja tööd teha soovivad noored. Malevarühma loomise eeldus on tööandja, kel on samal ajal mingid ootused rühmale ja tehtavale tööle. Kui ootusi ligilähedaseltki ei täideta, siis on enamasti tööandja valik lihtne – rohkem ei soovita tegemist teha ei maleva ega noortega.

Lühidalt: Malevakorraldajatel on vastutus luua noortele ea- ja jõukohane arengukeskkond ning samal ei tohi kannatada tööandja ärilised huvid. Või kui pole ärihuve (nt KOVid), siis ei tohiks malevanoortele töötamise võimaluse andmine tunduda ajaraiskamisena.

Maleva peamine väärtus nii tänapäeval kui ka varasemalt on noortele töökasvatuse ja -kogemuse andmine. Iseenesest ei ole töötav alaealine mingi haruldus, kuid malevad suudavad korraga haarata suurt hulka noori ehk n-ö mõjutada massi. Oskuslikult juhitud malevarühm oma vabamate oludega ja koos uute inimestega on noortele tavapärasest (kodu ja kool) erinev õpikeskkond. Läbi töö ja ühistegevuste avastavad noored endas sageli uusi külgi ja omandavad uusi oskusi ja arendavad üldpädevusi.

Tänapäevase malevakorralduse suurimaks plussiks on, et tekkinud on arvestatav malevakorraldajate võrgustik. Malevakorraldajad koos rühmajuhtidega on omandanud väga spetsiifilise ja unikaalse oskuse, kuidas toetada noorte esimesi samme töömaailmas – tööle rakendamine, juhendamine, motiveerimine jpm. 

Suurimad miinused on aga malevakorralduse projektipõhisus ja malevakorraldajate võrgustiku ebaühtlus. Näiteks on Eestis piirkondi, kus malevaid ei korraldata, mõnel pool on see aga sõltuv ühest inimesest ja tema loobumisel soikub ka malevakorraldus.

Kasutatud allikad

Ehasalu, Peep: “EÕM50: Hiline vastus lapsevanemale õpilasmaleva asjus”; Tallinn 2016; OÜ Print Best.

Tartu Noorte Töömalev: “Maleva märkmik 2018”.

Vilgats, Kalev: “On lipurivis malevlaste viirud…”; 2016.

https://ekspress.delfi.ee/kuum/salasuhe-mis-tekitas-soltuvuse?id=69019707

http://www.estonica.org/et/Eesti_Üliõpilaste_Ehitusmalev_ja_Eesti_Õpilasmalev/

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Õpilasmalev

https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Leninlik_Kommunistlik_Noorsooühing

Malev

Noortele suunatud noorsootöö formaat. Olemuselt sarnane suvelaagriga, millele lisatud töötegemine. Esineb erinevaid nimekujusid – õpilasmalev (kõige tuntum ja sagedamini kasutatav), noortemalev (pigem kasutusel juriidikas), töömalev jms.

Malev on küll suunatud noortele (7-26 aastased), aga tingituna alaealiste töötamise seadusandlusest Eestis, siis enamasti on malevas osalejad vanusevahemikus 13-19 eluaastat ja malevad toimuvad suvisel koolivaheajal.

Malevakorraldaja

Oma piirkonnas (enamasti linn või vald) malevarühma(de) ellukutsuja ja organiseerija – tavaliselt mõni kohalik noortele suunatud organisatsioon või asutus (nt MTÜ, noortekeskus) või kohalik(ud) ametnik(ud). Tegeleb malevakorralduse küsimustega ka väljaspool malevahooaega.

Traditsiooniliselt kutsutakse oma piirkonnas laiema malevakorraldusega seotud inimesi malevastaabiks (nt Pärnumaa Õpilasmaleva staap, Tallinna Õpilasmaleva staap jne). Staabiliikmete arv varieerub olenevalt piirkonna suurusest, teadaolevalt on see jäänud vahemikku 1-5 inimest (nt Pärnumaa ÕM staabis on 4 inimest).

Malevarühm

Grupp malevlasi (tavaliselt 10-20 noort) ja rühmajuhid (täiskasvanud, vastavalt rühma suurusele enamasti 1-2). Valdavalt on ühe malevakorraldaja kohta rohkem kui üks malevarühm.

Malevarühma päev jaguneb tööajaks ja ühistegevuste ajaks.

Korralduslikult jagunevad malevarühmad ööbimiseta ja ööbimisega rühmadeks, aga neid saab liigitada ka mitme teise tunnuse alusel, näiteks malevlaste vanus (põhikooliõpilased-gümnasistid), rühma töö iseloom vms.

Malevarühma ellukutsumise eelduseks on tööandja olemasolu rühma noortele.

Rühmajuht

Vastava ettevalmistusega täisealine malevarühma juhendaja. Vastutab malevarühma toimimise eest, sh rühma ettevalmistus, töökasvatus, ühistegevused, suhtlus erinevate osapooltega, dokumentatsioon jpm (rühmajuhi ettevalmistusest ja rollist peatükkides „Malevakorraldaja“ ja „Rühmajuht“).

Malevlane

Noor, enamasti 13-19 aastane, kes on registreerunud ja kandideerinud malevarühma, et teha tööd, saada töö eest tasu ja osaleda rühma ühistegevustes.

Tööandja

Kohalik omavalitsus, ettevõte või FIE, kes pakub malevarühma(de)le tööd kokkulepitud perioodi jooksul ja maksab selle eest tasu (vaata ka “Tööandja“).

Töökasvatus malevas

Noorele reaalse töö võimaldamine, eesmärgiga anda (esmane) töötegemise kogemus, õpetada töövõtteid, kujundada töötegemise harjumust ja loovust, õpetada iseseisvalt toime tulema ja otsustama jpm.

Olulised (kohustuslikud) komponendid maleva töökasvatuse juures:

• kogu tööperioodi jooksul on tagatud malevlasele juhendamine (töö ja töövõtete õpetamine, harjutamine, oskuste kontroll); 
• kogu tööperioodi jooksul on tagatud motiveerimine (töö eesmärk ja panus on malevlasele mõistetavad);
• võimaldatud vabadust tööülesannete täitmisel; 
• vastutus tehtud või tegemata töö eest lasub malevlasel; 
• malevlasele on korraldatud eneserefleksioon; 
• soovituslik laiem tutvumine tehtava töö valdkonnaga ja kaasaegse tööeluga.

Ühistegevused

Malevarühma ühised tegemised väljaspool tööaega. Ühistegevused aitavad saavutada maleva üldiseid eesmärke – arendada noorte üldpädevusi, luua meeskonnatunnet, anda uusi teadmisi jne (loe ühistegevuste planeerimisest, korraldamisest ja muudest aspektidest peatükist „Rühmajuht“). 

Maleva traditsioonid

Malevale aja jooksul kujunenud ja tunnuseks saanud sündmused (malevasuve avamine, kokkutulek), tegevused (malevapulm, ristimine, sõprusrühmad jpm) ning sümboolika (aastaembleem, rühmaembleem, malevajakkk jne). (vaata ka “Maleva kujunemine, olemus ja muud“)

Teemarühm

Malevarühm, mille ühistegevused on seotud kindla temaatikaga, näiteks muusika, tants, teadus vms (vaata lähemalt peatükist „Ideepank“).

EÜE

Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (algne nimetus) on suunatud tudengitele vanuses 18-26 eluaastat.

Haridus- ja Noorteamet ehk Harno (endine Eesti Noorsootöö Keskus ehk ENTK)

Harno on Haridus- ja Teadusministeeriumi allasutus, mis koordineerib malevakorraldust riiklikult, sh jagab riigi toetusi malevakorraldajatele ja koordineerib malevakorraldajate koostööd läbi ühiste seminaride. Harno juures tegutseb Malevate Nõukoda, kuhu kuuluvad suuremad Eesti malevakorraldajad. Nõukoda nõustab Harno-t malevakorralduse küsimustes.

Ajaproovile edukalt vastu pidanud malev täidab noorsootöö valdkonnas unikaalset rolli – seob koolivaheaja puhkuse tuleviku jaoks äärmiselt kasuliku töökogemusega. Töökasvatuse väärtuste all omandavad malevas käinud noored kogemusi, mida ei ole võimalik mujalt saada alustades esimestest iseseisvatest elamisoskustest ning lõpetades töövõtete ja töökogemusega. Kõike seda eesmärgiga hõlbustada noorte ühiskonda lõimumist.

Käesoleva käsiraamat-õppevara eesmärk on anda malevakorraldajale orientiir ja tugi,  arendada ja ühtlustada malevat kui noorsootöö vormi ning toetada malevate kvaliteetset korraldamist ja läbiviimist. Käsiraamat-õppevara võimaldab saada iseseisvalt teadmisi maleva korraldamise terviklikust protsessist ja selle erinevatest etappidest. Koostajad ei taotle absoluutset tõde ega käsiraamat-õppematerjali jõudmist Eesti kirjandusklassika tüvitekstide hulka. Pikaaegsete praktikutena jagame soovitusi ja näiteid sellest, mis on päris elus toiminud või vähemalt enamasti toiminud.

Teatavasti muutub maailm kiiresti (nt seadusandlus, veebilehed jpm). Ajahamba puremiskindluse huvides leiab käsiraamatust vähem väljavõtteid ja rohkem viiteid!

Soovime jõudu ja jaksu maleva korraldamisel, et oleks üha rohkem noori, kes on malevas käinud ja seega ka elu näinud!

Käsiraamat-õppevara koostajad

Sihtasutuse Õpilasmalev staap & rühmakomandörid

---

MALEVAKORRALDAJA KÄSIRAAMAT-ÕPPEVARA ON PIDEVALT ARENEV MATERJAL. KÕIK PARANDUSETTEPANEKUD EDASTADA MALEV@MALEV.EE.