Peatüki eesmärk on aidata malevakorraldajatel leida võimalusi siduda malevarühma(de) töö ja ühistegevused tulevikus tarvilike oskuste ja töödega ning natuke kaardistada teemat.
Innovatsioonimalev või innovatsioonirühm on maleva kontekstis veel väga uus mõiste. Kohati on keeruline määratleda, mis on malevas innovaatiline. Eelkõige seetõttu, et malevakorraldajad on väga erineva tasemega. Nt on mõnele innovatsioon ja suur edasiminek ööbimisega malevarühm, kuid teise jaoks tegemist juba 10 aastat käibel olnud praktikaga.
Ehk loogiliselt tekivad kohe küsimused: kas innovatsioon = uudsus (nt uus töö, koolitus, tegevus vms); kas uudsus piirkonnas või üleüldiselt; kas uus on ka järgmisel aastal uus, aga viie aasta pärast?
Mis on innovatsioonimaleva laiem eesmärk?
OSKA raport “Töö ja oskused 2025” on toonud välja 10 universaalset tulevikutöö oskust, mida hinnatakse sõltumata erialast aastal 2020 oluliseks (SA Kutsekoda (2016)‚ Töö ja oskused 2025):
- Mõtestamine – võime mõtestada ja väärtustada väljendatu sisulist tähendust;
- Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove ning luua nendega usalduslik suhe;
- Loovus ja kohanemine – oskus kiiresti reageerida ootamatule situatsioonile ja leida mittestandardseid lahendusi;
- Kultuuride-vaheline kompetents – oskus edukalt toime tulla erinevates kultuurikeskkondades;
- Programmeeriv mõtlemine – oskus teisendada suuri andmemahtusid abstraktseteks mõisteteks ja aru saada andmetepõhisest (tõenduspõhisest) otsustamisest;
- Uuemeediakirjaoskus – oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaalmeedias uut sisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks;
- Transdistsiplinaarsus – oskus aru saada erinevate distsipliinide (ainevaldkondade) mõistetest ja nende omavahelistest seostest;
- Disain-mõtlemine – oskus tegevusi (töös vajalikke protsesse) eesmärgipäraselt (soovitud eesmärgi saavutamisele suunatult) kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida;
- Enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamine – oskus filtreerida andmeid tähtsuse järgi ja maksimeerida kognitiivset võimekust, kasutades erinevaid meetodeid;
- Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet. (OSKA raport)
Nimetatud tulevikutööde oskuste arendamiseks ja toetamiseks on malev kindlasti soodne keskkond. Iseeneseslikult tegeleb malev vähemalt viiega: mõtestamine, sotsiaalne intelligentsus, loovus ja kohanemine, kultuuride-vaheline kompetents ning (virtuaalne) koostöö. Ülejäänud viis on suurema planeerimise ja ettevalmistuse korral kindlasti teostatavad.
Millest võiks lähtuda, kui innovatsioon seisneb malevarühma töös?
Enamlevinud ja lihtsamad malevatööd – saagikoristus, pinkide värvimine, haljastustööd vms – annavad noortele nö baasoskused. Ehk annavad esimese töökogemuse, võimaldavad harjutada töö tegemist ja harjuda tööga, võimaluse omandada esmased töövõtted jne.
Innovaatiliste ja tulevikutööde sidumise eesmärgiks võiks olla soov tõusta siit vähemalt aste kõrgemale. Ehk minna spetsiifilisemaks – malevlased saavad arendada neid kompetentse, mis tema tuleviku töös olulised võivad olla.
Innovatsioon ei ole eesmärk omaette. Hea, kui tööde osas säilib mitmekesisus, sest ka malevlased on erinevate võimetega, erineva vanusega ja kogemusega jne.
Seega, võib-olla on kavalam innovaatilised tööd planeerida kogenumatele malevlastele?
Mida on tehtud, mis on võimalused tulevikutööde integreerimisel maleva töödesse?
| Variant | Sisu ja põhiküsimused | Näited | Märkused- kommentaarid |
| Noore tulevase elukutse toetamine | Malevatöö võiks anda noorele oskused/teadmised tulevikus tööturule sisenemiseks ja töötamiseks. – Kuidas saab malev noori ette valmistada tööturule sisenemaks? – Kuidas saab noori ette valmistada tegemaks töid, millega nad saaksid oma tulevikku siduda? – Milliseid oskusi saaks malevatöö noortes arendada? | Noor huvitub kokaametist – valib malevarühma, kus saab tööd teha restoranis. Kodukohviku läbiviimine malevasuve jooksul. | Eeldab päris mitmekesist malevatööde valikut |
| Tööandjale lisaväärtust loov töö | Malevarühm ei tee hooajalist lühikese eesmärgiga tööd, vaid mõtleb tööandjaga kaasa, kuidas viimast oma valdkonnas veelgi esile tõsta ning viib selle ka ellu. – Kuidas tööandjad ärakasutada malevarüma potentsiaali? | Turismiatraktsioon (seiklusmäng, matkarada vms), kohvik kohalikule kogukonnale, omanäoline pakend maasikakasvatajale | Eeldab suuremat planeerimist osapoolte vahel, kogenumaid malevlasi |
| Tehnoloogiaga seotud tulevikutööd | Tehnoloogia arenguga seotud valdkondade (tehnoloogia, teadus, meditsiin jne) sidumine malevatöödega. Digipädevus. – Kuidas saaksid tehnoloogiaettevõtted kasutada malevarühma? – Kas rühma pääsemiseks peaksid noortel olema mingid oskused digivaldkonnas? | Andmeanalüüs, kasutajakogemuse kogumine, arendus, tehnoloogia tutvustus-müügitöö | Eeldab malevaformaadile (maleva kestvus, väljaõppeta noored jmt) sobiva töö olemasolu. Olemas reaalseid näited ühistegevustest, kuid malevatöödest pigem vähe. |
Millest võiks lähtuda, kui innovatsiooni taotleda läbi malevarühma ühistegevuste?
Nagu eelpool öeldud, siis ühistegevuste pakkumine malevarühmale on juba iseenesest malevanoori arendavad ja mitmed tulevikutöö oskused saavad sellega kaetud.
Nö traditsioonilised ühistegevused (tutvumis-, usaldus-, meeskonnamängud ja -tegevused) aitavad grupist malevlastest luua ühtlasemat ja paremini koostoimivat meeskonda. Ehk taaskord – annab baasoskused, mis omakorda võimaldavad liikuda keerukamate tegevuste juurde. Nimetame neid keerukamaid ülesandeid tinglikult innovatsiooniks/innovaatilisteks tegevusteks (nt organiseerib malevakorraldaja malevarühmale ühistegevuseks robootika ringi).
Taaskord ei ole innovatsioon eesmärk omaette. Mitmekesisus tegevuste osas peaks säilima. Malev on küll õpikeskkond, kuid võib-olla on kavalam, kui malevlased seda ilmtingimata ei taju, sest siis tehakse mitmeid tegevusi palju parema meelega kaasa.
Praktikaid uuenduslike ja tulevikus osatähtsust kasvatavate töövaldkondade sidumisest malevaga (andmed Harno poolt läbi viidud 2020. aasta malevakorraldajate küsitlusest)
Valdav enamus praktikaid olid ühistegevuste osana.
Näiteks:
Töötoad – Töötukassa ja noorsootööd tutvustav virtuaalne töötuba. Kõige enam mainitud ja ilmselt seepärast, et malevakorraldajal lihtne organiseerida, sest tegemist välja töötatud teenusega, mis tulevad nö koju kätte.
Teemarühmad – ühistegevused olid täielikult või osaliselt seotud mingi konkreetse valdkonnaga (nt teater, improteater, teadusteater, riigikaitse, vaimne tervis, rahvatants jms), millega tegeleti igapäevaselt pärast töötegemist või mõned päevad rühma toimumise jooksul.
Külastused – seikluspargid, elamuskeskused, ettevõtted (nt mõni kohalik tootmisettevõte), asutused (nt Päästeamet).
Palju toodi ka välja noore tulevikku silmas pidades ning selleks vajalike sotsiaalsete oskuste ja kompetentside arendamist, mis käib aga iga maleva juurde.
VÕIMALUS: Malevakorraldajal võimalik noori praktiliselt tuleviku tööturuks ette valmistada innovaatilist kandideerimise protsessi rakendades (CV, videoCV, meeskonnatöö, vestlused vms).
OHT: Innovatsiooni rakendamine malevarühma kandideerimisel võib jätta malevakogemuseta noored, kes pole veel avatud ja head suhtlejad, vaid on tagasihoidlikumad, väiksema elukogemusega jne. Malev oleks nende jaoks aga just see koht, kus nõrgemaid külgi järele aidata ja uusi oskusi omandada.
Malevarühma töö osana oli praktikaid palju vähem. Ilmselt seetõttu, et sõltub väga palju ka malevarühma tööandjast, tema soovidest ja võimalustest.
Näiteks:
Mainiti tööandjale lisaväärtuse loomist läbi loominguline töö – pildistamine, filmimine aga ka sotsiaalmeedias turundamine. Viimast praktiseeriti siiski pigem malevarühmas või noortekeskuse sotsiaalmeediakanalites, mitte tööandja sotsiaalmeediakanalit hallates.
Lisaväärtus tööandjale, millegi püsiva loomise/ehitamise näol. Esimese konkreetse näite puhul oli tegemist turismiettevõtetega, kel oli idee klientide meelitamiseks mõeldud atraktsiooni näol. Malevarühmad said ideed teostada, nii sisu mõeldes, kui ka kujundades ja ehitades. Teine näide muuseumist, mis lubas malevarühmal hinnata eksponaate ja juurde luua haridusliku sisuga tegevusi.
Mõne malevakorraldaja rühmas tegid malevlased tutvust ettevõtlusega kodukohviku pidamise näol. Noored said esimese praktika reaalselt ettevõtlusest – ettevalmistus, müügiprotsess, reklaam jne.
Kaasati malevlasi suursündmuste (nt maleva kokkutulek) korraldusse ja malevafilmi tegemisse.