MALEVA RÜHMAJUHT

Kes on rühmajuht?

Rühmajuht on vastava ettevalmistusega täisealine malevarühma juhendaja. Vastutab malevarühma toimimise eest. Rühmajuhi tööülesannete hulka kuuluvad rühma ettevalmistus ja läbiviimine; sh töökasvatus, ühistegevuste korraldamine, suhtlemine erinevate osapooltega, dokumentatsioon jms. 

Malevlase silmis võib rühmajuht olenevalt olukorrast olla vanem vend või õde, töödejuhataja, kubjas, diskor, treener, mängujuht, kohtumõistja, piiride seadja, rattaketi õlitaja, elektrik, unejutu vestja, südamemurede lahendaja, mõistuse hääl ja toetav õlg.

Rühmajuht peaks oma tegevustes ja otsustes lähtuma noorsootöö alusteks olevatest kasvatuslikest põhimõtetest, noorsootööga seonduvast seadusandlusest ning ohutus- ja tervisekaitsenõuetest, töökasvatusest, noorsootöötaja kutse-eetikast, maleva kodukorrast ning kokkulepetest erinevate osapooltega. Mõningatel juhtudel on malevakorraldaja koostöös rühmajuhtidega töötanud välja rühmajuhi hea tava, milles lepitakse kokku ootused rühmajuhi tegevusele ja käitumisele erinevates olukordades. 

Rühmajuhi heast tavast lähtumine praktikas

Rühmajuhi tööks vajalikud oskused ja teadmised

Kuidas saada rühmajuhiks?

Rühmajuhiks saamine eeldab vastava koolitusprogrammi läbimist.

Esiteks, noorsootöötaja osakutse omandamine, mis moodustab olulise (ja ka suurima osa) koolitusprogrammist. Osakutseid on erinevatel tasemetel kolm:

• laagrikasvataja osakutse, tase 4 – ainult laagrikasvataja laagris või rühmajuht malevas, tegeleb otse noortega ja vastutab oma rühma eest;
• laagrikasvataja-juhataja osakutse, tase 6 – nii kasvataja kui juhataja laagris või malevas nii rühmajuht kui korraldaja, tegeleb nii otse noortega kui juhib laagrit või malevat, tegeleb juhendamisega ning arendustööga;
• laagri juhataja osakutse, tase 7  – ainult laagri juhataja laagris või korraldaja malevas, noortega enam otseselt kokku ei puutu, vaid tegeleb arendamisega ja mitte ainult kohalikul tasandil.

Täpsemalt saad osakutse tasemete kohta lugeda Kutsekoja kodulehel olevatest kutsestandarditest.

Osakutse taotlemiseks tuleb läbida esmaabikoolitus ning minimaalselt
32-tunnine koolitus, mis annab ülevaate laagrikasvataja tööks vajalikest kompetentsidest (noorsootöö korraldamine, turvalise keskkonna tagamine, noorsootöötaja kutset läbivad kompetentsid ning laagrikasvataja-juhataja koolituse puhul ka juhtimise kompetents). Vastavaid koolitusi korraldatakse mitmel pool üle Eesti ning selle kohta leiab infot Harno veebilehelt.

Teiseks, täiendav ehk nö malevaspetsiifiline ettevalmistus. Rühmajuhtide terviklikuma ettevalmistuse nimel väga oluline, sest laagrikasvataja või laagrikasvataja/-juhataja osakutse omandamine ei kata malevaspetsiifikat (töökasvatus, maleva traditsioonid jms). Täiendava ettevalmistuse juures on põhiroll pigem malevakorraldajal endal ja ka kogemusega rühmajuhtidel. Kui aga malevakorraldajal endal ei ole piisavalt võimalusi või vajalikke kogemusi koolituse läbi viimiseks, võib otsida võimalusi teiste malevakorraldajatega koostöö tegemiseks. Koolituse korraldamise spetsiifikast saad lugeda lähemalt malevakorraldaja peatükist.

Lisaks vajalike koolituste läbimisele peab tulevane rühmajuht läbima tervisekontrolli ning esitama oma tööandjale ehk malevakorraldajale vastava tõendi. Samuti peab rühmajuht olema teadlik, et lähtuvalt Lastekaitseseadusest on laste ja noortega töötavatele isikutele seatud teatavad piirangud, mille kohta teeb HARNO osakutse taotlemisel karistusregistri päringu.

Lisaks protseduurilistele ettevalmistustele peaks rühmajuht püüdma enda ka vaimselt ette valmistada. Siinkohal on abiks näiteks juba kogenud rühmajuhtidega vestlemine ja kogemuste jagamine. Kindlasti saab malevakorraldaja seda protsessi toetada, aidates teadlikult luua rühmajuhtide vahel kogukondlikke sidemeid või siis soodustades kontakte teiste piirkondade rühmajuhtidega.

Mõned küsimused, mida endalt (või kogenud rühmajuhtidelt) enne maleva algust küsida:

• Kuidas ma tavaliselt konflikti- ja pingeolukordades käitun? Mida ma saan teha, et ettearvamatud olukorrad võimalikult konstruktiivselt lahendada?
• Kuidas ma suhtun erineva tausta ja maailmavaadetega noortesse ning kuidas suudan toetada tuge vajavaid noori (näiteks muukeelsest perest pärit või erivajadusega noor)?

Kui rühmajuht on kindel enda soovis rühmajuhina tööle asuda, tuleks läbi rääkida töötamise tingimused ja ootused malevakorraldajaga – kuidas on jagatud vastutus erinevate osapoolte vahel, millised on rühmajuhi ülesanded enne rühma toimumist, rühma ajal ning pärast rühma lõppu (näiteks, kas rühmajuhilt eeldatakse koos rühmaga piirkondlikul kokkutulekul osalemist). Kuna rühmajuht on piltlikult öeldes malevakorraldaja visiitkaart, tuleb olla kindel, et töö sisust, eesmärkidest ja põhimõtetest on ühtmoodi aru saadud.

Enne rühma

Kui rühmajuht ja malevakorraldaja on teineteise ootustest teadlikud ning vastastikused kokkulepped rühmajuhi tööle võtmisega kinnitatud, algab töö malevarühma ette valmistamise heaks. Siinkohal võivad olla rühmajuhi ülesanneteks näiteks rühma komplekteerimine, noorte, lapsevanemate, tööandja ja teiste osapooltega suhtlemine, rühmaprogrammi koostamine ning võimalusel rühma toimumise asukoha külastamine.

Rühma komplekteerimine

Malevakorraldaja ülesanne on anda rühmajuhile üle juba komplekteeritud malevarühm, mis on kokku pandud registreerunud noortest. Seejärel teeb rühmajuht kindlaks, et kõik end rühma kirja pannud noored saavad kätte vajaliku info õigel ajal. Üheks heaks praktikaks on võtta otse noorega telefoni teel ühendust ning anda talle esmane info rühma toimumise kohta. Samuti on esmase kontakti eesmärk saada noorelt kinnitus, et ta antud rühma tulemas on. Kui noor kinnitab enda tuleku, on järgmiseks sammuks kinnituskirja saatmine e-maili teel. Kinnituskiri on mõistlik saata nii noorele kui lapsevanemale, kuna võib juhtuda, et noored ei vaata oma e-postkasti piisavalt tihti.

Kinnituskirja sisu:

• Rühma toimumise aeg ja koht
• Palve noorel enda osalus ka kirjalikult kinnitada
• Kui malevas on osalustasu, siis selle tasumise info
• Rühmajuhi kontaktid

Kui noor oma kohast loobub, tuleks leida tema asemele keegi teine – malevakorraldaja peaks tagama ligipääsu nende noorte kontaktidele, kes on ootejärjekorras. Samuti võib rühmajuht sobivate noorte seas malevarühma reklaamida (uurida näiteks juba rühma kinnitatud noortelt, kas neil on tuttavaid, kes sooviksid rühma tulla; kasutada sotsiaalmeediat, jne). Kuna tööandja on tööde planeerimisel kindla rühma suurusega juba arvestanud, tuleks tagada, et malevasse jõuab tõepoolest kokkulepitud arv noori.

Logistika ja olme planeerimine

Rühma toimumise koha eelkülastus

Programmi efektiivsemaks koostamiseks ning malevarühma ladusamaks sujumiseks on soovitatav enne malevarühma algust külastada rühma asukohta, mille käigus kohtuda tööandja, majutaja ning toitlustajaga.

Juhul kui rühma toimumise asukohta pole võimalik eelnevalt külastada, tuleks kõigi osapooltega siiski ühendust võtta. Nagu malevakorraldaja peatükis öeldud, on malevarühma kaasamine tööandja jaoks rahaline väljaminek, mille eest ta loodab saada lubatud kasu tehtava töö näol. Kui tööandja ei ole varem noori tööle võtnud, võivad tal olla teatavad hirmud või eelarvamused, mida aitavad kummutada rühmajuhi professionaalne suhtumine, vastutuse võtmine ja vastastikuse usalduse loomine. Sama lugu on majutaja ja toitlustajaga, kes ootavad, et nende ruumid ja inventar oleks pärast maleva lõppu sama heas korras ning vastastikune koostöö oleks meeldiv. Kasulik on mõelda end hetkeks tööandja, majutaja või toitlustaja rolli – kui oleksid ise ettevõtja, kes võtab 2-3 nädalaks enda juurde tööle või elama kamba noori, millised küsimused võivad sul tekkida ning mis infot ja kokkuleppeid sa vajaksid selleks, et eesootavale kogemusele rahuliku südame ja positiivse meelega vastu minna?

Vajalikud vahendid ja dokumentatsioon

Enne rühma algust tuleb teha kindlaks, et kõik vajaminev rühma läbiviimiseks on olemas. Siin tuleb tihti appi ka malevakorraldaja, kellega läbi rääkida, kust vajalikud vahendid saada.

• Noorte ja vanemate kontaktandmed
• Tööandja, toitlustaja, majutaja ning vajadusel
  transporditeenuse pakkuja kontaktid
• Esmaabi tarbed
• Ühistegevusteks vajalik: paberid, pliiatsid, meisterdamistarbed,
  mängude vahendid ja sporditarbed jne
• Dokumendid: rühmapäevik, tööajatabel, tööpäevik
• Kui programmi on sisse planeeritud suuremad üritused (näiteks teemapäevad, riigikaitse alased tegevused, orienteerumine vms), siis tuleb selleks vajaminev eelnevalt hankida

Malevasuve avamine

Kui piirkonnas toimub malevasuve avamine, millest plaanitakse osa võtta, on rühmajuhi ülesandeks oma rühma noori sellest õigeaegselt teavitada ning koostöös malevakorraldajaga organiseerida vajadusel sündmuspaika jõudmine. Rühmajuht peaks kandma hoolt selle eest, et malevanoored tunneksid end üritusel oodatuna ning turvaliselt. Siinkohal saab palju teha ära oma suhtumise ja eeskuju näitamisega, võttes julgelt ja heatujuliselt osa näiteks ühislaulmisest või -tantsimisest, hõigates rongkäigus tervitusi teistele rühmadele või kaasaelajatele ning olles juba enne ürituse algust oma rühma jaoks olemas ja nendega vahetult suheldes.

Noortega kohtumine

Pärast rühma täielikku komplekteerimist on soovitatav korraldada noortega esimene kohtumine – see võiks võimalusel toimuda vähemalt kaks nädalat enne malevarühma algust.

Esimesel kohtumisel:

• Tutvusta ennast ja tee näiteks esimene nimering või tutvumismäng
• Anna ülevaade malevarühmast: töö iseloom, eluolu, transport malevakohta, esialgne päevaplaan
• Räägi noortele, mida peaks malevasse kaasa võtma 
• Uuri toitumise eripärade kohta, et saaksid vajaliku info
  toitlustajale edasi anda
• Tehke esimesed kokkulepped: milline hakkab teie rühm välja nägema
• Tutvusta maleva kodukorda
• Tutvusta noortele malevakorraldaja koostatud töölepingut
  ja tee kindlaks, et kõik saavad lepingu sisust aru 
• Jaga noortele lepingud ja infokiri lapsevanemale viimiseks

Praktika näitab, et noored kipuvad olulisi asju koju unustama ning meeldetuletuseks võiks rühmajuht koostada nimekirja. Mida noored malevasse kaasa peaksid võtma, võib tihti näiteks töö iseloomust oleneda, kui põhiliselt on vajaminevad asjad järgnevad:

Kogu eelseisev info tuleks kindluse mõttes saata noortele (ja lapsevanematele) meili teel pärast kohtumist.

Rühmaprogrammi koostamine

Rühmajuhi üks oluline ülesanne on luua läbimõeldud programmi abiga rühmast koostöövõimeline ja hästi toimiv meeskond. Selles võiks rühmajuht tugineda grupi arengufaaside teooriale, mille kohaselt läbib iga grupp üksteisele järgnevad arengufaasid: sõltuvusfaas, konfliktifaas, eraldumise faas, koostööfaas ja lahkumise faas. Sellest lähtuvalt kujuneb üldine rühmaprogrammi ülesehituse loogika: alustuseks tutvumist ja üksteise tundma õppimist soodustavad tegevused ning seejärel samm-sammult keerulisemate ja enam koostööd nõudvate tegevuste poole liikumine. 

Siinkohal tuleb meeles pidada, et eelnevalt koostatud programm on rühmajuhile toetavaks baasiks – tuleb olla valmis muutusteks, mis võivad olla tingitud nii ilmast, noorte soovidest ja vajadustest kui ka muudest asjaoludest. Selle tarbeks on mõistlik koostada programm selliselt, et tegevusi on jätkuks nii õue- kui sisetingimustesse ning et valikus oleks nii rahulikumaid kui intensiivsemaid mänge. Samuti tuleks varieerida erinevaid tegevusi, mitte kolm päeva järjest näiteks pallimänge mängida. Igal tegevusel ja mängul peab olema eesmärk ning rühmajuht peaks olema enne maleva algust varunud piisavalt palju erinevaid tegevusi, mille hulgast hiljem kohapeal valikuid teha. 

Esialgse päevakava saab rühmajuht panna paika, kui kokkulepped töö- ja söögiaegade osas on tehtud. Üks päevakava oluline osa on ka puhkeaeg, mis on tähtis nii noortele kui rühmajuhile endale.

Tegevused erinevates rühma arengufaasides

Igal faasil on kindlad tunnused ning noori igapäevaselt jälgides saab aimu sellest, millises etapis parasjagu ollakse ning vastavalt sellele näiteks planeeritud mänguliike edasi rakendada või liikuda juba järgmiste juurde, vastavalt rühmadünaamikale. Tasub meeles pidada, et iga rühma puhul on faaside avaldumine erinev ning seetõttu pole võimalik nende kestust ajaliselt paika panna.

On hulk tegevusi ja mänge, mida sobib korraldada pea igal ajal, kui esmane tutvumine on tehtud. Nende hulgas on kõiksugu liikumismängud, ergutusmängud, reaktsioonimängud, mõtlemismängud. Lisaks erinevad loomingulisust ja esinemist nõudvad tegevused, näiteks etluskavad, playbox, jms. Samuti võib tuua programmi teemapäevasid, kus terve päeva vältel on tegevused omavahel kindlasse teemasse seotud, näiteks spordipäev, stiilipäev, matkapäev, tagurpidipäev, jne. Kui võimalik, toob head vaheldust ka mõni väljasõit: sõprusrühmale küllasõit, mõne läheduses oleva põneva koha külastamine. Programmi koostamisel mõtle ka malevatraditsioonidele: malevapulm, ristimine, hommikuvõimlemine, lõkkeõhtud, jm. Oluline on pidada silmas, et tegevused oleksid varieeruvad ning sobiksid parasjagu rühma arengufaasi, oleksid eesmärgistatud ning noori arendavad. Tegevuste ja mängude kohta saab lisaks uurida peatükist Ideepank.

Kahenädalase linnasisese rühma programmi näide

Kahenädalase linnasisese rühma programmi näide

Rühma ajal

Esimene päev

Olenemata sellest, kas rühmajuht on tööandja, majutaja ja toitlustajaga varasemalt kohtunud, on esimene päev väga olulise tähtsusega, et saaks tekkida vastastikune usaldus kõigi osapoolte vahel. Samuti on esimene päev väga tähtis malevlaste seisukohalt. Kuna noored on sattunud uude, sageli enda jaoks täiesti võõrasse keskkonda ning see tekitab segadust ja ebakindlust, peab rühmajuht tegutsema emotsionaalse ja sotsiaalse turvatunde loomise nimel, et saaks tekkida positiivne õhkkond ning head suhted rühma liikmete vahel.

Mõned praktilised nõuanded:

• Kui tegevus hakkab peale kohe hommikul, võta eelneval õhtul
  ühendust tööandja, toitlustaja ja majutajaga, et kinnitada üle eelnevad kokkulepped ja kohtumise aeg. Kui rühma minek leiab aset alles õhtul, võib seda teha ka sama päeva hommikul.
• Tuleta noortele enne kohtumist meelde, et kõigil oleks kaasas
  täidetud tööleping ning kõik muu vajalik, mis infokirjas öeldud.
• Palu kõigil olla kohal vähemalt 15 minutit enne planeeritud algusaega või bussi väljumist.
• Kogu kokku noorte lepingud ning vaata üle, et need oleksid
  korrektselt täidetud.
• Tutvusta noortele esimese päeva kava ja tegevusi (kuhu ja millal
  saab jätta oma isiklikud asjad, mis kell on söögiajad jms). 
• Tuleta kindlasti noortele meelde elementaarset viisakust ja käitumisreegleid tööandja, majutaja ja toitlustajaga kohtumisel.
• Teie rühm on kogu õpilasmaleva visiitkaart ning teretamine ja
  viisaka sõnavara kasutamine aitavad luua usaldust.
  
  

Turvalisus

Hästi ettevalmistunud rühmajuht on kursis, kus asub rühma toimumise kohale lähim perearst või erakorralise meditsiini punkt, politsei ja päästeüksus, ning kuidas nendega kiirelt kontakti saada. 

Riskianalüüs on oluline tööriist turvalisuse tagamisel ning annab ülevaate, kuidas ohte ennetada, nende korral käituda ning milliseid reegleid tuleks rühmaga paika panna. Esmase riskianalüüsi saab rühmajuht läbi viia juba rühma toimumise koha eelkülastuse ajal: tuginedes eluoludele, ümbruskonnale, töö iseloomule. Malevarühma vältel tuleks rühmajuhil riskianalüüs viia läbi enne iga tegevust ja ettevõtmist. 

Esimesel päeval on hea mõte riskianalüüs ka koos noortega läbi viia, et rühmaliikmetes tekitada ühelt poolt turvatunnet ning teiselt poolt valmisolekut ohtusid ennetada või nende korral korrektselt tegutseda. Riskianalüüsi kaasa kindlasti järgmised teemad: tuleohutus, väljapääsud, tervise hoidmine, erinevad ohud looduses, veeohutus, ohud tööl. Samuti, kus kogunetakse tulekahju või muu õnnetuse korral. Nii rühmajuhil kui noortel võiks olla üles kirjutatud, mis on elu- ja töökoha aadress, et vajadusel abi õigesse kohta suunata. 

Oluline on, et noored oleksid tuttavad maleva kodukorraga (mille on koostanud malevakorraldaja) ning neil oleks selge arusaam maleva territooriumist.

Rühmasisesed kokkulepped võiks teha noortega koos. Oluline on kuulata ära noorte ettepanekud. Tähtsamad teemad, mille üle arutada, on näiteks päevakava (erinevad tööpäeval ja vabal päeval), üldine käitumine, teistega arvestamine, osavõtlikkus, lubatud ja keelatud käitumine, õigused ja kohustused. Üheks variandiks on jagada rühm 2-3 liikmelistesse gruppidesse ja paluda neil omavahel arutada, millised kokkulepped on nende jaoks olulised, ning hiljem rühmale ette kanda. Seejärel saab kogu rühm koos (rühmajuhi suunamisel) leida ühiseid punkte ning koos kokkulepped paika panna. Need võiks ka välja kirjutada ning nähtavale kohale riputada. Kui noored loovad endale ise rühma kokkulepped, tekib neil ka suurem kohusetunne neist kinni pidada kui reeglitest, mis neile näiteks rühmajuhi poolt justkui pealesurutud on. 

Selged reeglid, struktuur ja kokkulepped – kes, mida ja millal teeb – on noorte jaoks vajalikud, end end uues keskkonnas emotsionaalselt ja sotsiaalselt turvaliselt tunda. Võtmesõnaks on siin tegevuste ja tagajärgede etteaimatavus, mida saab veel suurendada näiteks ennetavate teadete andmisega (“10 minuti pärast algab…”) ning noorte küsimustele vastamisega.

Tööaeg

Maleva eesmärk on pakkuda noortele esimest töökogemust ja -kasvatust ning rühmajuhi ülesanne on seda suunata ning olla vahelüli noorte ja tööandja vahel. Iga malevarühma töö on erinev ning seetõttu erineb ka rühmajuhi roll tööpõllul. Küll aga on iga töö puhul oluline jälgida, et töötegemine oleks noore jaoks turvaline ja arusaadav, samuti, et oldaks kursis, millised on tööandja ootused. Rühmajuht kannab edasi vastutust, mille malevakorraldaja on võtnud, ning milliseid kokkuleppeid on tööandjaga tehtud.

Rühmajuht peab olema kursis noore töölepingu sisuga – millistel tingimustel noored tööd teevad. Samuti peab rühmajuht olema teadlik seadusandlusest, sh alaealiste töötamine ning tagama selle, et tööpäevad vahelduvad puhkepäevadega, ning et töö ajal tehakse piisavalt puhkepause. Enne esimese tööpäeva algust on tööandja ülesanne viia läbi tööohutuse instruktaaž. Rühmajuhi ülesanne on siin olla suunavas rollis ja teha kindlaks, et kogu vajalik info tööl olevate ohtude kohta on noortele edasi antud. Malevanoor peab allakirjaga kinnitama, et on saanud vastava instrukaaži.

Tööandjal on selge arusaam, millise tulemuseni ta soovib rühma lõpuks jõuda ja ta eeldab, et noored teevad planeeritud tööd lõpuni. Selle tagamiseks peab rühmajuht pidevalt tööandjaga suhtlema ning vajadusel töö efektiivsemaks muutmiseks ettepanekuid tegema. Lisaks võib uurida tööandja ootuste ja eesmärkide kohta, millised on need konkreetse päeva, nädala ja ka kogu rühma kestuse lõikes. 

Rühmajuhi roll on kujundada tööandja eesmärkidest noortele arusaadavad eesmärgid – seda on hea teha näiteks igapäevastel töökoosolekutel noortega. Tugev rühmajuht saavutab tööpõllul läbi ühiste eesmärkide, rollijaotuste ja pingutuste tugeva rühma. Oluline on väärtustada tööd. Koos tööandja abiga saab rühmajuht luua tööst ja selle kasulikkusest noorele arusaadava pildi. Töö võib olla küll rutiinne, kuid kui noor mõistab, et tema tehtu toob kasu ja on vajalik, on see heaks motivaatoriks. 

Kui töö seda võimaldab, võib rühmajuht alguses suunata noori iga päev erineva rühmakaaslasega koos töötama, et leida need lahendused, kus koostöö kõige paremini sujub. On väga oluline, et rühmajuhil on töö iseloomust põhjalik arusaam, seega võiks rühmajuht vähemalt esimestel päevadel noortega koos tööd teha. Nii tekib ülevaade võimalikest murekohtadest või ka meetoditest, mille peale noored ise tulla ei pruugi. Tihti on noortega koos töötamine neile ka heaks motivaatoriks. On oluline märgata ja tunnustada ka väiksemaid eneseületusi ja saavutusi. Sageli saab noor oma esimese töökogemuse just malevas ja vajab tunnustust. Läbi töö areneb iga noor ning rühmajuhi roll on juhtida tähelepanu sellele arengule ja kasule, mida noor toob oma rühmale ja tööandjale.

Osapooled tööl

Rühmajuhi roll noortega tööl olles

Malevlaste motiveerimine

Kui üldiseid muresid ja rõõme, mis töötegemisega seotud, saavad noored jagada töökoosolekutel ning tööpäevikut täites, siis tihti tuleb tööl ette hetki, kus motivatsioon ja tahe on madalad. On hetki, kus noortel tekivad küsimused: “Kas ma pean seda tegema?”, “Kaua veel?”, “Millal koju saab?”, “Miks just mina?”, “Mis vahet seal on?”, jne. Tekivad ka hetked, kus küsimusi ei tule, kuid noor ei tee tööd või teeb seda väga ebaefektiivselt. 

Motivatsiooni mõistmisel võib olla abi sotsiaalpsühholoogide ja motivatsiooniuurijate Edward L. Deci ja Richard Ryani välja töötatud enesemääramisteooriast (self-determination theory), mis on 2000ndatest alates saanud motivatsioonialastes uuringutes järjest laiemat kõlapinda. Teooria põhineb eeldusel, et kõik inimesed on orienteeritud arengule (õppimisele, töötamisele, uute oskuste omandamisele jne), kuid inimese sisemine motiveeritus ja valmisolek seista silmitsi väljakutsetega, õppida ning areneda saab avalduda ainult juhul, kui psühholoogilised vajadused – autonoomia, seotus ja kompetentsus – on rahuldatud. See teooria selgitab üsna lihtsalt ja ülevaatlikult, mis võivad olla motivatsiooni kadumise peamised põhjused. Maleva kontekstis võivad olla peamisteks probleemideks seotuse- ja kompetentsustunde puudumine. Näiteks kui omavahelised suhted rühmas on segased ja noor ei tunne end seetõttu gruppi kuuluvana, või kui tal puudub tööst arusaam või usk sellesse, et ta saab tööga hakkama. Nagu varasemalt öeldud, peaks rühmajuht tegema kindlaks, et noored on töö sisust ja võtetest aru saanud, samuti andma või vahendama tööandjalt saadud tagasisidet töö edenemise kohta. Seotuse tunde suurendamiseks on vaja pöörata tähelepanu rühmadünaamikale ja omavaheliste suhete arendamisele nii töötamise kui ühistegevuste ajal. Autonoomiat ehk valikuvabadust saab noortele pakkuda kas või läbi selle, et võimaldada neil erinevatel päevadel eri töölõike teha või omal valikul erinevate kaaslastega koos töötada. 

Sageli võib probleemi tuum olla selles, et noore jaoks ei ole töö malevas isiklikult tähenduslik, vaid pigem tüütu osa päevast, mis tuleb kuidagi kaelast ära saada. Parem on, kui sellist mõttelaadi ei tekiks, sest niimoodi häälestudes ei tule töötegemisest midagi välja. Tööl peaks grupil tekkima isiklik ja ka ühine väljakutse. See haakub ka eelpool mainitud enesemääramisteooriast tuleneva seotuse vajadusega. Vahel võib noort demotiveerida hoopis miski muu kui töö ning ta vajab kedagi, kellega muret jagada. Samas on vahel tööluusi põhjuseks tavaline laiskus. Siin tuleb mängu rühmajuhi tähelepanelikkus ja oskus oma tegevust vastavalt olukorrale kohandada.

Mõned praktilised nõuanded

Esmaste vajaduste rahuldamine
Kui noor ei ole tööl motiveeritud ning töö ei suju nii nagu võiks, võib selle taga peidus olla hoopis mingi muu põhjus kui laiskus. Kas öine puhkus olnud piisav? Kas on piisavalt tarbitud vett? Kas müts/rätt on peas? Kas päikesekreem veel kaitseb? Kas vihmajope tuult peab? Kas toitu jagub igale malevanoorele? jne. Võimalik, et noorel on hoopis mõni mure hingel. 

Et noortel oleks kõik vajalik tööl olemas, on hea teha hommikul ühine kontroll. Igal noorel peaks kaasas olema vesi, müts, vihmakeep, sobivad tööriided ja jalanõud. Töö ajal võiks teha ka näiteks ühiseid veepause.

Mängud ja võistlused
Töö efektiivsuse tõstmiseks ja rutiini murdmiseks võib luua mänge ja võistlusi, mis tööd ei sega. Nii läheb noore jaoks aeg kiiremini ning töö ladusamalt. Selleks sobivad erinevad sõnamängud ja mõistatused, üheskoos lugude loomine ja jutustamine, laulmine. 

Võib näiteks korraldada ka rühmasiseseid väiksemaid töövõistlusi päeva, nädala või terve malevarühma lõikes; mõõta noorte töötulemusi ja seada väljakutseid grupiga seniseid mõõtmistulemusi ületama; valida päeva parim töötaja, kes mõne auhinna saab; jne. 

Siinkohal tuleb olla tähelepanelik, et töö kvaliteet ei kannataks. 

Eeskuju näitamine
Töötegemise ajal on rühmajuht noorte jaoks igal võimalusel kohal ja olemas. Võimalusel võiks rühmajuht malevarühma jooksul iga noorega koos töötada, teda aidata ning suhelda. Kui tuleb ette, et rühmajuht ei saa parasjagu noortega koos tööl olla, on vajalik selgitada, miks (näiteks õhtuste ühistegevuste ettevalmistamine). Sellega elimineeritakse arvamus, et rühmajuht noorte tööst ei hooli. Samas ei ole ka rühmajuhi ülesanne kogu aeg noortega tööd kaasa teha, vaid seda aega võib kasutada näiteks ühistegevuste ettevalmistamiseks.

Võib juhtuda, et noor ei ole varem reha käes hoidnud, ei tee vahet küpsel ja toorel maasikal või ei suuda eristada naati sibulast. Rühmajuhi roll on ka siin eeskujuks olla ja aidata noorel tööst täpselt aru saada – näidata ette, õpetada ja jälgida, et noor saaks endale sobivaid ja jõukohaseid ülesandeid.

Valmisolek noorte eest seista
Tööandjad võivad unustada, millised tööd on sobilikud 13-19-aastasele. Rühmajuht peab olema kindel, et noorte töö on neile jõukohane, töövõtted õiged ning turvalisus tagatud – olemasolevaid isikukaitsevahendeid (töökindad, maskid jms) kasutataks eesmärgipäraselt, teisaldatavad raskused ei ole liiga koormavad ning töö- ja puhkeaeg on tasakaalus.

Ühistegevused

Maleva tööväline aeg ehk ühistegevused on oma olemuselt sarnane suvelaagritega, mille eesmärk on noortele tervistava ja arendava puhkuse võimaldamine. Seega peaks ka ühistegevuste planeerimisel ja läbi viimisel lähtuma sellest, et tegevused oleks noortele mingil moel kasulikud. 

Kui rühmajuht on enne maleva algust koostanud esialgse rühmaprogrammi, varunud piisaval hulgal erinevate tegevuste ideid või kirjeldusi ning omandanud teadmisi grupiprotsessidest, on tal olemas olulisemad tööriistad ühistegevuste läbiviimiseks.

Suur osa ühistegevustest leiab aset mitteformaalse õppe formaadis, mis tähendab, et tegevused on eesmärgistatud, kuid erinevalt formaalharidusest ehk kooliharidusest on tegevustes osalemine vabatahtlik. Enamasti iseloomustavad mitteformaalset õpet järgmised tunnused:

• Eesmärgipärasus ja kavatsuslikkus
• Vabatahtlikkus
• Õppijakesksus (lähtumine noorte vajadustest ja huvidest)
• Paindlikkus, kuid struktureeritud moel 
• Kättesaadavus kõigile (osalejate eripäradega arvestamine)
• Individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal (oluline roll on
  grupil ja koos tegutsemisel)
  
  

Tegevuste ja mängude läbiviimine

Igasuguste mängude ja tegevuste läbiviimisel tasuks lähtuda kolmeosalise tegevuse mudelist:

1. Sissejuhatus ja häälestus – osalejate tähelepanu koondamine
   ja valmisolek eelseisvaks tegevuseks; suhtumise kaardistamine
   ja eelnevate kogemuste äratamine.
2. Põhitegevus – mängu, ülesande, töötoa vms läbi viimine.
3. Kokkuvõte ja refleksioon – kuidas meil läks ja mida sellest tegevusest õppisime?
   

Hea on läbi viia selliseid mänge ja tegevusi, mida oled ise varem mänginud või läbi viinud. Kui see võimalus puudub, tuleks siiski olla mängureeglitega täpselt kursis, osata neid arusaadavalt selgitada ning vajadusel ka ette näidata. Hea mängujuht teab, millal mängu lõpetada – tihti on selleks hea hetk näiteks siis, kui meeleolu on haripunktis, sest nii säilib noores huvi uuesti mängida ning jääb hea emotsioon (kui mängureeglid teisiti ette ei näe). 

Samuti on oluline, et kedagi ei sunnita mängima ning vajadusel kohandatakse mängureegleid ümber. Võib juhtuda, et “Ma ei viitsi” taga on tegelikult teised põhjused ning mäng on noore jaoks negatiivseid emotsioone tekitav. Siiski võiks rühmajuht mängude läbiviimisel olla ergutav, energiline ning julgustav. Vahel võib ka juhtuda, et konkreetne mäng ei paku noortele üldse huvi, reegleid on halvasti selgitatud, vms – sellisel juhul ei pea mängu iga hinna eest edasi mängima, vaid õigel ajal lõpetada. 

Pärast mängu või tegevust võiks rühmajuht anda noortele aega omavahel asjade käiku arutada ja analüüsida – tihti tekivad need olukorrad iseenesest, kuid vahel vajavad ka rühmajuhi suunamist. Samuti on see rühmajuhile heaks võimaluseks saada tagasisidet, kuidas tegevus grupiga sobitus ning mida peaks edaspidi mänge valides arvesse võtma.

Enne mängu või muu tegevuse läbiviimist peaks rühmajuht mõtlema järgnevale:

• Mis on tegevuse eesmärk?
• Kus ja millal tegevus läbi viiakse ning milliseid vahendeid
  selleks vaja on? 
• Millised ohud tegevusega kaasnevad ja kuidas neid minimeerida?
• Kas koht, kus tegevust läbi viiakse, on turvaline?
• Kas tegevus on sobilik, arvestades osalejate vanust, grupi suurust
  ja eelnevat kogemust?
• Kas tegevus sobib rühma arengufaasi?
• Kas tegevus kaasab kõiki osalejaid?
• Kas tegevus on sobilik, võttes arvesse rühma energiataset?
• Kas mul on mängu/tegevuse reeglid endal selged?
• Kuidas tegevus/mäng lõppeb ja milline on selle ajakulu?
• Kas ja kuidas suunata noori tegevuse/mängu lõppedes arutelule/analüüsile?
  

Mängude ja tegevuste planeerimisel võib lähtuda ka erinevatest malevatraditsioonidest, mis aitavad kaasa ühtsuse tekkimisele ning muudavad malevakogemuse noorte jaoks meeldejäävaks. Iga rühm koos rühmajuhiga otsustab iseseisvalt, kas, millisena ja kuidas neid läbi viia. Iga rühm on erinev ning oleneb suuresti sellest, millised rühmajuhid ja noored kokku satuvad. Traditsioonide kohta saad täpsemalt lugeda ideepanga peatükist.

Kindlasti on oluline väärtus ka noorte endi ideed ja algatusvõime, mida peaks igal juhul toetama. Sageli on noortel endil varasematest malevatest või laagritest toredaid kogemusi ja häid tegevusi, mida kaaslastele tutvustada. Samuti võib noorte endi algatusel korraldada stiili-, teema- või spordipäev või võimaldada ärksamatel noortel katsetada juhirolli ning lasta neil ise tegevusi planeerida ja läbi viia. See aga ei tähenda, et rühmajuht astub täielikult kõrvale – tuleb siiski jälgida ja hoida n-ö silm peal, et planeeritavad tegevused oleksid ohutud ja grupile sobivad.

Dokumentatsioon

Tööajatabel
Rühmajuhi ülesandeks on jälgida ja dokumenteerida noorte töö tulemusi. Tähendab enamasti igapäevast töötundide, korjatud kilode vms märkimist tööajatabelisse.

NB! Soovitav aeg-ajalt koos tööandjaga üle vaadata (nt 3-nädalase rühma puhul iga nädala lõpus). Numbrid näitavad väga hästi, kuidas töö üldiselt edeneb, kes püsivad tempos, kes mitte. Probleemide korral saab aegsasti reageerida ja tööandja tunneb samuti, et on kaasatud.

Tööpäevik
Tööpäevik on dokument, mille abil analüüsida noorte töötulemusi, kusjuures seda võiksid teha noored ise. Hea praktika on näidanud, et igapäevane koosolekute pidamine, kus iga noor oma tööpäevast räägib ning koos rühmajuhi ja rühmakaaslaste abiga seda analüüsib, toob välja muuhulgas ka miinuskohad ja selle põhjal ettepanekud, kuidas töötegemist efektiivsemaks muuta. Igal koosolekul võib valida uue noore, kes arutatu tööpäevikusse kirja paneb. Sellised koosolekud panevad noori konstruktiivsemalt mõtlema ning annavad rühmajuhile aimu, kuidas paremini noori tööl motiveerida. 

Rühmapäevik
Rühma ühistegevused, päeva vahejuhtumid, mured ja rõõmud tuleks kirja panna rühmapäevikusse. Rühmapäeviku pidamine on oluline, et omada ülevaadet programmist. Samuti on see dokument rühmajuhi nö tagala, näiteks juhul kui on probleeme mõne noorega, siis on vajalik salvestada noore ja rühmajuhi tegevused rühmapäevikusse. 

Probleemide lahendamine

Rühmajuht, olles eelkõige liidri ja vastutaja rollis, peab jälgima, et rühma liikmed tunneksid end turvaliselt ning rühma käsutusse antud inventar ja ruumid püsiksid korras.

Konfliktisituatsioonid

Iga konfliktolukord on erinev ning ettearvamatu. Konfliktitolukord ei ole halb, vaid meeskonna kujunemiseks vajalik etapp. Rühmajuhi ülesanne on sellega tegeleda ning lahendusi leida. Konfliktide baasiks on emotsioonide, väärtuste, huvide, vajaduste, hoiakute, eesmärkide erinevus või mittemõistmine.

Levinumad probleemid/konfliktid malevarühmas:

• Tööluus
• Suhteprobleemid
• Suitsetamine
• Alkoholi tarvitamine
• Omavahelised hõõrumised
• Liigne kohalike huvi rühma vastu
• Katki läinud uks/aken/voodi jne

Konkreetsete probleemide puhul tuleb lähtuda malevakorraldaja poolt loodud kodukorrast.

Soovitused rühmajuhile konfliktiolukorras: 

1. Enne konflikti lahendama asumist kuula eraldi ära kõik osapooled.
2. Ära mine emotsioonidega kaasa.
3. Keerulisemate olukordade puhul lase kõikidel osapooltel kirjutada detailsed seletuskirjad võrdlemaks versioonide kattuvust/lahknevust. 
4. Isegi kui arvad, et tead probleemi olemust, lase ikkagi kõigil osapooltel oma versioon rahulikult ja vahele segamata ära rääkida.
5. Tõe selgitamine võib võtta oodatust kauem aega.
6. Inimesed on tõe varjamisel leidlikud ja kipuvad olulisi detaile “unustama”.
7. Võta aega, enne kui otsuse langetad.
8. Karistuse (nt noore koju saatmine, õhtuse tegevuse ära jätmine) määramisel mõtle läbi, kuidas see võib mõjuda rühma üldisele sisekliimale.
9. Vahel võid lasta osapooltel iseendale tagajärg (karistus) määrata. 
10. Kui konflikt on avalik, võid lasta kogu rühmal pakkuda lahendusi käimasolevale konfliktile.
11. Teinekord võib noorte omavaheline konflikt olla hoopis tõeliselt tobe. Siis võib aidata ka situatsiooni huumoriga lahendamine. 
12. Sa ei pea igat olukorda koheselt lõpuni lahendama. Võid võtta pausi, teha noortega tegevusi ja siis mõelda edasi probleemi lahendamise peale. 
13. Kui kahtled või tahad oma lahendusele kinnitust, siis kontakteeru julgelt malevakorraldajaga või mõne kolleegiga teisest rühmast. 
    
    
    

Võimalike konfliktisituatsioonide lahenduskäike

Tagasiside ja analüüs

Kogu rühma vältel on oluline, et noorel oleks konkreetne aeg ja koht, kus ta saab oma arvamust avaldada ja vahel ka lihtsalt asjad hingelt ära rääkida. Üheks selliseks variandiks on igaõhtused tagasiside ringid, kus kordamööda räägitakse möödunud päevast. Rühma alguses ei pruugi küll kõik noored olla valmis avameelselt rääkima, kuid üldjuhul rühma edenedes usaldus kasvab ning tagasiside ringid annavad hea ülevaate muuhulgas ka noorte ootustest ja muredest. Samuti on see hea koht, kus järgnevaks päevaks eesmärke seada. Siin võib rühmajuht ringi alguses küsida suunavaid küsimusi – mis päeva jooksul meeldis, mis mitte; eredaim hetk päevast; järgmise päeva eesmärk; jne. Lisaks võiks noortel olla võimalus anonüümselt tagasisidet anda (selleks võib näiteks luua postkasti rühmajuhtide ukse taha vms).

Pärast rühma

Refleksioon

Rühma lõppedes on hea teha kokkuvõtteid kogu rühmas veedetud aja kohta, et nii noored kui ka rühmajuhid analüüsiksid läbi kogetut. Selle tarbeks on olemas kõiksugu erinevaid mänge ja tegevusi. Nende kohta saab täpsemalt lugeda peatükis Ideepank.

Dokumentatsiooni edastamine

Pärast malevarühma lõppu on rühmajuhi ülesanne veenduda, et dokumendid (rühmapäevik, tööajatabel, töötabel) on korrektselt täidetud ja allkirjastatud. Tööajatabel peab olema kooskõlastatud tööandjaga ning seda tutvustatud ka noortele. Dokumendid tuleb üle anda maleva korraldajale.

Kokkutulek

Kui rühm osaleb maleva kokkutulekul, siis on rühmajuhi ülesanded:

• Teavitada rühma noori kokkutuleku toimumise detailidest:
  aeg, koht, transport, mis tuleb kaasa võtta
• Registreerida noored kokkutulekule
• Omada ülevaadet, kas ja kuidas on noored kokkutulekuks ette valmistunud, näiteks kui osaletakse rühmalaulu konkursil, spordivõistlustel, jne.
• Tagada, et noored tegutsevad maleva kodukorra järgi
• Tagada, et noored on kursis kokkutuleku ajakavaga ning
  peavad sellest kinni
• Teavitada kodukorra rikkumistest vastava rühma rühmajuhte
  ja kokkutuleku korraldajat
  

Kasutatud allikad

Brooks, I. 2009. Organisatsioonikäitumine. Äripäeva Kirjastus

Sihtasutus Õpilasmalev, 2017. Rühmajuhi käsiraamat