LÕPPSÕNA

Malevas malevarühma töötamise juures on kõige suurem rõõm koos tegutsemise rõõm. Täpselt samamoodi on malevakorraldamise juures kõige suuremaks rõõmuks, kui seda saab teha koos inimestega, kes jagavad maleva entusiasmi!

Kui Sinus on malevapisik olemas, siis ära jää sellega üksi vaid levita seda! Leia omale inimesed, kellega koos malevat korraldada! Kes pole malevas käinud, see pole elu näinud!


Malevakorraldaja käsiraamat-õppevara on valminud hankekorras tellimustööna Haridus- ja Noorteameti poolt. Malevakorraldaja käsiraamat-õppevara koostamist on rahastatud Euroopia Liidu Sotsiaalfondist.

Malevakorraldaja käsiraamat-õppevara koostamise meeskonda kuulusid Sihtasutusest Õpilasmalev Kristiina Herkül, Liis Gross, Reeli Jantson, Maria Joost, Ott Väli, Reivo Maasik ja Renno Sepp.

Malevakorraldaja käsiraamat-õppevara koostamisel on toetutud Sihtasutus Õpilasmalev rühmajuhtidele koostatud Rühmajuhi Käsiraamatule (2017), mille koostasid Teele Tomps, Kristiina Herkül, Natali Menning, Reeli Jantson ja Reivo Maasik.

IDEEPANK EHK TEGEVUSI MALEVARÜHMAS

Peatüki eesmärk on anda ülevaade erinevatest võimalikest tegevustest ja mängudest, mida malevarühmas läbi viia.

Maleva traditsioonid

Hommikuvõimlemine

Soovituslik on igal hommikul enne tööpäeva algust hommikuvirgutus või võimlemine läbi viia. See võib alguses noortele tüütu kohustusena tunduda, kuid lõpuks saavad nad kindlasti aru selle positiivsetest kõrvalmõjudest. Päevakava ja rutiin (kindlad igapäevased tegevused sh hommikuvõimlemine ja öörahu) hoiavad ära ärkamise ja magamamineku kaose ning aitavad rühmal ühes rütmis kulgeda. Hommikuvõimlemist võiksid esimestel päevadel läbi viia soovitavalt rühmajuhid. Edasi võiksid seda teha malevlased ise (rühmajuht muidugi osaleb). Näiteks võib igaks hommikuks määrata kaks inimest, kes vastutavad teiste äratamise ja hommikuvõimlemise eest.

Ristimine

Enamasti läbib esimest aastat malevas olev noor ristimisrituaali, et saada täieõiguslikuks malevlaseks. Ristimine peab tekitama positiivse emotsiooni ja muutma rühma terviklikumaks. Tuleb veenduda, et tagatud ristimisel osalejate ohutus ning tegevustega ei kahjustata kellegi isiklikku vara (riideid, tehnikat vms). Oluline, et sündmus poleks ristitavatele ebameeldivaid emotsioone põhjustav – tegemist ei ole malevlaste võimu näitamise kohaga. Eelkõige viivad läbi juba kogemusega malevanoored. Rühmajuhid on kindlasti kõikide plaanidega kursis, vajadusel mõjutavad ja hoiavad sündmuste käigul silma peal. Kindlasti tuleb läbi mõelda, mida tahetakse erinevate ülesannetega saavutada, mis seos on igal ülesandel malevaga ning kuidas ristimine rühma ühendab. Ristimine võiks soovitavalt toimuda rühma esimeses pooles. 

Rühmajuhist sõltub, kui elavaks sündmus kujuneb. Sisulised tegevused ristimisel on igal malevarühmal erinevad, kuid mõned ideed korduvad alati:

  • Ülesannete lahendamine – meeskonnategevused, usaldusülesanded, takistuste läbimine (rebased vs rebased, rebased vs kogemusega malevlased);
  • Kostüümid ja kaunistused – üheks võimaluseks on lasta noortel kindla teema järgi riietuda, anda neile ise sobivad riided ning teha näomaalinguid;
  • Vanne – ristimine lõppeb pühaliku vandega, mida saab kujundada vastavalt malevarühmale ning sisse põimida rühmale omaseks saanud nalju või kombeid. Vande mõtlevad välja ja panevad kirja malevakogemusega noored. Vande ajaks võib pühalikult dekoreerida mõne ruumi või minna näiteks kohaliku jõe äärde, kus iga ristitav saab pärast vande andmist ka kolm tilka vett pealaele. Üheks võimaluseks on ühiselt kiri kirjutada, millel kõikide allkirjad, kiri klaaspudelisse panna ning see pühalikult maha matta. 

Et ristimine mööduks ohutult, peab rühmajuht koos kogemusega malevlastega mõtlema asukoha, aja ja sisu peale. Välitingimused eeldavad ka ilmastikule vastavat riietus (ei ole mõistlik kedagi otse voodist T-särgi väel õue saata). Sisetingimustes tuleb veenduda, et tegevus ei kahjustaks ruume. Asukoha valikul tuleb arvestada ka kohalikega. Läbi tuleks mõelda see, kas järgmine päev on tööpäev. Tööandja eeldab, et igal hommikul saabub tööle grupp väljapuhanud noori. Sündmus ei tohi rikkuda öörahu (naabrid võivad lärmi peale politsei kutsuda).

Inimestel on kalduvus/mugavus lähtuda eelnevatest kogemustest, üldisest ühiskondlikust foonist. Kui noorel on olnud ristimistega negatiivne kogemus, siis suure tõenäosusega soovib ta ka ise rebastele “ära teha”. Rühmajuhi ülesanne: selgitada noorele olukorda, et tegu ei ole “tehti mulle – teen teistele” situatsiooniga, ärgitada laiemalt mõtlema, pakkuda variante. 

NB! RISTIMISTEGEVUSTE LÄBIVIIMISEKS EI KASUTATA TOITU. IGASUGUNE RIIETE JA NÄGUDE MÄÄRIMINE TOIDUGA ON RANGELT MITTESOOVITATAV. 

Malevapulm

Malevapulm on kõige suuremat kõlapinda saav ja oodatuim sündmus malevas. Malevapulm paneb proovile rühma ühtsuse ja organiseerimisvõime. See on võimalus katsetada rühma piire ja näha noori erinevates rollides. Pulma võiks korraldada rühma lõpu poole. Kogu korraldus ja sündmus ise läheb kindlasti ladusamalt, kui rühm on juba omavahel tuttavam. Erinevaid pulmadega kaasnevaid ülesandeid saab rühmaliikmete vahel ära jagada, kuid rühmajuht koordineerib kogu protsessi. 

Rollid malevapulmas – preester, pulmaisa, emad-isad, vanavanemad, tädid-onud, õed-vennad, kauge sugulane Kanadast jne, kontvõõras, eks-pruut/peigmees, pulmalaulik, kuulsused jne. Oluline, et kõigil on roll! Rolle võib jagada näiteks: loosi teel; mõeldakse välja ühiselt; salajane hääletus; rühmajuht paneb ise paika; omal vabal valikul.

Soovi korral võib rollidele mõelda loosiga tõmmatavaid iseloomuomadusi. Samuti võib pulmakülalistele jagada salajasi ülesandeid: söögilauas magama jäämine, ühislaulu alustamine keset laulatust/söömist/mänge, keset vannet südantlõhestavalt nutma hakkamine või hoopis laulatuse igal võimalusel takistada püüdmine jne. 

Pruutpaari valimise variante
  • Loosi teel – eelnevalt peaks kindlaks tegema, kas kõik on asjaga ka nõus. Kõik noored ennast pruudi või peiu rollis mugavalt ei tunne. 
  • Katsed – poisid valmistavad ette ülesanded tüdrukutele (nt pesu pesemisest puude lõhkumiseni) ja tüdrukud valmistavad ette ülesandeid poistele (patsipunumisest jalgratta parandamiseni). 

Veel näiteid pruutpaari valimise katsetest: söögi tegemine, nuku mähkimine, abieluettepaneku tegemine, armastuskirja/luuletuse kirjutamine, lillekimbu valmistamine, meigi tegemine. Küsimused–vastused-mõistatused (erinevad teemaküsimused meigist jalgpallini), abieluettepaneku läbimängimine, kirjatükk “Mina 10 aasta pärast”.

Tüdrukute- ja poisteõhtu – Pärast pruudi ja peiu valimist võib toimuda ka tüdrukute- ja poisteõhtu. Enamasti on tüdrukuteõhtul jutu ajamine koos küünte värvimise, näomaskide ja soengute tegemisega pruudile. Poisteõhtul panevad poisid peigmehe erinevate ülesannetega proovile.

Pulmapäeva kava – Mida läbimõeldumalt on korraldatud pulmapäev, seda põnevam. Hea on mõelda tavalisele Eesti pulmale, kus pulm on ikka pikk sündmus. 

Laulatus – Koos altarile kõndimise, vannete, “jah” ütlemise ja muude laulatuse juurde kuuluvate traditsioonidega.

Pruudi/peiu katsumused – Lapse mähkimine, teineteise kohta küsimustele vastamine, lindi sidumine puu külge, pruudirööv, avavalss jms

Õhtusöök – Alati on võimalik rühma toitlustajaga läbi rääkida, et sel päeval oleks võimalik lauda katta pidulikumalt. Uurige eelnevalt toiltustajalt, kas oleks võimalik, et nad valmistavad pulmatordi või tehke seda näiteks koos rühmaga.

Kõned – Vastavalt rollidele saavad pulmakülalised söömise ajal sõna võtta ja paarile õnne ja soovitusi jagada.

Traditsioonilised pulmamängud – Erinevad võistlused perekondade vahel, pruutpaarile; lõbusad seltskonnamängud, jne.

Lõkkeõhtu

Sama vana traditsioon kui malev ise. Soovituslik juurde mõelda tegevused või eeskava, et lõkkeõhtu laiali ei valguks ja oleks põnev.  Aitab luua rühmas kodust ja sooja õhkkonda ning aitab liita rühmaliikmeid. Lõkkeõhtu juurde kuuluvad grillimine, laulmine, kitarrimäng, vahukommid jne. 
NB! Mõtle kindlasti ohutusele: kus võib lahtist tuld teha, kes jälgib lõket, kas läheduses on vett jne.

Teemapäevad

Maleva igapäevaellu vahelduse toomiseks või sõprusrühmaga ühisosa leidmiseks on hea korraldada erinevaid teemapäevi. Mõtle teemapäevade puhul läbi, millal on see sobilik (kas rühm on valmis) ning mis on päeva üldisem eesmärk – rühma ühtsemaks liitmine, millekski valmistumine vms.
Stiilipäev – Lase fantaasial lennata. 
Spordipäev – Vürtsi lisab päevale teema määramine: nt 80-ndad, olümpiamängud, Vana-Kreeka jne.
Matkapäev – Tutvu eelnevalt matkamise ABC-ga.
Teatri/impro päev – Erinevad impromängud; lase noortel gruppides etluskava/playbox/näidend ette valmistada

Sõprusrühm

Vana maleva traditsioon on minna külla lähimale malevarühmale. Kindlasti peab kohtumine olema hästi läbimõeldud ja organiseeritud, vastasel juhul võivad külalised ennast võõras kohas kohmetult või üleliigsena tunda. Korraldatakse rühmadevahelisi mänge ja võistlusi. Hea võimalus harjutada kokkutuleku jaoks sportmänge, etlust, demonstreerida rühma lippu jne. Kahte rühma aitab lähendada see, kui korraldada ühiselt nt teemapäev või malevapulm. Kombekohaselt vahetavad sõprusrühmad rühmaembleeme. Sõprusrühma embleem käib rühmajuhtidel ja malevlastel jaki seljale.

Kokkutulekuks valmistumine

Kokkutulekul edukalt esinemiseks tuleb ettevalmistusi teha juba malevarühmas. Rühma ajal harjutatakse sportvõistlusteks (võrkpall, köievedu ja teatevõistlus), erinevateks etteasteteks ning luuakse rühma sümboolika. Tihti luuakse ka oma rühmale spordivõistlustel kaasaelamiseks ergutushüüdeid.

Rühma sümboolika – Luuakse rühma toimumise ajal noorte eestvedamisel. 
Rühmalipp – Teostus rühma enda valida. Ei pea tegema traditsioonilist riidest lippu, kasutada võib kõike käepärast. Lipp iseloomustab rühma nime, liikmeid, rühma toimumiskohta, tehtud tööd jne. Lippu peaks olema võimalik maleva kokkutulekul rongkäigus kaasas kanda.
Rühmalaul – Laulu võib sisse põimida rühmale iseloomulikke tegevusi, rühma kombeid ja nalju. Meeles peab pidama ka seda, et laulu oleks teistel kokkutulekul meeldiv ja huvitav kuulata. Laul on muusikaline võimalus oma malevakogemust ka teistega jagada.
Rühmaembleem – Iga rühma poolt loodud embleem rühma identifitseerimiseks.

Teemarühmad

Teemarühma rühmajuhil on enamasti mingi teema või valdkond, milles ta end koduselt tunneb ning on valmis oma teadmisi ja oskusi noortega jagama. Sellises rühmas on ühistegevused osaliselt või täielikult seotud selle konkreetse valdkonnaga: näiteks teater, improteater, teadus, riigikaitse, rahvatants, vaimne tervis. Võib kutsuda ka külalisi teemavaldkondadest töötubasid tegema. Teemarühmal on ideaalis ühine eesmärk, mida rühma jooksul ette valmistatakse, näiteks teatrirühmal lavastus/film; muusikarühmal kontsert vms.

Väljasõidud

Uuri, mis võimalused on ümbruskonnas väljasõiduks – olgu selleks vaatamisväärsused, mererand, matkarada, seikluspark, kultuuriüritused, sõprusrühma külastus, muuseum, lähedalasuva linna külastus vms.

Töötoad

Töötuba on justkui lühike intensiivkursus väikeses rühmas, kus asjatundja juhendab ja õpetab huvilisi. Seda võib läbi viia nii rühmajuht, malevanoor kui ka keegi väljaspoolt malevarühma. 

Ideid töötubadeks: esmaabi, karjääriinfo, tööohutus, kokandus, disc golf, võrkpall, eneseareng, jooga, meditatsioon, improteater, ellujäämise õpetus, patsipunumine, sotsiaalmeedia, laulukirjutamine, pillimäng.

Näiteid mängudest

Nimemängud

Tekimäng
Vajalikud vahendid: tekk/lina
Moodustage kaks gruppi. Kahe grupi vahel hoitakse eesriidena tekki. On oluline, et vastasmeeskondade liikmed teineteist ei näeks. Kumbki meeskond peab igaks vooruks valima kellegi, kes liigub eesriide juurde. Seejärel langetatakse tekk ning eespool olijad ütlevad kiiruse peale vastase nime. Kiirem vastaja saab ära arvatud nimega mängija enda meeskonda lisaks. Mängida võib näiteks kindla arvu noore või kuniks ühes meeskonnas on alles vaid teatud arv mängijaid.

Nimemäng palliga
Vajalikud vahendid: pall
Mängijad seisavad ringis. Esimene, kelle käes on pall, viskab selle teisele mängijale, öeldes samal ajal enda nime, ning seejärel kükitab. Nii visatakse palli mängijate vahel risti-rästi kuni kõik kükitavad. Viimane püstiseisja viskab palli esimesena kükitanule. Tõustakse püsti ja tehakse uus ring. Seekord tuleb pall visata täpselt samale inimesele, kellele enne, öelda selle mängija nimi, ja kiirelt kükitada. Huvitavamaks muutmiseks võib panna ringi ka tagurpidi käima.

Tutvumismängud

Mis on sinul kotis?
Omavahelise tutvuse sobitamiseks ja nimede meeldejätmiseks sobib endast rääkimine läbi mõne eseme. Mängujuht palub kõigil osalejatel võtta oma isiklike asjade seast midagi (kokkuleppeliselt 1-3 asja), mis neid iseloomustab. Asja(de) leidmiseks võib anda põnevuse loomiseks lühikese aja (näiteks üks 30sek, 1min). Moodustatakse ring, istudes või seistes, ja igaüks räägib, miks ta just sellise eseme on valinud ning kuidas see teda iseloomustab. Selline tutvumine aitab kaasa positiivse õhkkonna loomisele ning aitab meelde jätta inimese tausta. 

Profiili loomine
Vajalikud vahendid: paber, kirjutusvahendid
Igaüks saab paberilehe ning ülesande endast sellele väike pilt joonistada. Kõik pildid asetatakse ruumi keskele maha, kust igaüks kellegi teise pildi valib. Nüüd on ülesandeks pildil olev inimene üles otsida ning tema kohta midagi teada saada. Vastused kirjutatakse vastava inimese pildiga paberile. Mängujuht võib esitada suunavaid küsimus: Mis su nimi on? Mis koolis õpid? Mis vabal ajal teed, hobid? Kelleks unistasid lapsena saada? Millised on sinu lemmikraamatud, -filmid, -vaba aja veetmise viisid. Voore võib teha mitu, asetades jällegi paberid ruumi keskele ning igaüks valib uue paberi. Lõpetuseks tehakse ühine ring. Igaüks peab tutvustama teistele inimest, kelle pilt tal käes on.

Speed dating
Moodustage kaks ringi – sisemine ja välimine. Noored istuvad või seisavad nägudega vastamisi. Voore võib teha vastavalt soovile lühemaid ja pikemaajalisi. Igaks vooruks anna noortele erinev teema, mille üle nad arutlema peavad. Alustada võib lihtsamatega, näiteks „Kuidas malevasse sattusid?“ ning edasi minna juba keerulisemalt, näiteks „Mis on sinu suurim hirm?“ Kui voor läbi saab, liigub vastavalt kokkuleppele sisemine või välimine ring ühe inimese võrra edasi.

Meeskonnamängud

Ämblikuvõrk
Vajalikud vahendid: nöör, kaks puud/posti
Kahe puu või mõne muu tugeva seisva asja vahele on risti-rästi seotud võrgustik. Augud peaksid jääma erineva kujuga, aga sellised, et inimesed vahelt läbi mahuvad. Meeskond peab saama teisele poole nii, et iga liige tohib minna vaid läbi kindla augu, rohkem seda auku kasutada ei saa. Ülevalt ja alt võib ka minna. Kui keegi nöörile vastu läheb, peab kogu meeskond otsast peale alustama. Võib panna ka ajalimiidi, nt kui rühmas on 15 noort, siis 10 minutit. 

Numbrite loendamine
Mängijad lamavad põrandal või seisavad silmad kinni ja hakkavad numbreid loendama. Igaüks tohib üht numbrit öelda vaid ühe korra ja kui sama numbrit üheaegselt öeldakse, alustatakse algusest. 

Kuristik
Vajalikud vahendid: pudel, nöör/harjavarred vms piirideks
Mängujuht võib jutustada sissejuhatuseks loo, mille käigus toimus maavärin ning koos matkanud seltskonna vahele tekkis põhjatu-lõputu kuristik. Oli väga palav päev ning veepuudus kerge tekkima. Küll aga oli seltskonnal alles vaid üks pudel vett, mida omavahel jagama pidi hakkama.
Mängijad jagatakse kaheks grupiks ning nende ette märgitakse piirid (mida hiljem edasi liigutada saab), millest kumbki tiim üle astuda ei tohi. Kahe piiri vahele jääb teatud vahemaa (kuristik), mis iga vooru järel suurenema hakkab – alustada võib näiteks ühest meetrist. Mängijate ülesanne on üle kuristiku üksteisele pudelit andma hakata ning iga õnnestunud vooru järel liigutab mängujuht piire, nii et kuristik muutub laiemaks. Mängujuhi ülesanne on ära tunnetada, millal mäng lõpetada – et vahemaa ületamatult suureks ei muutuks ning mängijatel eduelamus jääks.

Usaldusmängud

Kukkuja püüdmine
Üks grupiliige seisab kõrgemal (nt tooli, laua peal), teised seisavad selle ees, käed ette sirutatud.  Püüdjad seisavad kahes rivis, käed omavahel kokku pandud, et oleks mugav püüda. Kõrgemal seisev inimene langeb neile kätele. Seda harjutust ei ole mõtet teha, kui tähelepanu on hajumas ning grupiliikmete vahel ei ole veel usaldust saavutatud, vastasel juhul võib juhtuda õnnetusi või tekkida usaldamatus. 

Pime kuningas
Harjutus, mida võib teha alles siis, kui usaldus on saavutatud. Grupp tuleb paaridesse jagada. Paarist üks on kuningas ja teine teener. Kuningas on pime ning kõnnib ruumis vabalt ringi. Teenri ülesanne on hoida kuningas tervena, ilma teda suunamata, vaid seistes takistustel ees. Otseselt kuningat kätega puudutada ei tohi. Kuningas võib ise valida, kuhu ta ruumis liigub ja mis tempoga. Harjutus toimub vaikuses.

Toolide äravõtt
Kõik istuvad toolidele, mis on asetatud ringiks, näoga liikumise suunas. Jalad on maas nii, et põlvedest moodustub täisnurk. Seejärel asetavad kõik oma ülakeha tagumise naabri peale. Peale seda hakkab mängujuht ükshaaval erinevatest kohtadest toole ära võtma seni kaua, kuni ring jääb “püsti” ja üksteise peale toetama nii, et toole polegi enam vaja.

Pimesikud
Kõikidel osalejatel seotakse silmad kinni. Mängujuht viib nad üksteisest eemale ja keerutab kohapeal segaduse tekitamiseks. Seejärel sosistab mängijale kõrva ühe numbri. Enne alustamist valitakse ka juhtmängija, kes peab kõik teised pimesikud rivvi panema numbri kahanemise või kasvamise järjekorras kuidas ise soovib. Rääkida ei tohi keegi. Kui juhtmängija usub, et numbrid on paigas ja ta ise samuti õiges rivi kohas võetakse silmaside ära ja kontrollitakse tulemust.

Ergutus-/reaktsioonimängud

Jookse ringi
Mäng on sobilik jääsulatamiseks ning väikese elevuse tekitamiseks pausi ajal. Mängijad seisavad ringis ning igaüks valib mõttes välja teise mängija. Ei tohi mingil moel välja näidata, kes kelle valis. Mängujuhi korralduse peale tuleb igal osalejal joosta ring ümber selle inimese, kelle ta välja valis. Kuna kõik jooksevad üheaegselt, siis tekib palju elevust ning segadust. Võib teha mitu vooru, iga kord aga valib iga mängija uue inimese.

Ninja
Mängu alustatakse ringis, kõigepealt tulevad kõik keskele kokku ning ütlevad üheskoos “aitäh” (põnevuse loomiseks võite kasutada erinevaid keeli) ning seejärel hüpatakse tagasi ringi võttes ninja poosid. Seejärel algab mäng, kus mängijad püüavad ükshaaval kõrvalseisja käe pihta saada, imiteerides sealjuures ninja’t. Oluline on see, et rünnata saab ainult enda kõrval olevat inimest, liikudes korraga vaid ühe sammu. Pärast rünnakut peab jääma samasse asendisse, ring käib kellaosuti suunas. Kui saadakse kaaslase käe pihta, langeb ta mängust välja. Loeb käelaba peale löömine, mujale lüüa ei tohi ning sellega ei saa ka vastast mängust välja. Ennast võib ka kaitsta, liikudes ühe sammu eest ära. 

Pöial pihus
Mängijad seisavad ringis üksteise kõrval. Vasak käsi asetseb puusa kõrgusel pöial püsti ja parem käsi puusa kõrgusel paremal seisja pöidla juures, olles valmis seda haarama. Märguande peale peab jõudma parema käega haarata naabri pöial ja vasaku käe ära tõmbama, et teine naaber pöialt kätte ei saaks. Kelle pöial kinni haaratakse, lahkub mängust. Esimsed paar korda võib teha prooviringid, kus keegi mängust ei lahku. Märguandeks võib olla näiteks paus muusikas, mängujuhi hüüe, plaksutus, vms.

Silma pilgutus
Mängijad võtavad paaridesse. Kõik mängijad moodustavad ringi. Üks paariline seisab ees, teine tema taga. Kull seisab ka ringis, aga ilma paariliseta. Kull peab tegema ükskõik kellele silma pilgutuse (ühele mängijale, kes seisab oma paarilise ees). Kui mängija näeb, et temale tehti silmapilgutus, siis peab ta jooksma kulli taha. Paariline, kes selle mängija taga seisab, peab püüdma teda kinni hoida. Kui aga tema ees seisev mängija ära sai joosta, muutub nüüd tema uueks pilgutajaks, kes endale uut paarilist püüab leida.

Mõtlemismängud

Psühholoog
Rühmast valitakse välja mängijad, kes mängureegleid ei tea. Juhul kui selliseid mängijaid ei ole, võib rühma näiteks pooleks jagada. Need mängijad saadetakse seejärel seltskonnast eemale ja mängujuht seletab ülejäänud osalistele reeglid. Reeglid on järgmised: eemale saadetud mängijatest saab psühholoogid ja ülejäänutest patsiendid. Kõikidel patsientidel on üks ja sama haigus, nimelt arvavad nad, et nad on inimene, kes istub nendest paremal. Psühholoogi(de) eesmärk on määrata patsientide diagnoos. Seda tehakse küsides patsientidelt “Kas” küsimusi. Patsiendid vastavad justkui nad oleks endast paremal istuv inimene. Kui vastus ei vasta tõele hüüab mängija keda kehastatakse “Psühholoog!” ja selle peale vahetavad kõik mängijad omavahel kohad. Kui seltskonnale on selge kuidas mäng käib, kutsutakse eemale saadetud psühholoogid tagasi ja tal palutakse mängijatele diagnoos panna. Mäng kestab kuni psühholoogid on tuvastanud mis patsientidel viga on.

Must maagia
Valitakse välja maag, kes on reeglitega kursis (kui selliseid mängijaid ei leidu, selgitab mängujuht ühele mängijale reegleid). Maag eemaldub seltskonnast ning mängujuht palub teistel mängijatel omavahel kokku leppida mingi ese ruumis või detail mõne mängija küljes.  Maag kutsutakse ruumi tagasi ning mängujuht hakkab osutama erinevatele esemetele ja küsima: “Kas see?” ning maag vastab. Mingi hetk osutab mängujuht esmele, mis on musta värvi. Sellele järgnev asi on SEE (mis oli mängijate vahel eelnevalt kokku lepitud). Seejärel läheb maag uuesti eemale ning lepitakse kokku uus ese. Mängijad võivad ka ise proovida maagi rolli, püüdes mängu nippi ära arvata. Mängu põnevuse hoidmiseks võib mängija, kes nipist aru on saanud, seda esialgu enda teada hoida.

Loomingulisust arendavad mängud

Mida saab teha markeriga?
Vajalikud vahendid: Olemasolevad esemed
Tegemist on loovust soodustava ajurünnakuga. Mängujuht alustab ringi: Minu käes on marker ja seda saab kasutada näiteks lilletoena. Peale seda annab ta markeri enda kõrval istujale. Marker antakse ringis edasi ja iga osaleja pakub enda variandi, milleks või kuidas võib markerit kasutada. Markeri asemel võib kasutada ükskõik, millist muud eset ruumis ning see ei pea tingimata käest-kätte liikuma. Ideid võib pakkuda ka läbisegi, siiski tasub jälgida, et kõik osalejad ajurünnakus aktiivselt panustaksid.

“Ma ostsin poest…”
Vaja on kahte vabatahtlikku; üks neist läheb ruumist välja, teine jääb sisse ja talle määratakse koos keerulisem sõnapaar, näiteks “lepatriinu täpilised püksid” (või midagi, mis leiutati, millega midagi teha saab: näiteks triikraud, millega saab kohvi keeta). Nüüd tuleb mängija ukse tagant sisse ja istub esimese vabatahtliku ette, peidab oma käed ära ning hakkab rääkima, mis ta ostis (teadmata, mis eelnevalt kokku lepiti). Teine vabatahtlik on ta selja taga, ning kasutab oma käsi eesistuja käte asemel – ta ei tohi rääkida ega muid häälitsusi teha. Eesolija räägib tema taga istuva inimese käte põhjal. Oluline on see, et jutt ei katkeks, tuleb improviseerida. Mängu mängitakse, kuni ese on ära arvatud, ning valitakse uued vabatahtlikud.

Miks sa tööle hiljaks jäid?
Arvaja (edaspidi Hilineja) saadetakse ruumist välja, samal ajal kui ülejäänud grupp talle kolm absurdset hilinemise põhjust välja mõtleb (näiteks: “Mu hommikukohv ärkas ellu ja jõi hoopis minu ära”, “Jack Sparrow tahtis mu transporti kaaperdada”, “Nägin unes, et ma olen juba pensionil”). Lisaks valitakse veel kolm vabatahtlikku, kellest üks ehk Boss jääb Hilineja vastu istuma, et teda vajadusel arvamisel suunata. Bossi selja taga on kaks ülejäänud vabatahtlikku, kes kehakeele abil selgitavad Hilinejale kokkulepitud põhjused. Mängu võib uute vabatahtlikega korrata.

Fotolavastused
Grupp jagatakse väiksemateks, vastavalt osalejate arvule 2-4, tiimiks. Ette antakse erinevad teemad ja piiritletakse ala, kus mäng toimub. Ülesanne on oma tiimiga teha fotolavastused etteantud teemadega. Teemadeks võivad olla näiteks: “Malevlane tööhoos”, “Rühmajuht puhkeajal”, “Malevas ikka juhtub”, “Kes ei tööta, see ei söö”, jne. Mõistlik on ka panna paika aeg, näiteks 30 min, 1 tund, olenevalt ala suurusest ja teemade arvust. Hiljem kogunetakse ning jagatakse fotosid kogu grupiga, võib korraldada ka parima foto hääletuse. 

Šketsid
Vajalikud vahendid: erinevad olemasolevad esemed, kotid
Grupp jagatakse väiksemateks tiimideks, olenevalt inimeste arvust näiteks 3-5 liikmelisteks. Iga tiim saab koti erinevate esemetega (näiteks: hambapasta, käekell, sokk, lusikas, muud olemasolevad esemed) ning igal tiimil peaks olema kotis sama arv esemeid, kuid erinevad. Samuti võib anda igale tiimile ette teema teema. Selleks võib olla näiteks laste muinasjutud, ühiskonnas aktuaalsed teemad, osalejate enda poolt välja pakutud ja loositud teemad, vms. Ülesanne on ettenähtud aja jooksul (näiteks 15 minutit) valmistada ette škets ning see hiljem kõigile esitada.

Seltskonnamängud

Toolidel edasi istumine
Vajalikud vahendid: mängukaartide pakk, toolid
Mängijad istuvad toolidel ringis. Neile jagatakse kätte üks kaart. Ülejäänud kaardipakk jääb mängujuhi kätte ning ta hakkab sealt kaarte võtma. Kui mängujuht nimetab kaardimasti, mis mängijale sattus, peab ta ühe koha võrra ringis edasi liikuma (kui kõrvaloleval toolil juba istub keegi, peab mängija talle sülle istuma). Kui kaardipakist tõmmatakse välja mast, mis on mängijal, kellel on keegi juba süles, ei ole tal võimalik edasi liikuda. Mäng lõpeb kui keegi mängijatest oma algkohale tagasi jõuab.

Notsu röhh-röhh
Vajalikud vahendid: padi, sall/rätik
Ühel mängijal seotakse silmad kinni ja antakse kätte padi, ülejäänud istuvad tema ümber ringis. Pimedat mängijat keerutatakse ümber oma telje. Seejärel tuleb tal panna padi kellegi sülle ja sinna peale istuda. Pime mängija hüüab: “Notsu röhh-röhh!”, mille peale see, kelle süle ta istub, vastab talle sea häält immiteerides: röhh-röhh. Kui pime mängija tunneb röhkija ära, vahetuvad rollid, kui mitte, järgneb kordusring.

Puudutan millega ja mida?
Vajalikud vahendid: paber, kirjutusvahendid
Iga osaleja saab kaks paberitükikest ning mõlemale paberile kirjutab ühe kehaosa (erinevad). Mängujuht korjab paberid ühte kaussi kokku ning segab need läbi. Võetakse ringi ning esimesed kaks mängijat (A ja B) võtavad kausist mõlemad ühe paberi. Nende kahe ülesandeks on paberil kirjeldatud kehaosad ühendada. Mänguga liitub järgmine mängija (C), kes võtab koos mängijaga B kausist mõlemad ühe paberi. Taaskord tuleb ühendada omavahel paberil olevad kehaosad. Seda tehes ei tohi eelnevate mängijate ühendused katkeda. Järjest ühekaupa liituvad sama süsteemi kasutades kõik mängijad. Viimane mängija võtab paberi koos mängijaga A. Mida kauem mängijad poose hoiavad, seda lõbusam on, kuid tegelikkuses ei ole otsest vajadust pärast ringi täissaamist edasi poosides olla. Mängu keerukamaks muutmiseks võid asetada kehaosade vahele mängukaardid, mis ei tohi sealt enne ringi täissaamist maha kukkuda.

Kokkuvõtvad mängud ja tegevused

Lõngamäng
Vajalikud vahendid: lõngakera
Lõngakera veeretatakse ringis istudes üle ringi vabalt valitud järjekorras nii, et iga üks kelle juurest lõng läbi läheb hoiab sellest kinni, ehk tekib suur sik-sakiline rägastik ringi keskele. Hiljem saab tagurpidi lõnga veeretades lõngakera jälle kokku. Tagasisides saab seda kasutada nii, et lõngakera lahti veeretades öeldakse näiteks tegevusest/päevast kogetud negatiivne lugu ja kokku kerides positiivne. 

Skaala
Ruum jagatakse mõtteliseks 0-100% skaalaks. Harjutuse läbiviija esitab erinevaid väiteid ning osalejad valivad skaalal enda jaoks õige koha, kui palju iga väide tema kohta kehtib. 
Seda harjutust võib läbi viia mõne mängu järel, näiteks esitades väiteid: “Tundsin end mängu ajal turvaliselt”, “Tegin rühmakaaslastega koostööd”, “Mängiksin seda mängu veel”. 
Harjutust võib kasutada ka näitkes rühma lõppedes, tehes kokkuvõtteid töö, kaasmalevlaste, ja muu kogetu kohta. Võib järgneda ka arutelu, miks nii vastati.

Iseloomustused
Vajalikud vahendid: Paberilehed/vihikud/ümbrikud ja kirjutusvahendid
Harjutust võib läbi viia mitmel moel. Näiteks võib istuda ringis – iga noor saab paberi, kuhu kirjutab oma nime. Pabereid antakse ringis edasi nii, et kõik kirjutavad sinna peale mõne lause selle inimese kohta. Tuleks rõhutada, et tegu on positiivsete iseloomustuste/mälestustega.
Teine variant on võtta vajalik arv vihikuid, igale neist kirjutada ühe noore nimi ning näiteks maleva viimase päeva/õhtu jooksul saavad noored vihikutesse iseloomustusi/häid mälestusi üksteisele kirjutada.
Kolmas variant on kleepida seinale iga malevlased nimega ümbrik, kuhu noored saavad panna kirjakesi iseloomustuste ja mälestustega.

Headuse koridor 
Kogu rühm seisab kahes veerus nägudega teineteise poole, nii et tekib koridor. Üks rühmajuht on saatja, teine vastuvõtja. Noor kõnnib läbi koridori, silmad kinni, ning “koridor” sosistab talle kõrva häid sõnu. 

Kalliring
Rühm on ringis, ring läheb vastavalt soovile paremale/vasakule. Tuleb teha enda kõrval olevale inimesele kalli ning öelda talle kompliment. Saab teha ka mõne raske päeva lõpus, kui tuju vaja tõsta.

Kasutatud allikad

SA Õpilasmalev, 2017. Rühmajuhi käsiraamat

Fotod:  Sihtasutus Õpilasmalev pildiarhiiv

MALEVA RÜHMAJUHT

Lahemaa malevarühm tööl Kõreta talus 2020. aastal. Allikas: Sihtasutus Õpilasmalev pildiarhiiv.

Kes on rühmajuht?

Rühmajuht on vastava ettevalmistusega täisealine malevarühma juhendaja. Vastutab malevarühma toimimise eest. Rühmajuhi tööülesannete hulka kuuluvad rühma ettevalmistus ja läbiviimine; sh töökasvatus, ühistegevuste korraldamine, suhtlemine erinevate osapooltega, dokumentatsioon jms. 

Malevlase silmis võib rühmajuht olenevalt olukorrast olla vanem vend või õde, töödejuhataja, kubjas, diskor, treener, mängujuht, kohtumõistja, piiride seadja, rattaketi õlitaja, elektrik, unejutu vestja, südamemurede lahendaja, mõistuse hääl ja toetav õlg.

Rühmajuht peaks oma tegevustes ja otsustes lähtuma noorsootöö alusteks olevatest kasvatuslikest põhimõtetest, noorsootööga seonduvast seadusandlusest ning ohutus- ja tervisekaitsenõuetest, töökasvatusest, noorsootöötaja kutse-eetikast, maleva kodukorrast ning kokkulepetest erinevate osapooltega. Mõningatel juhtudel on malevakorraldaja koostöös rühmajuhtidega töötanud välja rühmajuhi hea tava, milles lepitakse kokku ootused rühmajuhi tegevusele ja käitumisele erinevates olukordades. 

Sihtasutuse Õpilasmalev rühmajuhi hea tava

Rühmajuhi heast tavast lähtumine praktikas

Rühmajuhi tööks vajalikud oskused ja teadmised

Kuidas saada rühmajuhiks?

Rühmajuhiks saamine eeldab vastava koolitusprogrammi läbimist.

Esiteks, noorsootöötaja osakutse omandamine, mis moodustab olulise (ja ka suurima osa) koolitusprogrammist. Osakutseid on erinevatel tasemetel kolm:

  • laagrikasvataja osakutse, tase 4 – ainult laagrikasvataja laagris või rühmajuht malevas, tegeleb otse noortega ja vastutab oma rühma eest;
  • laagrikasvataja-juhataja osakutse, tase 6 – nii kasvataja kui juhataja laagris või malevas nii rühmajuht kui korraldaja, tegeleb nii otse noortega kui juhib laagrit või malevat, tegeleb juhendamisega ning arendustööga;
  • laagri juhataja osakutse, tase 7  – ainult laagri juhataja laagris või korraldaja malevas, noortega enam otseselt kokku ei puutu, vaid tegeleb arendamisega ja mitte ainult kohalikul tasandil.

Täpsemalt saad osakutse tasemete kohta lugeda Kutsekoja kodulehel olevatest kutsestandarditest.

Osakutse taotlemiseks tuleb läbida esmaabikoolitus ning minimaalselt
32-tunnine koolitus, mis annab ülevaate laagrikasvataja tööks vajalikest kompetentsidest (noorsootöö korraldamine, turvalise keskkonna tagamine, noorsootöötaja kutset läbivad kompetentsid ning laagrikasvataja-juhataja koolituse puhul ka juhtimise kompetents). Vastavaid koolitusi korraldatakse mitmel pool üle Eesti ning selle kohta leiab infot Harno veebilehelt.

Teiseks, täiendav ehk nö malevaspetsiifiline ettevalmistus. Rühmajuhtide terviklikuma ettevalmistuse nimel väga oluline, sest laagrikasvataja või laagrikasvataja/-juhataja osakutse omandamine ei kata malevaspetsiifikat (töökasvatus, maleva traditsioonid jms). Täiendava ettevalmistuse juures on põhiroll pigem malevakorraldajal endal ja ka kogemusega rühmajuhtidel. Kui aga malevakorraldajal endal ei ole piisavalt võimalusi või vajalikke kogemusi koolituse läbi viimiseks, võib otsida võimalusi teiste malevakorraldajatega koostöö tegemiseks. Koolituse korraldamise spetsiifikast saad lugeda lähemalt malevakorraldaja peatükist.

Lisaks vajalike koolituste läbimisele peab tulevane rühmajuht läbima tervisekontrolli ning esitama oma tööandjale ehk malevakorraldajale vastava tõendi. Samuti peab rühmajuht olema teadlik, et lähtuvalt Lastekaitseseadusest on laste ja noortega töötavatele isikutele seatud teatavad piirangud, mille kohta teeb HARNO osakutse taotlemisel karistusregistri päringu.

Lisaks protseduurilistele ettevalmistustele peaks rühmajuht püüdma enda ka vaimselt ette valmistada. Siinkohal on abiks näiteks juba kogenud rühmajuhtidega vestlemine ja kogemuste jagamine. Kindlasti saab malevakorraldaja seda protsessi toetada, aidates teadlikult luua rühmajuhtide vahel kogukondlikke sidemeid või siis soodustades kontakte teiste piirkondade rühmajuhtidega.

Mõned küsimused, mida endalt (või kogenud rühmajuhtidelt) enne maleva algust küsida:

  • Kuidas ma tavaliselt konflikti- ja pingeolukordades käitun? Mida ma saan teha, et ettearvamatud olukorrad võimalikult konstruktiivselt lahendada?
  • Kuidas ma suhtun erineva tausta ja maailmavaadetega noortesse ning kuidas suudan toetada tuge vajavaid noori (näiteks muukeelsest perest pärit või erivajadusega noor)?

Kui rühmajuht on kindel enda soovis rühmajuhina tööle asuda, tuleks läbi rääkida töötamise tingimused ja ootused malevakorraldajaga – kuidas on jagatud vastutus erinevate osapoolte vahel, millised on rühmajuhi ülesanded enne rühma toimumist, rühma ajal ning pärast rühma lõppu (näiteks, kas rühmajuhilt eeldatakse koos rühmaga piirkondlikul kokkutulekul osalemist). Kuna rühmajuht on piltlikult öeldes malevakorraldaja visiitkaart, tuleb olla kindel, et töö sisust, eesmärkidest ja põhimõtetest on ühtmoodi aru saadud.

Enne rühma

Kui rühmajuht ja malevakorraldaja on teineteise ootustest teadlikud ning vastastikused kokkulepped rühmajuhi tööle võtmisega kinnitatud, algab töö malevarühma ette valmistamise heaks. Siinkohal võivad olla rühmajuhi ülesanneteks näiteks rühma komplekteerimine, noorte, lapsevanemate, tööandja ja teiste osapooltega suhtlemine, rühmaprogrammi koostamine ning võimalusel rühma toimumise asukoha külastamine.

Rühma komplekteerimine

Malevakorraldaja ülesanne on anda rühmajuhile üle juba komplekteeritud malevarühm, mis on kokku pandud registreerunud noortest. Seejärel teeb rühmajuht kindlaks, et kõik end rühma kirja pannud noored saavad kätte vajaliku info õigel ajal. Üheks heaks praktikaks on võtta otse noorega telefoni teel ühendust ning anda talle esmane info rühma toimumise kohta. Samuti on esmase kontakti eesmärk saada noorelt kinnitus, et ta antud rühma tulemas on. Kui noor kinnitab enda tuleku, on järgmiseks sammuks kinnituskirja saatmine e-maili teel. Kinnituskiri on mõistlik saata nii noorele kui lapsevanemale, kuna võib juhtuda, et noored ei vaata oma e-postkasti piisavalt tihti.

Kinnituskirja sisu:

  • Rühma toimumise aeg ja koht
  • Palve noorel enda osalus ka kirjalikult kinnitada
  • Kui malevas on osalustasu, siis selle tasumise info
  • Rühmajuhi kontaktid

Kui noor oma kohast loobub, tuleks leida tema asemele keegi teine – malevakorraldaja peaks tagama ligipääsu nende noorte kontaktidele, kes on ootejärjekorras. Samuti võib rühmajuht sobivate noorte seas malevarühma reklaamida (uurida näiteks juba rühma kinnitatud noortelt, kas neil on tuttavaid, kes sooviksid rühma tulla; kasutada sotsiaalmeediat, jne). Kuna tööandja on tööde planeerimisel kindla rühma suurusega juba arvestanud, tuleks tagada, et malevasse jõuab tõepoolest kokkulepitud arv noori.

Logistika ja olme planeerimine

Rühma toimumise koha eelkülastus

Programmi efektiivsemaks koostamiseks ning malevarühma ladusamaks sujumiseks on soovitatav enne malevarühma algust külastada rühma asukohta, mille käigus kohtuda tööandja, majutaja ning toitlustajaga.

Juhul kui rühma toimumise asukohta pole võimalik eelnevalt külastada, tuleks kõigi osapooltega siiski ühendust võtta. Nagu malevakorraldaja peatükis öeldud, on malevarühma kaasamine tööandja jaoks rahaline väljaminek, mille eest ta loodab saada lubatud kasu tehtava töö näol. Kui tööandja ei ole varem noori tööle võtnud, võivad tal olla teatavad hirmud või eelarvamused, mida aitavad kummutada rühmajuhi professionaalne suhtumine, vastutuse võtmine ja vastastikuse usalduse loomine. Sama lugu on majutaja ja toitlustajaga, kes ootavad, et nende ruumid ja inventar oleks pärast maleva lõppu sama heas korras ning vastastikune koostöö oleks meeldiv. Kasulik on mõelda end hetkeks tööandja, majutaja või toitlustaja rolli – kui oleksid ise ettevõtja, kes võtab 2-3 nädalaks enda juurde tööle või elama kamba noori, millised küsimused võivad sul tekkida ning mis infot ja kokkuleppeid sa vajaksid selleks, et eesootavale kogemusele rahuliku südame ja positiivse meelega vastu minna?

Vajalikud vahendid ja dokumentatsioon

Enne rühma algust tuleb teha kindlaks, et kõik vajaminev rühma läbiviimiseks on olemas. Siin tuleb tihti appi ka malevakorraldaja, kellega läbi rääkida, kust vajalikud vahendid saada.

  • Noorte ja vanemate kontaktandmed
  • Tööandja, toitlustaja, majutaja ning vajadusel
    transporditeenuse pakkuja kontaktid
  • Esmaabi tarbed
  • Ühistegevusteks vajalik: paberid, pliiatsid, meisterdamistarbed,
    mängude vahendid ja sporditarbed jne
  • Dokumendid: rühmapäevik, tööajatabel, tööpäevik
  • Kui programmi on sisse planeeritud suuremad üritused (näiteks teemapäevad, riigikaitse alased tegevused, orienteerumine vms), siis tuleb selleks vajaminev eelnevalt hankida

Malevasuve avamine

Malevasuve avamine Tallinnas Vabaduse väljakul 2017. aastal. Allikas: Sihtasutus Õpilasmalev pildiarhiiv.

Kui piirkonnas toimub malevasuve avamine, millest plaanitakse osa võtta, on rühmajuhi ülesandeks oma rühma noori sellest õigeaegselt teavitada ning koostöös malevakorraldajaga organiseerida vajadusel sündmuspaika jõudmine. Rühmajuht peaks kandma hoolt selle eest, et malevanoored tunneksid end üritusel oodatuna ning turvaliselt. Siinkohal saab palju teha ära oma suhtumise ja eeskuju näitamisega, võttes julgelt ja heatujuliselt osa näiteks ühislaulmisest või -tantsimisest, hõigates rongkäigus tervitusi teistele rühmadele või kaasaelajatele ning olles juba enne ürituse algust oma rühma jaoks olemas ja nendega vahetult suheldes.

Noortega kohtumine

Pärast rühma täielikku komplekteerimist on soovitatav korraldada noortega esimene kohtumine – see võiks võimalusel toimuda vähemalt kaks nädalat enne malevarühma algust.

Esimesel kohtumisel:

  • Tutvusta ennast ja tee näiteks esimene nimering või tutvumismäng
  • Anna ülevaade malevarühmast: töö iseloom, eluolu, transport malevakohta, esialgne päevaplaan
  • Räägi noortele, mida peaks malevasse kaasa võtma 
  • Uuri toitumise eripärade kohta, et saaksid vajaliku info
    toitlustajale edasi anda
  • Tehke esimesed kokkulepped: milline hakkab teie rühm välja nägema
  • Tutvusta maleva kodukorda
  • Tutvusta noortele malevakorraldaja koostatud töölepingut
    ja tee kindlaks, et kõik saavad lepingu sisust aru 
  • Jaga noortele lepingud ja infokiri lapsevanemale viimiseks

Praktika näitab, et noored kipuvad olulisi asju koju unustama ning meeldetuletuseks võiks rühmajuht koostada nimekirja. Mida noored malevasse kaasa peaksid võtma, võib tihti näiteks töö iseloomust oleneda, kui põhiliselt on vajaminevad asjad järgnevad:

Kogu eelseisev info tuleks kindluse mõttes saata noortele (ja lapsevanematele) meili teel pärast kohtumist.

Rühmaprogrammi koostamine

Valgjärve 2 rühmaprogrammi planeerimine 2016. aastal. Allikas: Sihtasutus Õpilasmalev pildiarhiiv

Rühmajuhi üks oluline ülesanne on luua läbimõeldud programmi abiga rühmast koostöövõimeline ja hästi toimiv meeskond. Selles võiks rühmajuht tugineda grupi arengufaaside teooriale, mille kohaselt läbib iga grupp üksteisele järgnevad arengufaasid: sõltuvusfaas, konfliktifaas, eraldumise faas, koostööfaas ja lahkumise faas. Sellest lähtuvalt kujuneb üldine rühmaprogrammi ülesehituse loogika: alustuseks tutvumist ja üksteise tundma õppimist soodustavad tegevused ning seejärel samm-sammult keerulisemate ja enam koostööd nõudvate tegevuste poole liikumine. 

Siinkohal tuleb meeles pidada, et eelnevalt koostatud programm on rühmajuhile toetavaks baasiks – tuleb olla valmis muutusteks, mis võivad olla tingitud nii ilmast, noorte soovidest ja vajadustest kui ka muudest asjaoludest. Selle tarbeks on mõistlik koostada programm selliselt, et tegevusi on jätkuks nii õue- kui sisetingimustesse ning et valikus oleks nii rahulikumaid kui intensiivsemaid mänge. Samuti tuleks varieerida erinevaid tegevusi, mitte kolm päeva järjest näiteks pallimänge mängida. Igal tegevusel ja mängul peab olema eesmärk ning rühmajuht peaks olema enne maleva algust varunud piisavalt palju erinevaid tegevusi, mille hulgast hiljem kohapeal valikuid teha. 

Esialgse päevakava saab rühmajuht panna paika, kui kokkulepped töö- ja söögiaegade osas on tehtud. Üks päevakava oluline osa on ka puhkeaeg, mis on tähtis nii noortele kui rühmajuhile endale.

Tegevused erinevates rühma arengufaasides

Igal faasil on kindlad tunnused ning noori igapäevaselt jälgides saab aimu sellest, millises etapis parasjagu ollakse ning vastavalt sellele näiteks planeeritud mänguliike edasi rakendada või liikuda juba järgmiste juurde, vastavalt rühmadünaamikale. Tasub meeles pidada, et iga rühma puhul on faaside avaldumine erinev ning seetõttu pole võimalik nende kestust ajaliselt paika panna.

On hulk tegevusi ja mänge, mida sobib korraldada pea igal ajal, kui esmane tutvumine on tehtud. Nende hulgas on kõiksugu liikumismängud, ergutusmängud, reaktsioonimängud, mõtlemismängud. Lisaks erinevad loomingulisust ja esinemist nõudvad tegevused, näiteks etluskavad, playbox, jms. Samuti võib tuua programmi teemapäevasid, kus terve päeva vältel on tegevused omavahel kindlasse teemasse seotud, näiteks spordipäev, stiilipäev, matkapäev, tagurpidipäev, jne. Kui võimalik, toob head vaheldust ka mõni väljasõit: sõprusrühmale küllasõit, mõne läheduses oleva põneva koha külastamine. Programmi koostamisel mõtle ka malevatraditsioonidele: malevapulm, ristimine, hommikuvõimlemine, lõkkeõhtud, jm. Oluline on pidada silmas, et tegevused oleksid varieeruvad ning sobiksid parasjagu rühma arengufaasi, oleksid eesmärgistatud ning noori arendavad. Tegevuste ja mängude kohta saab lisaks uurida peatükist Ideepank.

Kahenädalase linnasisese rühma programmi näide
Kahenädalase linnasisese rühma programmi näide

Rühma ajal

Esimene päev

Olenemata sellest, kas rühmajuht on tööandja, majutaja ja toitlustajaga varasemalt kohtunud, on esimene päev väga olulise tähtsusega, et saaks tekkida vastastikune usaldus kõigi osapoolte vahel. Samuti on esimene päev väga tähtis malevlaste seisukohalt. Kuna noored on sattunud uude, sageli enda jaoks täiesti võõrasse keskkonda ning see tekitab segadust ja ebakindlust, peab rühmajuht tegutsema emotsionaalse ja sotsiaalse turvatunde loomise nimel, et saaks tekkida positiivne õhkkond ning head suhted rühma liikmete vahel.

Mõned praktilised nõuanded:

  • Kui tegevus hakkab peale kohe hommikul, võta eelneval õhtul
    ühendust tööandja, toitlustaja ja majutajaga, et kinnitada üle eelnevad kokkulepped ja kohtumise aeg. Kui rühma minek leiab aset alles õhtul, võib seda teha ka sama päeva hommikul.
  • Tuleta noortele enne kohtumist meelde, et kõigil oleks kaasas
    täidetud tööleping ning kõik muu vajalik, mis infokirjas öeldud.
  • Palu kõigil olla kohal vähemalt 15 minutit enne planeeritud algusaega või bussi väljumist.
  • Kogu kokku noorte lepingud ning vaata üle, et need oleksid
    korrektselt täidetud.
  • Tutvusta noortele esimese päeva kava ja tegevusi (kuhu ja millal
    saab jätta oma isiklikud asjad, mis kell on söögiajad jms). 
  • Tuleta kindlasti noortele meelde elementaarset viisakust ja käitumisreegleid tööandja, majutaja ja toitlustajaga kohtumisel.
  • Teie rühm on kogu õpilasmaleva visiitkaart ning teretamine ja
    viisaka sõnavara kasutamine aitavad luua usaldust.

Turvalisus

Hästi ettevalmistunud rühmajuht on kursis, kus asub rühma toimumise kohale lähim perearst või erakorralise meditsiini punkt, politsei ja päästeüksus, ning kuidas nendega kiirelt kontakti saada. 

Riskianalüüs on oluline tööriist turvalisuse tagamisel ning annab ülevaate, kuidas ohte ennetada, nende korral käituda ning milliseid reegleid tuleks rühmaga paika panna. Esmase riskianalüüsi saab rühmajuht läbi viia juba rühma toimumise koha eelkülastuse ajal: tuginedes eluoludele, ümbruskonnale, töö iseloomule. Malevarühma vältel tuleks rühmajuhil riskianalüüs viia läbi enne iga tegevust ja ettevõtmist. 

Esimesel päeval on hea mõte riskianalüüs ka koos noortega läbi viia, et rühmaliikmetes tekitada ühelt poolt turvatunnet ning teiselt poolt valmisolekut ohtusid ennetada või nende korral korrektselt tegutseda. Riskianalüüsi kaasa kindlasti järgmised teemad: tuleohutus, väljapääsud, tervise hoidmine, erinevad ohud looduses, veeohutus, ohud tööl. Samuti, kus kogunetakse tulekahju või muu õnnetuse korral. Nii rühmajuhil kui noortel võiks olla üles kirjutatud, mis on elu- ja töökoha aadress, et vajadusel abi õigesse kohta suunata. 

Oluline on, et noored oleksid tuttavad maleva kodukorraga (mille on koostanud malevakorraldaja) ning neil oleks selge arusaam maleva territooriumist.

Rühmasisesed kokkulepped võiks teha noortega koos. Oluline on kuulata ära noorte ettepanekud. Tähtsamad teemad, mille üle arutada, on näiteks päevakava (erinevad tööpäeval ja vabal päeval), üldine käitumine, teistega arvestamine, osavõtlikkus, lubatud ja keelatud käitumine, õigused ja kohustused. Üheks variandiks on jagada rühm 2-3 liikmelistesse gruppidesse ja paluda neil omavahel arutada, millised kokkulepped on nende jaoks olulised, ning hiljem rühmale ette kanda. Seejärel saab kogu rühm koos (rühmajuhi suunamisel) leida ühiseid punkte ning koos kokkulepped paika panna. Need võiks ka välja kirjutada ning nähtavale kohale riputada. Kui noored loovad endale ise rühma kokkulepped, tekib neil ka suurem kohusetunne neist kinni pidada kui reeglitest, mis neile näiteks rühmajuhi poolt justkui pealesurutud on. 

Selged reeglid, struktuur ja kokkulepped – kes, mida ja millal teeb – on noorte jaoks vajalikud, end end uues keskkonnas emotsionaalselt ja sotsiaalselt turvaliselt tunda. Võtmesõnaks on siin tegevuste ja tagajärgede etteaimatavus, mida saab veel suurendada näiteks ennetavate teadete andmisega (“10 minuti pärast algab…”) ning noorte küsimustele vastamisega.


Tööaeg

Elistvere malevarühm tööl 2017. aastal. Allikas: Sihtasutus Õpilasmalev pildiarhiiv

Maleva eesmärk on pakkuda noortele esimest töökogemust ja -kasvatust ning rühmajuhi ülesanne on seda suunata ning olla vahelüli noorte ja tööandja vahel. Iga malevarühma töö on erinev ning seetõttu erineb ka rühmajuhi roll tööpõllul. Küll aga on iga töö puhul oluline jälgida, et töötegemine oleks noore jaoks turvaline ja arusaadav, samuti, et oldaks kursis, millised on tööandja ootused. Rühmajuht kannab edasi vastutust, mille malevakorraldaja on võtnud, ning milliseid kokkuleppeid on tööandjaga tehtud.

Rühmajuht peab olema kursis noore töölepingu sisuga – millistel tingimustel noored tööd teevad. Samuti peab rühmajuht olema teadlik seadusandlusest, sh alaealiste töötamine ning tagama selle, et tööpäevad vahelduvad puhkepäevadega, ning et töö ajal tehakse piisavalt puhkepause. Enne esimese tööpäeva algust on tööandja ülesanne viia läbi tööohutuse instruktaaž. Rühmajuhi ülesanne on siin olla suunavas rollis ja teha kindlaks, et kogu vajalik info tööl olevate ohtude kohta on noortele edasi antud. Malevanoor peab allakirjaga kinnitama, et on saanud vastava instrukaaži.

Tööandjal on selge arusaam, millise tulemuseni ta soovib rühma lõpuks jõuda ja ta eeldab, et noored teevad planeeritud tööd lõpuni. Selle tagamiseks peab rühmajuht pidevalt tööandjaga suhtlema ning vajadusel töö efektiivsemaks muutmiseks ettepanekuid tegema. Lisaks võib uurida tööandja ootuste ja eesmärkide kohta, millised on need konkreetse päeva, nädala ja ka kogu rühma kestuse lõikes. 

Rühmajuhi roll on kujundada tööandja eesmärkidest noortele arusaadavad eesmärgid – seda on hea teha näiteks igapäevastel töökoosolekutel noortega. Tugev rühmajuht saavutab tööpõllul läbi ühiste eesmärkide, rollijaotuste ja pingutuste tugeva rühma. Oluline on väärtustada tööd. Koos tööandja abiga saab rühmajuht luua tööst ja selle kasulikkusest noorele arusaadava pildi. Töö võib olla küll rutiinne, kuid kui noor mõistab, et tema tehtu toob kasu ja on vajalik, on see heaks motivaatoriks. 

Kui töö seda võimaldab, võib rühmajuht alguses suunata noori iga päev erineva rühmakaaslasega koos töötama, et leida need lahendused, kus koostöö kõige paremini sujub. On väga oluline, et rühmajuhil on töö iseloomust põhjalik arusaam, seega võiks rühmajuht vähemalt esimestel päevadel noortega koos tööd teha. Nii tekib ülevaade võimalikest murekohtadest või ka meetoditest, mille peale noored ise tulla ei pruugi. Tihti on noortega koos töötamine neile ka heaks motivaatoriks. On oluline märgata ja tunnustada ka väiksemaid eneseületusi ja saavutusi. Sageli saab noor oma esimese töökogemuse just malevas ja vajab tunnustust. Läbi töö areneb iga noor ning rühmajuhi roll on juhtida tähelepanu sellele arengule ja kasule, mida noor toob oma rühmale ja tööandjale.

Osapooled tööl
Rühmajuhi roll noortega tööl olles



Malevlaste motiveerimine

Kui üldiseid muresid ja rõõme, mis töötegemisega seotud, saavad noored jagada töökoosolekutel ning tööpäevikut täites, siis tihti tuleb tööl ette hetki, kus motivatsioon ja tahe on madalad. On hetki, kus noortel tekivad küsimused: “Kas ma pean seda tegema?”, “Kaua veel?”, “Millal koju saab?”, “Miks just mina?”, “Mis vahet seal on?”, jne. Tekivad ka hetked, kus küsimusi ei tule, kuid noor ei tee tööd või teeb seda väga ebaefektiivselt. 

Motivatsiooni mõistmisel võib olla abi sotsiaalpsühholoogide ja motivatsiooniuurijate Edward L. Deci ja Richard Ryani välja töötatud enesemääramisteooriast (self-determination theory), mis on 2000ndatest alates saanud motivatsioonialastes uuringutes järjest laiemat kõlapinda. Teooria põhineb eeldusel, et kõik inimesed on orienteeritud arengule (õppimisele, töötamisele, uute oskuste omandamisele jne), kuid inimese sisemine motiveeritus ja valmisolek seista silmitsi väljakutsetega, õppida ning areneda saab avalduda ainult juhul, kui psühholoogilised vajadused – autonoomia, seotus ja kompetentsus – on rahuldatud. See teooria selgitab üsna lihtsalt ja ülevaatlikult, mis võivad olla motivatsiooni kadumise peamised põhjused. Maleva kontekstis võivad olla peamisteks probleemideks seotuse- ja kompetentsustunde puudumine. Näiteks kui omavahelised suhted rühmas on segased ja noor ei tunne end seetõttu gruppi kuuluvana, või kui tal puudub tööst arusaam või usk sellesse, et ta saab tööga hakkama. Nagu varasemalt öeldud, peaks rühmajuht tegema kindlaks, et noored on töö sisust ja võtetest aru saanud, samuti andma või vahendama tööandjalt saadud tagasisidet töö edenemise kohta. Seotuse tunde suurendamiseks on vaja pöörata tähelepanu rühmadünaamikale ja omavaheliste suhete arendamisele nii töötamise kui ühistegevuste ajal. Autonoomiat ehk valikuvabadust saab noortele pakkuda kas või läbi selle, et võimaldada neil erinevatel päevadel eri töölõike teha või omal valikul erinevate kaaslastega koos töötada. 

Sageli võib probleemi tuum olla selles, et noore jaoks ei ole töö malevas isiklikult tähenduslik, vaid pigem tüütu osa päevast, mis tuleb kuidagi kaelast ära saada. Parem on, kui sellist mõttelaadi ei tekiks, sest niimoodi häälestudes ei tule töötegemisest midagi välja. Tööl peaks grupil tekkima isiklik ja ka ühine väljakutse. See haakub ka eelpool mainitud enesemääramisteooriast tuleneva seotuse vajadusega. Vahel võib noort demotiveerida hoopis miski muu kui töö ning ta vajab kedagi, kellega muret jagada. Samas on vahel tööluusi põhjuseks tavaline laiskus. Siin tuleb mängu rühmajuhi tähelepanelikkus ja oskus oma tegevust vastavalt olukorrale kohandada.

Mõned praktilised nõuanded

Esmaste vajaduste rahuldamine
Kui noor ei ole tööl motiveeritud ning töö ei suju nii nagu võiks, võib selle taga peidus olla hoopis mingi muu põhjus kui laiskus. Kas öine puhkus olnud piisav? Kas on piisavalt tarbitud vett? Kas müts/rätt on peas? Kas päikesekreem veel kaitseb? Kas vihmajope tuult peab? Kas toitu jagub igale malevanoorele? jne. Võimalik, et noorel on hoopis mõni mure hingel. 

Et noortel oleks kõik vajalik tööl olemas, on hea teha hommikul ühine kontroll. Igal noorel peaks kaasas olema vesi, müts, vihmakeep, sobivad tööriided ja jalanõud. Töö ajal võiks teha ka näiteks ühiseid veepause.

Mängud ja võistlused
Töö efektiivsuse tõstmiseks ja rutiini murdmiseks võib luua mänge ja võistlusi, mis tööd ei sega. Nii läheb noore jaoks aeg kiiremini ning töö ladusamalt. Selleks sobivad erinevad sõnamängud ja mõistatused, üheskoos lugude loomine ja jutustamine, laulmine. 

Võib näiteks korraldada ka rühmasiseseid väiksemaid töövõistlusi päeva, nädala või terve malevarühma lõikes; mõõta noorte töötulemusi ja seada väljakutseid grupiga seniseid mõõtmistulemusi ületama; valida päeva parim töötaja, kes mõne auhinna saab; jne. 

Siinkohal tuleb olla tähelepanelik, et töö kvaliteet ei kannataks. 

Eeskuju näitamine
Töötegemise ajal on rühmajuht noorte jaoks igal võimalusel kohal ja olemas. Võimalusel võiks rühmajuht malevarühma jooksul iga noorega koos töötada, teda aidata ning suhelda. Kui tuleb ette, et rühmajuht ei saa parasjagu noortega koos tööl olla, on vajalik selgitada, miks (näiteks õhtuste ühistegevuste ettevalmistamine). Sellega elimineeritakse arvamus, et rühmajuht noorte tööst ei hooli. Samas ei ole ka rühmajuhi ülesanne kogu aeg noortega tööd kaasa teha, vaid seda aega võib kasutada näiteks ühistegevuste ettevalmistamiseks.

Võib juhtuda, et noor ei ole varem reha käes hoidnud, ei tee vahet küpsel ja toorel maasikal või ei suuda eristada naati sibulast. Rühmajuhi roll on ka siin eeskujuks olla ja aidata noorel tööst täpselt aru saada – näidata ette, õpetada ja jälgida, et noor saaks endale sobivaid ja jõukohaseid ülesandeid.

Valmisolek noorte eest seista
Tööandjad võivad unustada, millised tööd on sobilikud 13-19-aastasele. Rühmajuht peab olema kindel, et noorte töö on neile jõukohane, töövõtted õiged ning turvalisus tagatud – olemasolevaid isikukaitsevahendeid (töökindad, maskid jms) kasutataks eesmärgipäraselt, teisaldatavad raskused ei ole liiga koormavad ning töö- ja puhkeaeg on tasakaalus.



Ühistegevused

Raadiko malevarühm 2020. Allikas: Sihtasutus Õpilasmalev pildiarhiiv

Maleva tööväline aeg ehk ühistegevused on oma olemuselt sarnane suvelaagritega, mille eesmärk on noortele tervistava ja arendava puhkuse võimaldamine. Seega peaks ka ühistegevuste planeerimisel ja läbi viimisel lähtuma sellest, et tegevused oleks noortele mingil moel kasulikud. 

Kui rühmajuht on enne maleva algust koostanud esialgse rühmaprogrammi, varunud piisaval hulgal erinevate tegevuste ideid või kirjeldusi ning omandanud teadmisi grupiprotsessidest, on tal olemas olulisemad tööriistad ühistegevuste läbiviimiseks.

Suur osa ühistegevustest leiab aset mitteformaalse õppe formaadis, mis tähendab, et tegevused on eesmärgistatud, kuid erinevalt formaalharidusest ehk kooliharidusest on tegevustes osalemine vabatahtlik. Enamasti iseloomustavad mitteformaalset õpet järgmised tunnused:

  • Eesmärgipärasus ja kavatsuslikkus
  • Vabatahtlikkus
  • Õppijakesksus (lähtumine noorte vajadustest ja huvidest)
  • Paindlikkus, kuid struktureeritud moel 
  • Kättesaadavus kõigile (osalejate eripäradega arvestamine)
  • Individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal (oluline roll on
    grupil ja koos tegutsemisel)

Tegevuste ja mängude läbiviimine

Igasuguste mängude ja tegevuste läbiviimisel tasuks lähtuda kolmeosalise tegevuse mudelist:

  1. Sissejuhatus ja häälestus – osalejate tähelepanu koondamine
    ja valmisolek eelseisvaks tegevuseks; suhtumise kaardistamine
    ja eelnevate kogemuste äratamine.
  2. Põhitegevus – mängu, ülesande, töötoa vms läbi viimine.
  3. Kokkuvõte ja refleksioon – kuidas meil läks ja mida sellest tegevusest õppisime?

Hea on läbi viia selliseid mänge ja tegevusi, mida oled ise varem mänginud või läbi viinud. Kui see võimalus puudub, tuleks siiski olla mängureeglitega täpselt kursis, osata neid arusaadavalt selgitada ning vajadusel ka ette näidata. Hea mängujuht teab, millal mängu lõpetada – tihti on selleks hea hetk näiteks siis, kui meeleolu on haripunktis, sest nii säilib noores huvi uuesti mängida ning jääb hea emotsioon (kui mängureeglid teisiti ette ei näe). 

Samuti on oluline, et kedagi ei sunnita mängima ning vajadusel kohandatakse mängureegleid ümber. Võib juhtuda, et “Ma ei viitsi” taga on tegelikult teised põhjused ning mäng on noore jaoks negatiivseid emotsioone tekitav. Siiski võiks rühmajuht mängude läbiviimisel olla ergutav, energiline ning julgustav. Vahel võib ka juhtuda, et konkreetne mäng ei paku noortele üldse huvi, reegleid on halvasti selgitatud, vms – sellisel juhul ei pea mängu iga hinna eest edasi mängima, vaid õigel ajal lõpetada. 

Pärast mängu või tegevust võiks rühmajuht anda noortele aega omavahel asjade käiku arutada ja analüüsida – tihti tekivad need olukorrad iseenesest, kuid vahel vajavad ka rühmajuhi suunamist. Samuti on see rühmajuhile heaks võimaluseks saada tagasisidet, kuidas tegevus grupiga sobitus ning mida peaks edaspidi mänge valides arvesse võtma.

Enne mängu või muu tegevuse läbiviimist peaks rühmajuht mõtlema järgnevale:

  • Mis on tegevuse eesmärk?
  • Kus ja millal tegevus läbi viiakse ning milliseid vahendeid
    selleks vaja on? 
  • Millised ohud tegevusega kaasnevad ja kuidas neid minimeerida?
  • Kas koht, kus tegevust läbi viiakse, on turvaline?
  • Kas tegevus on sobilik, arvestades osalejate vanust, grupi suurust
    ja eelnevat kogemust?
  • Kas tegevus sobib rühma arengufaasi?
  • Kas tegevus kaasab kõiki osalejaid?
  • Kas tegevus on sobilik, võttes arvesse rühma energiataset?
  • Kas mul on mängu/tegevuse reeglid endal selged?
  • Kuidas tegevus/mäng lõppeb ja milline on selle ajakulu?
  • Kas ja kuidas suunata noori tegevuse/mängu lõppedes arutelule/analüüsile?

Mängude ja tegevuste planeerimisel võib lähtuda ka erinevatest malevatraditsioonidest, mis aitavad kaasa ühtsuse tekkimisele ning muudavad malevakogemuse noorte jaoks meeldejäävaks. Iga rühm koos rühmajuhiga otsustab iseseisvalt, kas, millisena ja kuidas neid läbi viia. Iga rühm on erinev ning oleneb suuresti sellest, millised rühmajuhid ja noored kokku satuvad. Traditsioonide kohta saad täpsemalt lugeda ideepanga peatükist.

Kindlasti on oluline väärtus ka noorte endi ideed ja algatusvõime, mida peaks igal juhul toetama. Sageli on noortel endil varasematest malevatest või laagritest toredaid kogemusi ja häid tegevusi, mida kaaslastele tutvustada. Samuti võib noorte endi algatusel korraldada stiili-, teema- või spordipäev või võimaldada ärksamatel noortel katsetada juhirolli ning lasta neil ise tegevusi planeerida ja läbi viia. See aga ei tähenda, et rühmajuht astub täielikult kõrvale – tuleb siiski jälgida ja hoida n-ö silm peal, et planeeritavad tegevused oleksid ohutud ja grupile sobivad.


Dokumentatsioon

Tööajatabel
Rühmajuhi ülesandeks on jälgida ja dokumenteerida noorte töö tulemusi. Tähendab enamasti igapäevast töötundide, korjatud kilode vms märkimist tööajatabelisse.

NB! Soovitav aeg-ajalt koos tööandjaga üle vaadata (nt 3-nädalase rühma puhul iga nädala lõpus). Numbrid näitavad väga hästi, kuidas töö üldiselt edeneb, kes püsivad tempos, kes mitte. Probleemide korral saab aegsasti reageerida ja tööandja tunneb samuti, et on kaasatud.

Tööpäevik
Tööpäevik on dokument, mille abil analüüsida noorte töötulemusi, kusjuures seda võiksid teha noored ise. Hea praktika on näidanud, et igapäevane koosolekute pidamine, kus iga noor oma tööpäevast räägib ning koos rühmajuhi ja rühmakaaslaste abiga seda analüüsib, toob välja muuhulgas ka miinuskohad ja selle põhjal ettepanekud, kuidas töötegemist efektiivsemaks muuta. Igal koosolekul võib valida uue noore, kes arutatu tööpäevikusse kirja paneb. Sellised koosolekud panevad noori konstruktiivsemalt mõtlema ning annavad rühmajuhile aimu, kuidas paremini noori tööl motiveerida. 

Rühmapäevik
Rühma ühistegevused, päeva vahejuhtumid, mured ja rõõmud tuleks kirja panna rühmapäevikusse. Rühmapäeviku pidamine on oluline, et omada ülevaadet programmist. Samuti on see dokument rühmajuhi nö tagala, näiteks juhul kui on probleeme mõne noorega, siis on vajalik salvestada noore ja rühmajuhi tegevused rühmapäevikusse. 

Probleemide lahendamine

Rühmajuht, olles eelkõige liidri ja vastutaja rollis, peab jälgima, et rühma liikmed tunneksid end turvaliselt ning rühma käsutusse antud inventar ja ruumid püsiksid korras.

Konfliktisituatsioonid

Iga konfliktolukord on erinev ning ettearvamatu. Konfliktitolukord ei ole halb, vaid meeskonna kujunemiseks vajalik etapp. Rühmajuhi ülesanne on sellega tegeleda ning lahendusi leida. Konfliktide baasiks on emotsioonide, väärtuste, huvide, vajaduste, hoiakute, eesmärkide erinevus või mittemõistmine.

Levinumad probleemid/konfliktid malevarühmas:

  • Tööluus
  • Suhteprobleemid
  • Suitsetamine
  • Alkoholi tarvitamine
  • Omavahelised hõõrumised
  • Liigne kohalike huvi rühma vastu
  • Katki läinud uks/aken/voodi jne

Konkreetsete probleemide puhul tuleb lähtuda malevakorraldaja poolt loodud kodukorrast.

Soovitused rühmajuhile konfliktiolukorras: 

  1. Enne konflikti lahendama asumist kuula eraldi ära kõik osapooled.
  2. Ära mine emotsioonidega kaasa.
  3. Keerulisemate olukordade puhul lase kõikidel osapooltel kirjutada detailsed seletuskirjad võrdlemaks versioonide kattuvust/lahknevust. 
  4. Isegi kui arvad, et tead probleemi olemust, lase ikkagi kõigil osapooltel oma versioon rahulikult ja vahele segamata ära rääkida.
  5. Tõe selgitamine võib võtta oodatust kauem aega.
  6. Inimesed on tõe varjamisel leidlikud ja kipuvad olulisi detaile “unustama”.
  7. Võta aega, enne kui otsuse langetad.
  8. Karistuse (nt noore koju saatmine, õhtuse tegevuse ära jätmine) määramisel mõtle läbi, kuidas see võib mõjuda rühma üldisele sisekliimale.
  9. Vahel võid lasta osapooltel iseendale tagajärg (karistus) määrata. 
  10. Kui konflikt on avalik, võid lasta kogu rühmal pakkuda lahendusi käimasolevale konfliktile.
  11. Teinekord võib noorte omavaheline konflikt olla hoopis tõeliselt tobe. Siis võib aidata ka situatsiooni huumoriga lahendamine. 
  12. Sa ei pea igat olukorda koheselt lõpuni lahendama. Võid võtta pausi, teha noortega tegevusi ja siis mõelda edasi probleemi lahendamise peale. 
  13. Kui kahtled või tahad oma lahendusele kinnitust, siis kontakteeru julgelt malevakorraldajaga või mõne kolleegiga teisest rühmast. 


Võimalike konfliktisituatsioonide lahenduskäike




Tagasiside ja analüüs

Kogu rühma vältel on oluline, et noorel oleks konkreetne aeg ja koht, kus ta saab oma arvamust avaldada ja vahel ka lihtsalt asjad hingelt ära rääkida. Üheks selliseks variandiks on igaõhtused tagasiside ringid, kus kordamööda räägitakse möödunud päevast. Rühma alguses ei pruugi küll kõik noored olla valmis avameelselt rääkima, kuid üldjuhul rühma edenedes usaldus kasvab ning tagasiside ringid annavad hea ülevaate muuhulgas ka noorte ootustest ja muredest. Samuti on see hea koht, kus järgnevaks päevaks eesmärke seada. Siin võib rühmajuht ringi alguses küsida suunavaid küsimusi – mis päeva jooksul meeldis, mis mitte; eredaim hetk päevast; järgmise päeva eesmärk; jne. Lisaks võiks noortel olla võimalus anonüümselt tagasisidet anda (selleks võib näiteks luua postkasti rühmajuhtide ukse taha vms).

Pärast rühma

Refleksioon

Rühma lõppedes on hea teha kokkuvõtteid kogu rühmas veedetud aja kohta, et nii noored kui ka rühmajuhid analüüsiksid läbi kogetut. Selle tarbeks on olemas kõiksugu erinevaid mänge ja tegevusi. Nende kohta saab täpsemalt lugeda peatükis Ideepank.

Dokumentatsiooni edastamine

Pärast malevarühma lõppu on rühmajuhi ülesanne veenduda, et dokumendid (rühmapäevik, tööajatabel, töötabel) on korrektselt täidetud ja allkirjastatud. Tööajatabel peab olema kooskõlastatud tööandjaga ning seda tutvustatud ka noortele. Dokumendid tuleb üle anda maleva korraldajale.

Kokkutulek

EÕM kokkutulek 2020 Ruunaweres. Allikas: Sihtasutus Õpilasmalev pildiarhiiv

Kui rühm osaleb maleva kokkutulekul, siis on rühmajuhi ülesanded:

  • Teavitada rühma noori kokkutuleku toimumise detailidest:
    aeg, koht, transport, mis tuleb kaasa võtta
  • Registreerida noored kokkutulekule
  • Omada ülevaadet, kas ja kuidas on noored kokkutulekuks ette valmistunud, näiteks kui osaletakse rühmalaulu konkursil, spordivõistlustel, jne.
  • Tagada, et noored tegutsevad maleva kodukorra järgi
  • Tagada, et noored on kursis kokkutuleku ajakavaga ning
    peavad sellest kinni
  • Teavitada kodukorra rikkumistest vastava rühma rühmajuhte
    ja kokkutuleku korraldajat

Kasutatud allikad

Brooks, I. 2009. Organisatsioonikäitumine. Äripäeva Kirjastus

Sihtasutus Õpilasmalev, 2017. Rühmajuhi käsiraamat

MALEVA KUJUNEMINE, OLEMUS JA MUUD

Maleval on vanust rohkem kui 50 aastat, mis teeb sellest ühe vanema noorsootööformaadi Eestis. Nagu EÕM50 kogumikraamatu autor väga tabavalt ütleb: „Maleva 50-aastase ajaloo jooksul on olnud erinevaid aegu, erinevaid juhte ja erinevaid poliitilisi reaalsusi.“ 

Eellugu

Maleva loomise tagamaade mõistmiseks tuleb kindlasti vaadata konteksti, kus see loodi – 1960. aastate Eesti NSV. Üle 20 aasta Nõukogude Liitu (NSVL) kuulunud ENSV-s olid toimunud massiline industrialiseerimine ja (sund)kollektiviseerimine (suurmajandite loomine), mille tagajärjeks oli inimeste kolimine maalt linnadesse. Kui enne II maailmasõda oli Eestis veel maaelanikkond ülekaalus linnade elanikkonna ees, siis nüüd kohad vahetusid. 

ENSV suurmajanditele (kolhoosid-sovhoosid) tekitas aga linnastumisprotsess tõsise tööjõupuuduse. Näiteks kahanes 1960-ndate keskel põllumajanduses töötajate arv 12% ja alla 20-aastaste põllumajandustööliste osakaal oli üle kahe korra madalam kui NSVL-is keskmiselt. Kuigi 1960-ndate NSVL oli kosmoseriik, siis ei jõudnud ajastu tehnika tippsaavutused kaugeltki igasse eluvaldkonda ja põllumajandus oli endiselt tugevalt sõltuv inimfaktorist. Teisisõnu, mehhaniseerituse puudujääke kompenseeriti inimtööjõuga.

Stalini-järgses NSVL-is hakkas rasketööstuse kõrval suuremat tähelepanu saama ka põllumajandus, kus eksperimenteeriti julgelt (nt maisikasvatuse kampaania) ja algatati suurprojekte (nt uudismaa kampaania). Suured projektid nõudsid tohutult tööjõudu ja seda koondati kokku kogu NSVL-ist. Sageli käisid tudengid suviti sellistel üleliidulistel suurprojektidel endale raha teenimas. 1956. aastal osalesid 120 Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilast uudismaaprogrammis Kasahstanis ja selle järel pandi alus Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevale (EÜE). 

1960-ndaid kutsuti ka „kuldseteks kuuekümnendateks“, sest ENSV-s olid poliitilised olud märgatavalt liberaliseerunud. Stalini-aegne hirmu- ja vägivallaõhkkond oli asendunud optimismi, isikuvabaduste ja avatuse kasvuga. Loodeti ENSV olukorda parandada läbi kommunistliku režiimi seesmise ümberkorraldamise ja selleks kaasati aktiivselt noori ühiskonnaellu. 

ENSV-s oli 1960-ndate keskpaigaks lisaks üliõpilastele suvistele põllumajandustöödele siin-seal kaasatud ka õpilasi. Organiseeritumalt ja läbimõeldumalt toimus laagriformaadis õpilaste tööle rakendamine 1965. aastal Kehra sovhoosis ja juba suuremalt 1966. aastal Hiiumaal. Mõlema algatuse taga oli Rein Talmet ja tema ettevõtmisi võiks ehk nimetada n-ö protomalevaks.

NSVL-is tegeles noorsoopoliitikaga (14-28 aastased) Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing (ÜLKNÜ), mis oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei noorteorganisatsioon. ÜLKNÜ territoriaalne allorganisatsioon ENSV-s oli ELKNÜ (Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing), mis muuhulgas organiseeris üliõpilasi Eestist üleliidulistele ehitusobjektidele ning oli ka 1964. aastal EÜE loojaks. Loomulikult olid ka õpilasmaleva loojad ELKNÜ taustaga (teisiti polnudki tol ajal mõeldav). N-ö protomalevate idee oli end piisavalt tõestanud ja 1967. aastal loodi ELKNÜ poolt Eesti Õpilaste Töömalev, mis 23. detsembril 1969 nimetati Eesti Õpilasmalevaks (EÕM).

Struktuur

EÕM-il kujunes 3-tasandiline juhtimisstruktuur.

Aastaringne keskstaap, kus olid keskstaabi komandör (üldjuht), komissar (töövaba aeg, suursündmused ja ka ideoloogiline kasvatustöö) ja staabiülem (juhtis 4 teenistust: staabi-, komissari- ja tootmisteenistus ning asjadevalitsus). Tegeleti rühmade komplekteerimisega, lepingupartnerite leidmisega (majandid), sümboolikaga, suursündmuste organiseerimisega jpm. Tippajal oli keskstaabis 10-15 inimest.

Hooajalised piirkonna staabid kujunesid järk-järgult, aga u 10 aastaga olid need loodud igas ENSV rajoonis (sisuliselt tänapäeva maakonnad). Piirkonna staabis töötas paar inimest, kes korraldasid malevat kohalikul tasandil, näiteks organiseerides piirkondlikke kokkutulekuid.

Malevarühmad – koosseisus u 15-25 malevlast, eesotsas rühmakomandör (töötegemine) ja rühmakomissar (tööst vaba aeg). Enamasti töötas ühe majandi juures üks rühm. 

Kui 1967. aastal osales ÕM-is 278 malevlast, siis tippajal 1980-ndate keskpaigas oli neid aga 27 000. 1970-ndate keskpaigas liideti EÕM-i struktuuriga ka töö- ja puhkelaager (TPL), mis olid sisuliselt nagu tänapäeva ööbimiseta malevarühmad. EÕM-i rühmad jagati tüübilt kaheks: 15-18aastased põhirühmades (kestsid 7 nädalat), nooremad TPL-is (u 4 nädalat).


Mõtlemiseks ja arutamiseks:

  • Milline on tänapäeval maleva struktuur ning mis on algusaegadest alles jäänud?
  • Mis on kunagise ja tänapäevase struktuuri plussid-miinused?
  • Millise tolleaegse institutsiooniga sarnaneb kõige rohkem Harno?

Olemusest ja mõned traditsioonid

EÕM-i loomise ametlikes põhjendustes kohtab märksõnu nagu töökasvatus ja mõtestatud vaba aja sisustamine. Endised keskstaabi liikmed on aga siinkirjutajale öelnud, et peamine tõuge oli ikkagi töökäte puudus suurmajandites. 

Oli kuidas oli, aga fakt on, et suurmajandid võtsid iga aastaga üha rohkem malevarühmi enda juurde tööle ja maksid väga korralikku palka. Järelikult olid malevlased vajalikud ning seega oli malevlaste tööjõul oluline majanduslik mõju.


Mõtlemiseks ja arutamiseks:

  • Milliseks hinnata tänapäeval malevlaste mõju majandusele, vajalikkust ettevõtetele?

Algusest peale ei olnud ÕM ainult töö, vaid pärast tööd tegeleti suvelaagritele omaste ühistegevustega (nt sport, taidlemine, uute liikmete ristimine jpm). Kohe alguses tekkis hulk tegevusi, millest kujunesid kiiresti aastakümneteks ÕM-i rühmade traditsioonid, näiteks malevapulm, ühise rühmasümboolika (lipp, embleem) kujundamine, rühmalaul, sõprusrühmad, kokkutulekuks valmistumine (võisteldi rühmalauluga ja spordis). Tavaline oli tööandjaks oleva majandiga tutvumine. Palju meenutatakse rühma elupaiga kujundamist ning sisse seadmist vastavalt rühmaliikmete vajadustele ja maitsele.

Algusest peale käisid ÕM-i juurde mitmed suursündmused ja sümboolika. Traditsiooniks kujunes malevasuve pidulik avamine, mis algselt toimus Tallinnas, kuid ÕM-i kasvades hakkasid piirkonnastaabid avatseremooniaid läbi viima oma rajooni keskustes. ÕM-i suurim sündmus ja traditsioon on aga kahtlemata malevasuve lõpetav kokkutulek. Piirkonnad tegid kõigepealt oma kokkutulekud, kust omakorda parimad pääsesid üleriigilisele EÕM kokkutulekule. Kokkutulekutel on rühmad traditsiooniliselt võistelnud nii spordis (eelkõige võrkpall ja köievedu) ning kultuurialadel (rühmalaul, taidlus ja rühmalipp). 

ÕM-i vanaks traditsiooniks on iga-aastane sümboolika (aastaembleem ja selle kujundusega vimplid, trükised jms) kujundamine. Keskstaap kujundas EÕM-i aastaembleemi, piirkonnastaabid piirkondade omad ja rühmad iseendale. Kõik need erineva tasandi embleemid õmmeldi malevajakile, mis algusaastatel oli rohekas, aga peagi võeti kasutusele punased jakid.

Nõukogudeaegse ÕM-i paratamatuseks olid teatavad kummardused punaideoloogia ees, näiteks sõjaveteranide sõnavõtud maleva suursündmustel, pärgade asetamised punamonumentide juurde vms. Lisaks oli ju igal rühmal komissar, kes pidi justkui seisma ideoloogilise kasvatustöö eest. Vaatamata vormilistele kohustustele kommunismiaate ees, ei meenuta kaasaegsed ÕM-i läbi selle. Pigem oli ÕM koht, kuhu (kas rohkem või vähem teadlikult) põgeneti sotsialistliku reaalsuse eest. Suvi on meie kultuuriruumis noortele ikka vabaduse aeg, mil ollakse eemal oma tavapärasest elust ning kogetakse palju uut ja huvitavat. Küllaltki vabad olud võimaldasid tihtipeale rühmadel omaloomingusse (nt rühmalaulu või kokkutuleku taidluskavasse) lisada ka pila nõukogude ühiskonnakorralduse aadressil, aga seda muidugi ridade vahele.

Kontrolli lõdvendasid tõsiasjad, et ka (ideoloogilise) järelvalve teostajad puhkasid suviti ja ÕM-i olemuse juurde kuulus hajutatus – rühmad paiknesid laiali üle kogu riigi ja toimisid iseseisvalt. Seega oli rühm suurema osa ajast omaette. Loomulikult eeldusel, et töö oli korralikult tehtud ja mingi suure lollusega hakkama ei saadud.

Tänapäev

Nõukogudeaegne ÕM hääbus koos nõukogude ajaga, sest kadusid malevlaste tööjõudu vajavad suurmajandid. Erandiks jäi Pärnumaa ÕM, mis, küll pisikesena, aga elas siiski üle pöörased ja pöördelised Eesti Vabariigi taassünni aastad. Aga juba 1990-ndate teisest poolest hakkasid taas malevad tekkima– siiski mitte eraldiseisva organisatsioonina, vaid kohalike omavalitsuste juures hooajaliste noorteprojektidena.

20 aastaga on jõutud seisu, kus malevakorraldus on endiselt enamasti omavalitsuste põhine ja hooajaline tegevus. Siiski on olemas ka aastaringselt tegutsevaid ja ainult malevakorraldusele spetsialiseerunud malevastaape – Sihtasutus Õpilasmalev, Pärnumaa Õpilasmalev ja Tartu Noorte Töömalev. Kujundatakse aastasümboolikat (embleem) ja selle motiividega meeneid (nt T-särk) ning kasutusel on malevajakid (nii rühmajuhtidele kui noortele). Mitmel pool korraldatakse malevasuve avamisi, tehakse piirkondlikke kokkutulekuid (nt Pärnumaa, Tartu, Valgamaa) ning Sihtasutus Õpilasmalev korraldab ka üleriigilist EÕM kokkutulekut.

Nagu eespool öeldud, siis tänapäeval käsitletakse malevat kui noorsootööprojekti. Vastavalt kehtivale Noorsootöö seadusele: „Noorsootöö on tingimuste loomine noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemeharidus- ja tööväliselt tegutseda.“ Vaieldamatult suudab malev väga edukalt luua keskkonna noorte mitmekülgseks arendamiseks.

Kindlasti jääks aga maleva ainult noorsootöö osana käsitlemine liialt ühekülgseks. Pigem peaks maleva puhul silmas pidama ja lahutamatult käsitlema kaht vaatenurka:

Noorsootöö vaade

Sihtgrupp on noored ning maleval on hariduslikud eesmärgid – noorte arendamine ja eluks ette valmistamine. Eesmärgid saavutatakse läbi töö tegemise ja ka ühistegevuste. 

Ettevõtluse vaade

Olemuselt on malevakorraldus tööjõu vahendamine – malevakorraldaja viib kokku tööjõu vajaja (ettevõtted, KOV) ja tööd teha soovivad noored. Malevarühma loomise eeldus on tööandja, kel on samal ajal mingid ootused rühmale ja tehtavale tööle. Kui ootusi ligilähedaseltki ei täideta, siis on enamasti tööandja valik lihtne – rohkem ei soovita tegemist teha ei maleva ega noortega.

Lühidalt: Malevakorraldajatel on vastutus luua noortele ea- ja jõukohane arengukeskkond ning samal ei tohi kannatada tööandja ärilised huvid. Või kui pole ärihuve (nt KOVid), siis ei tohiks malevanoortele töötamise võimaluse andmine tunduda ajaraiskamisena.

Maleva peamine väärtus nii tänapäeval kui ka varasemalt on noortele töökasvatuse ja -kogemuse andmine. Iseenesest ei ole töötav alaealine mingi haruldus, kuid malevad suudavad korraga haarata suurt hulka noori ehk n-ö mõjutada massi. Oskuslikult juhitud malevarühm oma vabamate oludega ja koos uute inimestega on noortele tavapärasest (kodu ja kool) erinev õpikeskkond. Läbi töö ja ühistegevuste avastavad noored endas sageli uusi külgi ja omandavad uusi oskusi ja arendavad üldpädevusi.

Tänapäevase malevakorralduse suurimaks plussiks on, et tekkinud on arvestatav malevakorraldajate võrgustik. Malevakorraldajad koos rühmajuhtidega on omandanud väga spetsiifilise ja unikaalse oskuse, kuidas toetada noorte esimesi samme töömaailmas – tööle rakendamine, juhendamine, motiveerimine jpm. 

Suurimad miinused on aga malevakorralduse projektipõhisus ja malevakorraldajate võrgustiku ebaühtlus. Näiteks on Eestis piirkondi, kus malevaid ei korraldata, mõnel pool on see aga sõltuv ühest inimesest ja tema loobumisel soikub ka malevakorraldus.

Kasutatud allikad

Ehasalu, Peep: “EÕM50: Hiline vastus lapsevanemale õpilasmaleva asjus”; Tallinn 2016; OÜ Print Best.

Tartu Noorte Töömalev: “Maleva märkmik 2018”.

Vilgats, Kalev: “On lipurivis malevlaste viirud…”; 2016.

https://ekspress.delfi.ee/kuum/salasuhe-mis-tekitas-soltuvuse?id=69019707

http://www.estonica.org/et/Eesti_Üliõpilaste_Ehitusmalev_ja_Eesti_Õpilasmalev/

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Õpilasmalev

https://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_Leninlik_Kommunistlik_Noorsooühing

MALEVA PÕHIMÕISTED

Malev

Noortele suunatud noorsootöö formaat. Olemuselt sarnane suvelaagriga, millele lisatud töötegemine. Esineb erinevaid nimekujusid – õpilasmalev (kõige tuntum ja sagedamini kasutatav), noortemalev (pigem kasutusel juriidikas), töömalev jms.

Malev on küll suunatud noortele (7-26 aastased), aga tingituna alaealiste töötamise seadusandlusest Eestis, siis enamasti on malevas osalejad vanusevahemikus 13-19 eluaastat ja malevad toimuvad suvisel koolivaheajal.

Malevakorraldaja

Oma piirkonnas (enamasti linn või vald) malevarühma(de) ellukutsuja ja organiseerija – tavaliselt mõni kohalik noortele suunatud organisatsioon või asutus (nt MTÜ, noortekeskus) või kohalik(ud) ametnik(ud). Tegeleb malevakorralduse küsimustega ka väljaspool malevahooaega.

Traditsiooniliselt kutsutakse oma piirkonnas laiema malevakorraldusega seotud inimesi malevastaabiks (nt Pärnumaa Õpilasmaleva staap, Tallinna Õpilasmaleva staap jne). Staabiliikmete arv varieerub olenevalt piirkonna suurusest, teadaolevalt on see jäänud vahemikku 1-5 inimest (nt Pärnumaa ÕM staabis on 4 inimest).

Malevarühm

Grupp malevlasi (tavaliselt 10-20 noort) ja rühmajuhid (täiskasvanud, vastavalt rühma suurusele enamasti 1-2). Valdavalt on ühe malevakorraldaja kohta rohkem kui üks malevarühm.

Malevarühma päev jaguneb tööajaks ja ühistegevuste ajaks.

Korralduslikult jagunevad malevarühmad ööbimiseta ja ööbimisega rühmadeks, aga neid saab liigitada ka mitme teise tunnuse alusel, näiteks malevlaste vanus (põhikooliõpilased-gümnasistid), rühma töö iseloom vms.

Malevarühma ellukutsumise eelduseks on tööandja olemasolu rühma noortele.

Rühmajuht

Vastava ettevalmistusega täisealine malevarühma juhendaja. Vastutab malevarühma toimimise eest, sh rühma ettevalmistus, töökasvatus, ühistegevused, suhtlus erinevate osapooltega, dokumentatsioon jpm (rühmajuhi ettevalmistusest ja rollist peatükkides „Malevakorraldaja“ ja „Rühmajuht“).

Malevlane

Noor, enamasti 13-19 aastane, kes on registreerunud ja kandideerinud malevarühma, et teha tööd, saada töö eest tasu ja osaleda rühma ühistegevustes.

Tööandja

Kohalik omavalitsus, ettevõte või FIE, kes pakub malevarühma(de)le tööd kokkulepitud perioodi jooksul ja maksab selle eest tasu (vaata ka “Tööandja“).

Töökasvatus malevas

Noorele reaalse töö võimaldamine, eesmärgiga anda (esmane) töötegemise kogemus, õpetada töövõtteid, kujundada töötegemise harjumust ja loovust, õpetada iseseisvalt toime tulema ja otsustama jpm.

Olulised (kohustuslikud) komponendid maleva töökasvatuse juures:

  • kogu tööperioodi jooksul on tagatud malevlasele juhendamine (töö ja töövõtete õpetamine, harjutamine, oskuste kontroll); 
  • kogu tööperioodi jooksul on tagatud motiveerimine (töö eesmärk ja panus on malevlasele mõistetavad);
  • võimaldatud vabadust tööülesannete täitmisel; 
  • vastutus tehtud või tegemata töö eest lasub malevlasel; 
  • malevlasele on korraldatud eneserefleksioon; 
  • soovituslik laiem tutvumine tehtava töö valdkonnaga ja kaasaegse tööeluga.

Ühistegevused

Malevarühma ühised tegemised väljaspool tööaega. Ühistegevused aitavad saavutada maleva üldiseid eesmärke – arendada noorte üldpädevusi, luua meeskonnatunnet, anda uusi teadmisi jne (loe ühistegevuste planeerimisest, korraldamisest ja muudest aspektidest peatükist „Rühmajuht“). 

Maleva traditsioonid

Malevale aja jooksul kujunenud ja tunnuseks saanud sündmused (malevasuve avamine, kokkutulek), tegevused (malevapulm, ristimine, sõprusrühmad jpm) ning sümboolika (aastaembleem, rühmaembleem, malevajakkk jne). (vaata ka “Maleva kujunemine, olemus ja muud“)

Teemarühm

Malevarühm, mille ühistegevused on seotud kindla temaatikaga, näiteks muusika, tants, teadus vms (vaata lähemalt peatükist „Ideepank“).

EÜE

Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev (algne nimetus) on suunatud tudengitele vanuses 18-26 eluaastat.

Haridus- ja Noorteamet ehk Harno (endine Eesti Noorsootöö Keskus ehk ENTK)

Harno on Haridus- ja Teadusministeeriumi allasutus, mis koordineerib malevakorraldust riiklikult, sh jagab riigi toetusi malevakorraldajatele ja koordineerib malevakorraldajate koostööd läbi ühiste seminaride. Harno juures tegutseb Malevate Nõukoda, kuhu kuuluvad suuremad Eesti malevakorraldajad. Nõukoda nõustab Harno-t malevakorralduse küsimustes.

EESSÕNA

Ajaproovile edukalt vastu pidanud malev täidab noorsootöö valdkonnas unikaalset rolli – seob koolivaheaja puhkuse tuleviku jaoks äärmiselt kasuliku töökogemusega. Töökasvatuse väärtuste all omandavad malevas käinud noored kogemusi, mida ei ole võimalik mujalt saada alustades esimestest iseseisvatest elamisoskustest ning lõpetades töövõtete ja töökogemusega. Kõike seda eesmärgiga hõlbustada noorte ühiskonda lõimumist.

Käesoleva käsiraamat-õppevara eesmärk on anda malevakorraldajale orientiir ja tugi,  arendada ja ühtlustada malevat kui noorsootöö vormi ning toetada malevate kvaliteetset korraldamist ja läbiviimist. Käsiraamat-õppevara võimaldab saada iseseisvalt teadmisi maleva korraldamise terviklikust protsessist ja selle erinevatest etappidest. Koostajad ei taotle absoluutset tõde ega käsiraamat-õppematerjali jõudmist Eesti kirjandusklassika tüvitekstide hulka. Pikaaegsete praktikutena jagame soovitusi ja näiteid sellest, mis on päris elus toiminud või vähemalt enamasti toiminud.

Teatavasti muutub maailm kiiresti (nt seadusandlus, veebilehed jpm). Ajahamba puremiskindluse huvides leiab käsiraamatust vähem väljavõtteid ja rohkem viiteid!

Soovime jõudu ja jaksu maleva korraldamisel, et oleks üha rohkem noori, kes on malevas käinud ja seega ka elu näinud!

Käsiraamat-õppevara koostajad

Sihtasutuse Õpilasmalev staap & rühmakomandörid


MALEVAKORRALDAJA KÄSIRAAMAT-ÕPPEVARA ON PIDEVALT ARENEV MATERJAL. KÕIK PARANDUSETTEPANEKUD EDASTADA MALEV@MALEV.EE.